FANDOM


Zika EM CDC 20541

Zika viiruse elektronmikrograaf

Zika viirus on viirusnakkus, mida seostatakse väärarengutega vastsündinutel. Zika viirus levib peamiselt Aedes-tüüpi sääskede hammustuse kaudu.

Zika viirus võib raseda naise nakatumisel põhjustada loote väärarenguid. Seost Zika viiruse ja vastsündinutel diagnoositava ajukahjustustuste ehk mikrotsefaalia vahel veel uuritakse. Zika viirus on seotud viirustega, mis põhjustavad dengepalavikku, kollapalavikku, Jaapani entsefaliiti, Lääne-Niiluse palavikku.

Zika viirus tuvastati esimest korda 1947. aastal Ugandas Zika metsa juures, mille järgi viirus on nime saanud. Zika viiruse puhangud on esinenud peamiselt Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani saartel. 2015. aastal sai suurem viiruspuhang alguse Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.

Ajalugu Edit

1947. aastal tuvastati viirus esmakordselt ühel reesusahvil Ugandas Zika metsas, kus teadlased olid uurimas kollapalaviku juhte. 1948. aastal avastati samas metsas viirus Aedes-tüüpi sääskedel.

Esimest korda leiti viirus inimesel 1960. aastal Nigeerias.

Aastatel 1960–1980 esinesid korduvjuhid Kesk-Aafrikas, kus Zika viirus tuvastati nii sääskedel kui ka ahvidel.

Järgnevatel aastakümnetel kandus viirus edasi Aasia ekvatoriaalsesse ja lähisekvatoriaalsesse kliimavööndisse. Inimestel registreeriti juhuslikke nakatumisjuhte Indias, Indoneesias, Malaisias ja Pakistanis

2007. aastaks oli viirus maailmas laienenud juba kaugemale. Samal aastal leidis suurem nakkuspuhang inimeste seas aset Yapi saartel Vaikse ookeani lääneosas.

Aastatel 20132014 registreeriti Vaikse ookeani saartel veel neli viiruspuhangut.

2015. aasta mais kinnitas Pan-Ameerika Terviseorganisatsioon esimest Zika viirusesse nakatumisest Brasiilias. Haigust seostati neuroloogiliste tüsistuste ja mikrotsefaalia juhtudega, mille puhul on vastsündinutel ebatavaliselt väike pea ja väljaarenemata aju. Samal aastal levis Zika viirus kiirelt üle Ladina-Ameerika ja Kariibi mere saarte.

2016. aastal kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) viiruse tõttu välja ülemaailmse hädaolukorra. 2016. aasta aprilliks oli Zika levinud vähemalt 40 riiki. Viirus oli jõudnud ka Vaikse ookeani piirkonda ja Roheneemesaartele Aafrika lääneranniku lähedal.

Edasikandumine Edit

Aedes aegypti

Sääseliik Aedes aegypti, kes on üks Zika viirust edasikandev sääsk

Peamiselt nakatanud sääse hammustuse kaudu leviv viirus võib teadaolevalt edasi kanduda ka vereülekandega, seksuaalsel teel või rasedalt emalt lootele, kuid need juhud on harvad.

Zika viiruse puhangu laienemisele aitab kaasa ka asjaolu, et viiruse piirkonnas elavatel inimestel puudub viiruse vastu immuunsus.

Sümptomid Edit

Sümptomid on palavik, lööve, liigesevalu, silma sidekeste põletik ja peavalu. Umbes viiest inimesest üks põeb nakkuse läbi raskelt.

Haigus on üldjuhul kergekujuline ning kestab paarist päevast paari nädalani. Enamik inimesi paraneb tõsisemate tüsistusteta. Surmajuhud on harvad.

Mikrotsefaalia Edit

Microcephaly-comparison-500px

Mikrotsefaaliaga vastsündinu (vasakul) pea võrrelduna normaalse vastsündinu omaga

Viirust seostatakse mikrotsefaaliaga, mille puhul on vastsündinudl ebatavaliselt väike pea ja aju võib olla täielikult välja arenemata. Haigestunud laps võib olla õpiraskustega, halvimal juhul võib teda tabada surm. Kui varem registreeriti Brasiilias keskmiselt 163 mikrotsefaalia juhtu aastas, siis alates 2015. aasta oktoobrist on nende arv kasvanud üle 4000.

Guillaini-Barré' sündroom Edit

Guillaini-Barré' sündroom on harva esinev haigus, mille puhul organismi immuunsüsteem ründab oma närvisüsteemi, tekitades jäsemetes nõrkust ja pakitsust, mis võib halvata lõpuks kogu keha. Enamik haigeid paraneb täielikult, kuid haigus võib olla surmav. Zika viirusega seotud haigusjuhtudest on teateid Brasiiliast, Prantsuse Polüneesiast, El Salvadorist, Venezuelast, Colombiast ja Surinamest.

Ravi Edit

Zika viiruse vastu ei ole vaktsiini ega ravimeid. Teadlaste hinnangul kulub vaktsiini välja töötamiseks veel aastaid.

Haigetel soovitatakse puhata ja juua palju vedelikku. Parim viis mitte nakatuda on vältida sääsehammustusi.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.