FANDOM


State of Wyoming
Flag of Wyoming.png Seal of Wyoming.png
Deviis: Equal Rights
Wyoming in United States.png
PealinnCheyenne
Rahvaarv578 759 (2019)[1]
Pindala253 600 km²
LühendidWY, Wyo.

Wyoming on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas. See on pindalalt riigi kümnes, kuid väiksema elanike arvu ja rahvastikutiheduselt tagantpoolt teine osariik. Wyoming piirneb põhjas Montana, kirdes Lõuna-Dakota, kagus Nebraska, lõunas Colorado, edelas Utah' ja idas Idaho osariigiga. Wyoming sai 10. juulil 1890 USA 44. osariigiks. Elanike arv on 2019. aasta seisuga arvestuse järgi 578 759.

Osariik on nimetatud Pennsylvania osariigis asuva Wyomingi oru järgi. Nimi Wyoming tuleneb munseekeelsest sõnast, mis tähendab "tohutusuurte tasandike maa".[2]

Geograafia Edit

Barns grand tetons

Grand Tetoni rahvuspark, taamal Tetoni meäahelik

Wyomingi lääneossa jääb Kaljumäestik ja idaossa Suure tasandik. Kõrgeim mägi on Gannett Peak (4209 m). Suurimad mäeahelikud on Medicine Bow ja Teton.

Läbi osariigi kulgeb Ameerika veelahkmeahelik. Sellest itta jäävad jõed voolavad Missouri kaudu Mehhiko lahte. Nendeks jõgedeks on Põhja-Platte, Wind, Bighorn ja Yellowstone. Osariigi loodeosas voolav Snake'i jõgi jõuab Columbia jõe kaudu Vaiksesse ookeani.

Kliima Edit

Wyomingis valitseb poolkõrbeline ja mandriline kliima. Piirkond on võrreldes muu USA-ga kuivem ja tuulisem, lisaks esinevad suured temperatuurikõikumised. Suved on soojad, juulis tõuseb õhutemperatuur 29−35 kraadini. Kõrgemates paikades on tunduvalt jahedam. Talved on külmad, kuid soe ja kuiv chinook võib tuua pehmema ilma. Suuremas osa osariigis langeb aastas sademeid alla 250 mm. Suvel esineb eriti tasandikuliste alade lõunaosas äikesetorme. Kaguosas võib esineda ka tornaadosid. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Wyomingis on 46 °C, mis mõõdeti 12. juulil 1900 Basinis. Madalaim temperatuur mõõdeti Riverside'is 9. veebruaril 1933, mil oli −54 °C külma.

Kaitsealad Edit

Wyomingis paiknevad Yellowstone'i ja Grand Tetoni rahvuspark. Osariigis asub veel kuus metsakaitseala, loodusreservaati, osariiklikku parki jm kaitsealasid. Suurem osa kaitsealasid haldab Rahvuslik Pargiteenistus ja Maahaldusbüroo.

Ajalugu Edit

Alfred Jacob Miller - Fort Laramie - Walters 37194049

Fort Laramie. Maal Alfred Jacob Miller

Esimesed inimesed saabusid praeguse Wyomingi alale umbes 13 500 aastat tagasi. Algselt asustasid seda ala vareseindiaanlased, arapahod, lakotad ja šošonid. Esimeste eurooplastena saabusid piirkonda kanada-prantsuse kaupmehed.

Wyoming on olnud ajaloo jooksul osaliselt Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania ja Mehhiko koosseisus. Praegune Wyomingi idaosa läks USA-s koosseisu Louisiana ostuga Prantsusmaalt 1803. aastal. Wyomingi edelaosa kuulus Hispaaniale ja seejärel Mehhikole, kuni USA selle 1848. aastal Ameerika-Mehhiko sõja tulemusena enda valdusse sai. Wyomingi lääneosa oli algselt osa Oregon Country, mis kuulus algselt Suurbritanniale. Wyoming sai oma praegused piirid 1868. aastal, mil loodi Wyomingi Territoorium.

Wyoming sai USA osariigiks 10. juulil 1890. Osariigi elanike arv on ajaloo jooksul tõusnud aeglaselt. Rahvaarv tõusis üle 100 000 20. sajandi alguses. Piirkonnas on püütud tegeleda põllumajandusega, mis on aga sobimatu kliima tõttu ebaõnnestunud. 1980. aastatel sai Wyoming riigi väiksema rahvaarvuga osariigiks, mil sellest möödus Alaska.

Haldus Edit

Wyoming State Capitol

Parlamendihoone ja osariigi kapitoolium

Wyoming seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 30 liikmelisest Senatist ja 60 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim kohtuvõim kuulub Wyomingi Ülemkohtule. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitatakse neljaks aastaks. 2019. aastast on osariigi kuberner Mark Gordon.

Osariik jaguneb 23 maakonnaks.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   250 742 +11,2%
1950   290 529 +15,9%
1960   330 066 +13,6%
1970   332 416 +0,7%
1980   469 557 +41,3%
1990   453 588 −3,4%
2000   493 782 +8,9%
2010   563 626 +14,1%

2016. aasta seisuga on valgeid osariigi rahvastikust 92,8%, põlisameeriklasi 2,7%, mustanahalisi 1,3%, aasialasi 1,0%, Ladinaameeriklasi sõltumata rassist on 10,0%. Suurim indiaanihõim on arapahod.

93,4% elanikest on emakeeleks inglise keel, 4,5% hispaania, 0,35% saksa ja 0,28% prantsuse.

2014. aasta seisuga olid 43% elanikest protestandid, 14% katoliiklased, 9% mormoonid ja 3% Jehoova tunnistajad.

2016. aasta andmetel on keskmine sissetulek leibkonna kohta 59 143 dollarit ja elaniku kohta 30 139 dollarit.[1] 2020. aasta mai seisuga on töötuse määr 8,8%.[3] Alla vaesuspiiri elab 11,3% elanikest.[1]

Suurimad linnad Edit

Nr Linn Elanikke (2019) Maakond
1. Cheyenne 64 235 Laramie
2. Casper 57 931 Natrona
4. Laramie 32 711 Albany
4. Gillette 32 030 Campbell
5. Rock Springs 22 653 Sweetwater
6. Sheridan 17 940 Sheridan
7. Green River 11 759 Sweetwater
8. Evanston 11 641 Uinta
9. Riverton 10 772 Fremont
10. Jackson 10 559 Teton

Sümboolika Edit

WY-789

Teetähis

2007 WY Proof Rev

Veeranddollariline

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 Wyoming. census.gov. Vaadatud 31.12.2017
  2. (2008) Britannica Concise Encyclopedia. Encyclopaedia Britannica, Inc., lk. ISBN 1-593394-92-6. 
  3. "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 11.7.2020

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.