TIIBET – autonoomne piirkond
Shanghai – keskalluvusega linn Hongkong – erihalduspiirkond
_(%2Ball_claims_hatched).png){kind=link}
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkonna asend Hiinas
Suurimate rahvusrühmade jagunemine: ██ Uiguurid ██ Hanid ██ Kasahhid
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond (hiina keeles 新疆维吾尔自治区, Xīnjiāng Wéiwú'ěr Zìzhìqū) on autonoomne piirkond Hiina Rahvavabariigis. See asub riigi loodeosas. Piirkond on Hiina suurim ja maailmas suuruselt kaheksas haldusükskus. Selle pindala on 1 664 897 km². Piirkond piirneb kaheksa riigiga: India, Pakistani, Afganistani, Tadžikistani, Kõrgõzstani, Kasahstani, Venemaa ja Mongooliaga. Lisaks on piir Gansu ja Qinghai ning Tiibeti autonoomse piirkonnaga Hiinas.
2020. aasta rahvaloenduse järgi oli elanike arv 25 852 345. Suurimad rahvusrühmad olid 2020. aasta seisuga uiguurid (44,96%) ja hanid (42,24%). Teised suuremad rahvused on kasahhid, hueid, kirgiisid ja mongolid. 2010. aasta seisuga olid 58% rahvastikust moslemid, 32% budistid, 9% taoistid ja 1% kristlased. Suuremates linnades on uiguurid tugevas vähemuses.
Autonoomse piirkonna pealinn on Ürümqi, kus elas 2017. aasta seisuga 3 519 600 inimest. Teised suuremad linnad on Karamay, Turpan ja Hami.
Umbes 90% piirkonnast on elamiskõlbmatu. Piirkonnas asuv Aydingkoli järv (−154 m) on kõige madalam koht Hiinas. Lõunas piirneb piirkond Kunluni mäestikuga, edelas Pamiiri ja Karakoramiga ning põhjas Altai mäestikuga, piirkonna keskosa läbib Tian Shani mäestik. Kõrgeim mägi on Pakistani piiril Karakorami mäestikus asuv K2 (8610 m). Tian Shani mäestikust põhja poole jääb Džungaaria nõgu, kus asub Gurbantünggüti kõrb, ja lõunasse Tarimi nõgu, millest suurema osa hõlmab Taklimakani kõrb. Tarimi nõo põhjaosas asub 1019 km² suurune mageveejärv Bosten.
Piirkonda läbis ajalooline Siiditee.
Xinjiang (新疆) tähendab hiina keeles 'uus piiriala'.