FANDOM


Bra alt
Zieglerporteroct15

Ziegleri polaarekspeditsioon. "15. oktoobril kadus meie valgusallikas silmapiiri taha erksa leegil kumal." Joonistus Russell W. Porter.

Ziegleri polaarekspeditsioon (tuntud ka kui Fiala ekspeditsioon) oli aastatel 19031905 toimunud ebaõnnestunud katse põhjapoolusele jõudmiseks. Ekspeditsioonist osavõtjad jäid laevahuku tõttu Franz Josephi maale kaheks aastaks lõksu, kuni nad päästeti. Ometi õnnestus neil kõigil, välja arvatud ühel, ellu jääda. Ekspeditsiooni rahastas tööstur William Ziegler ja juhtis Anthony Fiala. Ekspeditsioon seati paika 1901. aastal. Kokku võttis sellest osa 39 meest. Ekspeditsioon lahkus Norra sadamalinnast Tromsøst 14. juunil 1903 aurujahil "America".

Planeerimine Edit

William Ziegler rahastas aastatel 1901–1902 Evelyn Briggs Baldwini juhitud Baldwini-Ziegleri polaarekspeditsiooni. Ziegler üritas saada kuulsaks olles rahastanud esimesena põhjapoolusele jõudnud ekspeditsiooni. Esimese ekspeditsiooni nurjumine oli Zieglerile suureks pettumuseks ja ta käsksis peagi saata teise ekspeditsiooni. Ta valis teise ekspeditsiooni juhiks Anthony Fiala, kes oli olnud eelmisel retkel fotograaf. Teise ekspeditsiooni varustus oli parim, kui ühelgi teisel varasemal retkel. Ekspeditsiooni transpordivahendiks said koerarakendid. Retke alguses kasutati ka jakuudi hobuseid. Arhangelskis olles külastasid jahti "America" Vene hüdrograafiaekspeditsiooni ohvitserid, sh polaaruurija Georgi Sedov. Arhangelskist osteti ka hobused.

Fiala kavandas ekspeditsiooniks põhjapoolusele kolm tugirühma ja ühe rünnakrühma. Iga rühm vedas endaga kaasas toiduvarusid.

  • Esimesse tugirühma kuulus neli inimest, üks koerarakend ja üks hobukelk. Rühm vedas kahe päeva toiduvarusid kogu rühmale ja toiduvarusid viieks päevaks endale.
  • Teisse tugirühma kuulus kaheksa inimest, üks koerarakend ja neli hobukelku. Rühm vedas kuue päeva toiduvarusid kogu rühmale ja toiduvarusid kümneks päevaks endale. Kaks hobust vedasid koeratoitu.
  • Kolmandasse tugirühma kuulus kaheksa inimest, viis koerarakendit ja kuus hobust. Rühm vedas 16 päeva toiduvarusid kogu rühmale ja toiduvarusid 26 päevaks endale. Kuus hobust oli määratud tapmiseks.

Rünnakrühma kuulus kuus inimest, kuus koerarakendit ja viis hobust. Rühma toiduvarud olid 82 päevaks (arvestamata toitu koertele). Kui päevas liiguti keskmiselt 11–12 km, oli see piisav põhjapoolusele ja sealt tagasi jõudmiseks.

Lõksus jääväljade keskel Edit

Course 1903a copy

"America" teekond Franz Josephi maale

14. juunil 1903 jõudis jaht "America" Tromsø ja sealt jõuti jääd murdes Franz Josephi maale. 21. detsembril 1903 kiilus jaht jää vahel kinni ja uppus peagi Teplitzi lahes Rudolfi saare juures. Meeskond ja retkest osavõtjad maabusid jääle.

Teplitz Bay

Jääväljadele kinnijäänud "America". Foto Anthony Fiala, 2. jaanuar 1904, polaaröö ajal

1904. aasta kevadel tehti mitu katset põhjapoolusele jõudmiseks nii idast kui ka läänest. Edasiliikumist raskendasid halvenev ilm ja avavesi. Toiduvarude nappuses oli ekspeditsioon sunnitud lõunasse suunduma. MacKlintoki ja Northbrooki saarel leiti itaallase Luigi Amedeo 1899.–1900. aasta arktikaekspeditsioonist säilinud ladudes toitu ja kütust.

Ekspeditsiooni teaduslikuosa eest vastutav William Peters korraldas Franz Josephi maale uurimisretke, mille tulemusena tehti kaartidel täpsustusi ja parandusi.

1904 suri haiguse tagajärjel "America" ahjukütja, norralane Sigurd B. Myhre, kes maeti platoole, vaatega Teplitzi lahele. Ekspeditsiooni pidi päästma Norra laev "Frithjof", mis aga jää tõttu ligi ei pääsenud ning ekspeditsioon pidi veetma teise talve Amedeo endises baasis. 1904. aasta septembriks olid viimased allesjäänud hobused konserveeritud ja läksid toiduks.

1905. aasta märtsis alustas kuus inimest viiel koerarakendil viimast üritust põhjapoolusele jõudmiseks, kuid nad seisid silmitsi veel halvemate jääoludega, kui aasta varem. Koerarakendite liikumist takistasid jääkuhjad. Märtsi lõpuks oldi vaevalt jõutud 82. põhjalaiuskraadile, samas kui Norra polaaruurija Fridtjof Nansen oli 1895. aastal jõudnud 86. põhjalaiuskraadile. Sellega veenduti, et Rudolfi saar oli edasiseks teekonnaks polaaraladele sobimatu.

Pääsemine Edit

Teadmisega, et neid võidakse päästa, püsiti siiski lootusrikkad. Ekspeditsiooni päästmiseks saadetud William S. Champi juhitud päästerühm parklaeva "Terra Nova" pardal seilas mitu nädalat jääväljade keskel. 24. juulil 1905 kohtusid nad tihke jääga. See tegi meeskonna kahtlevaks, kas nad sihtkohta jõuavad. Siiski jõuti 28. juulil Palmi saarele ja järgmisel päeval McClintocki saarele, kus leiti kuus ekspeditsiooniliiget. Ülejäänud leiti Northbrooki saare lähedalt ja "Terra Nova" viis pääsenud Tromsø.

Kokku suri ekspeditsiooni käigus vaid üks inimene. 24. mail 1905 suri ekspeditsiooni rahastanud Ziegler, kuulmata uudist ekspeditsiooni pääsemise kohta.

1906. aastal avaldas Fiala ekspeditsioonil kogetud kohta teose "Fighting the Polar Ice", mis sisaldas ka rohket pildimaterjali retkest.

82northe.jpg
Magnify-clip.png
Ziegleri polaarekspeditsioon 82. põhjalaiuskraadil 1905. aasta märtsis

Kirjandus Edit

Välislingid Edit