FANDOM


Yellowstone STS068-247-61

Yellowstone'i järve satelliitfoto

Yellowstone'i järv on Yellowstone'i rahvuspargi suurim veekogu ning see on üks kõrgeimal paiknevaid järvi Põhja-Ameerikas. Järve pindala on 352 km². See on moodustunud Yellowstone'i kaldeera nõosse. Järve lähedal esineb tänu geotermilisele aktiivsusele geisreid ja kuumaveeallikaid. Järves elab suur Clarki lõhe populatsioon, kuid keda ohustab aga invasiivne kristivomer.

Geograafia Edit

Mount Sheridan YNP June 2011

Mount Sheridan Yellowstone'i järve läänepoolse osa lähedal

LakeGeysir

Geisripurse Yellowstone'i järve kaldal

Yellowstone'i järv on umbes 30 kilomeetrit pikk ja 20 kilomeetrit lai ning sel on umbes 177 kilomeetrit rannajoont. Selle pindala on 352 km² ning see on suuruselt teine järv maailmas, mis asub üle 7000 jala (umbes 2134 m) kõrgusel merepinnast.

Yellowstone'i järv moodustus vulkaani koonuse sissevarisemise järel Yellowstone'i kaldeeral. Järve vormis liustikuline erosioon. Aja jooksul on järve läbinud jõgede veed voolanud läände Vaiksesse ookeani, põhja Põhja-Jäämeresse ja praegu Mehhiko lahe kaudu Atlandi ookeani.[1] Järv on ajaloos vulkaanilise aktiivsuse tõttu mitmel korral tõusnud ja langenud. Tänu geotermilisele aktiivsusele esineb järves ja selle lähedal muu hulgas geisreid ja kuumaveeallikaid.

Yellowstone'i järv jäätub detsembris ja vabaneb jääkattest alles mai lõpus. Järve kõige soojemad kohad on Mary Bay lahes ja Stevensoni saarest lääne poole jäävas kanjonis järve põhjas. Neid kohti soojendavad paljud kuumaveeallikad. Suvel on pinnavee temperatuur umbes 4–10 kraadi.

Loodus Edit

LakeTroutYellowstoneLake2009

Kaks Yellowstone'i järvest püütud kristivomeri

Clarki lõhe alamliik Oncorhynchus clarkii bouvieri elab vaid mõnes veekogus, ja Yellowstone'i järves asub tema suurim populatsioon. Järves elas algselt lisaks Clarki lõhele veel karplaste hulka kuuluv kärestiku-vöötnina (Rhinichthys cataractae). Samuti on järves laialt levinud harilik imikarp, karplaste hulka kuuluvad järveturbik (Couesius plumbeus) ja punavöö-vikerteib (Richardsonius balteatus) ning kristivomer. Neist osad kuuluvad rahvuspargi põliste liikide hulka.

Võõrliigina esineva kristivomeri levik ohustab Clarki lõhe populatsiooni. Kristivomer on Clarki lõhest märgatavalt suurem röövkala, kelle põhiliseks saagiks ongi Clarki lõhe. Kui kristivomeri levikut ei peatata, võib Clarki lõhe arvukus järgmise saja aastaga langeda 70%.[2]

Järve kallasetel elab palju linde, teiste seas kalakotkas, valgepea-merikotkas, sarvnokk-pelikan ja ameerika kormoran. Kaldaääres võib kohata ka näiteks vapitiit ja grislit.

Allikad Edit

Viited Edit