![]() Keelatud linn Pekingis | |||||||
VANAAEG | |||||||
Neoliitikum u. 8500 – u. 2070 eKr Yangshao kultuur u. 5000 – 3000 eKr Longshani kultuur u. 3000 – u. 2000 eKr | |||||||
Xia dünastia u. 2070 – u. 1600 eKr | |||||||
Shangi dünastia u. 1600 – u. 1046 eKr | |||||||
Zhou dünastia u. 1046 – 256 eKr | |||||||
Lääne-Zhou | |||||||
Ida-Zhou | |||||||
Kevadete-sügiste ajastu | |||||||
Sõdivate riikide ajastu | |||||||
KEISRIRIIK | |||||||
Qini dünastia 221–206 | |||||||
Hani dünastia 202 eKr– 220 pKr | |||||||
Lääne-Han | |||||||
Xini dünastia | |||||||
Ida-Han | |||||||
Kolm kuningriiki 220–280 | |||||||
Wei, Shu ja Wu | |||||||
Jini dünastia 265–420 | |||||||
Lääne-Jin | |||||||
Ida-Jin | Kuusteist kuningriiki | ||||||
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589 | |||||||
Sui dünastia 581–618 | |||||||
Tangi dünastia 618–907 (Teine Zhou dünastia 690–705) | |||||||
Viis dünastiat & kümme kuningriiki 907–979 |
Liao dünastia 907–1125 | ||||||
Songi dünastia 960–1279 | |||||||
Põhja-Song | Lääne-Xia | ||||||
Lõuna-Song | Jini dünastia | ||||||
Yuani dünastia 1271–1368 | |||||||
Mingi dünastia 1368–1644 | |||||||
Qingi dünastia 1636–1912 | |||||||
TÄNAPÄEV | |||||||
Hiina Vabariik 1912–1949 | |||||||
Hiina Rahvavabariik 1949– |

Lääne-Zhou dünastia (1050–771 eKr) piirid
Zhou dünastia oli dünastia, mis valitses Hiinat aastatel 1046–256 eKr. Sellele eelnes Shangi dünastia ja järgnes Qini dünastia. Zhou dünastia rajas erilised poliitilised ja kultuurilised omadused, mis olid Hiinale iseloomulikud järgmisel 2000 aastal. Zhou dünastia valitsusaeg kestis kauem kui ükski teine dünastia Hiina ajaloos. Zhou dünastia algusaeg on pikka aega olnud ebaselge. Dünastia ühe algusaastana on loetud ka aastat 1122 eKr.[1]
Ajalugu[]
Zhou riik eksisteeris Shangi dünastia kõrval juba palju aastaid varem, asudes Shangi territooriumist läänes, tänapäeva Shaanxi provintsi alal.[1] 11. sajandi keskel eKr suundus Zhou üks valitsev suguvõsa Shangi dünastiat vallutama. 1. sajandil eKr elanud ajaloolane Sima Qian, kes kirjutas varasemad üksikasjalikud ülestäheldused Zhou dünastia kohta, väitis, et Zhou 48 000 meheline armee alistas umbes 1046. aastal eKr toimunud Muye lahingus Shangi dünastia 700 000 mehelise väe tänu sellele, et Shangi valitseja Di Xin oli korrumpeerunud ja moraalselt laostunud.[2] Kui tema armee jooksis lahingus vastaspoolele, võttis ta endalt elu. Kolm aastat hiljem oli Zhou kindlustanud võimu Hiina üle. Loodi osastisriikide süsteem, mis allusid Zhou valitseja võimule. Zhou dünastia pealinn asus algselt tänapäeva Xi'ani juures Wei jõe kaldal veidi maad eemal Kollasest jõest. Selleks, et toetada riigi idaosa ja sellele alluvaid osastisriike, viidi umbes 770. aastal eKr pealinn Luoyangi.[1]
Zhou dünastia jaguneb Lääne- (Xi) Zhou dünastiaks (enne 771. aastat eKr) ja Ida- (Dong) Zhou dünastiaks (pärast 771. aastat eKr). Ida-Zhou dünastia jaguneb edasi Kevadete-sügiste (Chunqiu) ajastuks (771–476 eKr), kui Hiina koosnes paljudest väikestest sõdivatest riikidest, ja sõdivate riikide ajastuks (Zhanguo; 475–221 eKr), mil ülevõimu pärast sõdisid mitu tugevat riiki, mis olid ühendanud endaga väiksemad riigid. Lõpuks suutis üks kuningriikidest, Qin, ülejäänud riigid alistada ja luua Qini dünastia (221–207 eKr).[1]
Kultuur ja ühiskond[]

Zhou ja Xini dünastiast pärit olevad mündid
Zhou dünastia valitsusajal kinnistus territooriumi suurenemisega järk-järgult hiina kirja kasutamine. Kuna Zhou dünastia teine pool oli sõdaderohke, tõi see kasu sõjanduse arengule, näiteks uute tehnoloogiate levikule. Rauast tööriistadega suudeti põlde sügavamalt künda ja rajada põlde uutele aladele. Suurenes põllumajanduslik toodang ja kasutusele võeti esimene raha. Rahana kasutati noa ja labida otsa sarnaseid münte – kuid mitte veel ümmargusi münte –, mis tulid käibel umbes 500. aastal eKr.[2]
Sõjapidamise muutumisega kaasnesid ka suured muutused sotsiaalses elus.[2] Zhou dünastia valitsemise ajal leiutati ajaloo esimene amb, mis oli tolle aja parim kõrgtehnoloogiline relv.[3]
Kasutatud allikad[]
- Hinghan, Charles (2009). Encyclopedia of Ancient Asian Civilizations. Infobase Publishing. ISBN 978-1438109961.
- Hansen, Valerie; Curtis, Ken (2013). Voyages in World History. Cengage Learning. ISBN 978-1133607816.