Raamaturott Viki
Advertisement
Hiina ajalugu
Forbidden city pano 2014

Keelatud linn Pekingis

VANAAEG
Neoliitikum u. 8500 – u. 2070 eKr
Yangshao kultuur u. 5000 – 3000 eKr
Longshani kultuur u. 3000 – u. 2000 eKr
Xia dünastia u. 2070 – u. 1600 eKr
Shangi dünastia u. 1600 – u. 1046 eKr
Zhou dünastia u. 1046 – 256 eKr
 Lääne-Zhou
 Ida-Zhou
   Kevadete-sügiste ajastu
   Sõdivate riikide ajastu
KEISRIRIIK
Qini dünastia 221–206
Hani dünastia 202 eKr– 220 pKr
  Lääne-Han
  Xini dünastia
  Ida-Han
Kolm kuningriiki 220–280
  Wei, Shu ja Wu
Jini dünastia 265–420
  Lääne-Jin
  Ida-Jin Kuusteist kuningriiki
Lõuna- ja põhjadünastiad
420–589
Sui dünastia 581–618
Tangi dünastia 618–907 (Teine Zhou dünastia 690–705)
Viis dünastiat & kümme kuningriiki
907–979
Liao dünastia 907–1125
Songi dünastia 960–1279
  Põhja-Song Lääne-Xia
  Lõuna-Song Jini dünastia
Yuani dünastia 1271–1368
Mingi dünastia 1368–1644
Qingi dünastia 1636–1912
TÄNAPÄEV
Hiina Vabariik 1912–1949
Flag of the Republic of China

Hiina Vabariigi lipp

Hiina Rahvavabariik 1949–

Zhou dynasty 1000 BC

Lääne-Zhou dünastia (1050–771 eKr) piirid

Zhou dünastia oli dünastia, mis valitses Hiinat aastatel 1046256 eKr. Sellele eelnes Shangi dünastia ja järgnes Qini dünastia. Zhou dünastia rajas erilised poliitilised ja kultuurilised omadused, mis olid Hiinale iseloomulikud järgmisel 2000 aastal. Zhou dünastia valitsusaeg kestis kauem kui ükski teine dünastia Hiina ajaloos. Zhou dünastia algusaeg on pikka aega olnud ebaselge. Dünastia ühe algusaastana on loetud ka aastat 1122 eKr.[1]

Ajalugu[]

Zhou riik eksisteeris Shangi dünastia kõrval juba palju aastaid varem, asudes Shangi territooriumist läänes, tänapäeva Shaanxi provintsi alal.[1] 11. sajandi keskel eKr suundus Zhou üks valitsev suguvõsa Shangi dünastiat vallutama. 1. sajandil eKr elanud ajaloolane Sima Qian, kes kirjutas varasemad üksikasjalikud ülestäheldused Zhou dünastia kohta, väitis, et Zhou 48 000 meheline armee alistas umbes 1046. aastal eKr toimunud Muye lahingus Shangi dünastia 700 000 mehelise väe tänu sellele, et Shangi valitseja Di Xin oli korrumpeerunud ja moraalselt laostunud.[2] Kui tema armee jooksis lahingus vastaspoolele, võttis ta endalt elu. Kolm aastat hiljem oli Zhou kindlustanud võimu Hiina üle. Loodi osastisriikide süsteem, mis allusid Zhou valitseja võimule. Zhou dünastia pealinn asus algselt tänapäeva Xi'ani juures Wei jõe kaldal veidi maad eemal Kollasest jõest. Selleks, et toetada riigi idaosa ja sellele alluvaid osastisriike, viidi umbes 770. aastal eKr pealinn Luoyangi.[1]

Zhou dünastia jaguneb Lääne- (Xi) Zhou dünastiaks (enne 771. aastat eKr) ja Ida- (Dong) Zhou dünastiaks (pärast 771. aastat eKr). Ida-Zhou dünastia jaguneb edasi Kevadete-sügiste (Chunqiu) ajastuks (771–476 eKr), kui Hiina koosnes paljudest väikestest sõdivatest riikidest, ja sõdivate riikide ajastuks (Zhanguo; 475–221 eKr), mil ülevõimu pärast sõdisid mitu tugevat riiki, mis olid ühendanud endaga väiksemad riigid. Lõpuks suutis üks kuningriikidest, Qin, ülejäänud riigid alistada ja luua Qini dünastia (221–207 eKr).[1]

Kultuur ja ühiskond[]

AltechinesischeMuenzen

Zhou ja Xini dünastiast pärit olevad mündid

Zhou dünastia valitsusajal kinnistus territooriumi suurenemisega järk-järgult hiina kirja kasutamine. Kuna Zhou dünastia teine pool oli sõdaderohke, tõi see kasu sõjanduse arengule, näiteks uute tehnoloogiate levikule. Rauast tööriistadega suudeti põlde sügavamalt künda ja rajada põlde uutele aladele. Suurenes põllumajanduslik toodang ja kasutusele võeti esimene raha. Rahana kasutati noa ja labida otsa sarnaseid münte – kuid mitte veel ümmargusi münte –, mis tulid käibel umbes 500. aastal eKr.[2]

Sõjapidamise muutumisega kaasnesid ka suured muutused sotsiaalses elus.[2] Zhou dünastia valitsemise ajal leiutati ajaloo esimene amb, mis oli tolle aja parim kõrgtehnoloogiline relv.[3]

Kasutatud allikad[]

Viited[]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Zhou dynasty Encyclopædia Britannica
  2. 2,0 2,1 2,2 Hansen, Curtis, lk 89
  3. "Imeline ajalugu", 1/2016
Advertisement