FANDOM


State of Wisconsin
Flag of Wisconsin.png Seal of Wisconsin.png
Deviis: Forward
Wisconsin in United States.png
PealinnMadison
Rahvaarv5 795 483 (2017)[1]
Pindala169 640 km²
LühendidWI, Wis., Wisc.

Wisconsin on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub Kesk-Lääne ja Suure Järvistu piirkonda. Wisconsin piirneb läänes Minnesotaga, edelas Iowaga, lõunas Illinoisiga, idas Michigani järvega ja põhjas Ülemjärvega. Wisconsin sai 29. mail 1848 USA 30. osariigiks.

Osariik on saanud nime Wisconsini jõe järgi.

Geograafia Edit

Wisconsinfarm

Farm Wisconsinis

Wisconsini pindala on 169 639 km². Wisconsin piirneb põhjas Montreali jõe, Ülemjärve ja Michigani järvega, idas Michigani järvega, lõunas Illinoisi, edelas Iowa ning loodes Minnesota osariigiga. Osariigi piir jookseb läänes piki Mississippi ja St. Croix' jõge ning piki Menominee jõge kirdes. Wisconsin on põhjapoolseim osariik, millel pole piiri Kanadaga. Wisconsin on pindalalt riigi 23. osariik. 46% protsenti osariigi maa-alast on kaetud metsaga. Parimad põllumajandusmaad asuvad osariigi keskosas. Osariigi kõrgeim mägi on Timms Hill (595 m).

Wisconsinis asuvad Rahvusliku Pargiteenistuse hallatavad piirkonnad on Apostle Islands National Lakeshore, Ice Age National Scenic Trail, North Country National Scenic Trail ja Saint Croix National Scenic Riverway. Lisaks asub osariigis üks riikliku tähtsusega metsakaitseala, mida majandab Ameerika Ühendriikide Metsateenistus: Chequamegoni-Nicoleti metsakaitseala.

Kliima Edit

Wisconsinis valitseb niiske mandriline kliima. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Wisconsinis on 46 °C, mis mõõdeti 13. juulil 1936 Wisconsin Dellsis. Madalaim temperatuur mõõdeti Couderay külas 2. ja 4. veebruaril 1996, mil oli −48 °C külma. Suure järvistu piirkonnas esineb talviti tugevaid lumesadusid.

Ajalugu Edit

Wisconsin in 1718

Wisconsin Guillaume de L'isle'i 1718. aasta kaardil. Osariigi ligikaudne territoorium on kujutatud heledamalt.

Esimesed inimesed, kelleks olid paleoindiaanlased, saabusid Wisconsini alale umbes 12 000 aastat tagasi Wisconsini jäätumise ajal. Jääaeg lõppes umbes 8000 tagasi ning sellele järgnes arhailiseks perioodiks kutsutav ajajärk, mil inimesed tegelesid küttimise, kalapüügi ja korilusega. Põllumajanduslikud kogukonnad tekkisid ajapikku ajavahemikus 2000 eKr–1000 pKr. Aastatel 1000–1500 ehitasid Mississippi ja Oneota kultuuri rahvaid märkimisväärseid asulaid.

Oneotad, kes jagasid eurooplaste tuleku ajal Wisconsini piirkonda menominiidega, võivad olla tänapäeva tšivere ja hotšangi hõimu esivanemad. Ajal, kui esimesed eurooplased Wisconsinis kanda kinnitasid, elasid seal veel ka odžibveid, sookid, foksid, kikapuud ja potavatomid, kes saabusid Wisconsinisse idast aastatel 1500–1700.

Jean Nicolet

Wisconsini avastaja Jean Nicolet Frank Rohrbecki maalil

Esimese eurooplase saabus praeguse Wisconsini alale tõenäoliselt prantsuse maadeavastaja Jean Nicolet. Ta sõitis 1634. aastal kanuul Georgian Bayst läbi Suure järvistu ja traditsiooniliselt on arvatud, et ta tuli kaldale Green Bay lähedal Red Banksis. Prantslased ajasid kohalike indiaanlastega karusnahakaubandust, kuid ei rajanud Wisconsinisse püsivat asustust. Aastal 1763 läks piirkond Suurbritannia valdusse, kes oli saavutanud võidu Prantsuse ja indiaanisõjas.

Ameerika iseseisvussõja järel läks Wisconsin 1783. aastal Ameerika Ühendriikide omandusse, kuigi britid jäid seal de facto võimule kuni 1812. aasta sõjani, mil USA suutis end piirkonnas kehtestada. Ameerika võimu all olles suunati tähelepanu karusnahakaubanduselt tinakaevandamisele. Sellega tekkis Wisconsinis palju uusi töökohti, tänu millele saabus sisserändajaid nii ülejäänud USA-st kui ka Euroopast. Mõned kaevurid leidsid peavarju aukudest, mida nad olid kaevanud ja neid hakati kutsuma "mäkradeks", mistõttu Wisconsin sai hüüdnimeks "Badger State" ehk "mägraosariik".

Valgete kaevurite tulv tekitas pingeid kohalike põliselanikega ning 1827. aasta Winnebago sõda ja 1832. aasta Musta Hauka sõda viisid indiaanlaste vägivaldse eemaldamiseni suuremast osast Wisconsinist. Nende konfliktide järel organiseeriti 1836. aastal Wisconsini Territoorium ning jätkuv valgete asustus viis osariigiks saamiseni 1848. aastal.

Little White Schoolhouse Ripon Wisconsin Feb 2012

Little White Schoolhouse Riponis, kus toimus Vabariikliku Partei esimene koosolek

Wisconsini varajane poliitika oli oluliselt mõjutatud üleriigilisest orjanduse-teemalisest arutelust. Wisconsin oli algusest peale olnud vaba osariik ning sellest sai põhjaosariikide abolitsionismi keskuseks. 20. märtsil 1854 lõid orjandusevastased aktivistid Vabariikliku Partei.

Osariigi algusaastatel muutus ka Wisconsini majandus mitmekesisemaks. Tinakaevandamise lõppedes muutus osariigi lõunaosas peamiseks elatusallikaks põllumajandus. 1860. aastatel oli Wisconsin lühikest aega ka riigi suurim viljatootja. Wisconsini metsases põhjaosas oli peamine majandusharu aga metsatööstus. 1890. aastatel keskendusid Wisconsini talunikud viljakasvatamise asemel piimatootmisele, mis võimaldas maa kestlikumat ja tulusamat kasutust. Tänu piimatööstusele sai osariik America's Dairylandi ('Ameerika piimamaa') maine.

20. sajandi alguses Euroopast saabunud sisserändajad tõi Wisconsinis kaasa tööstusbuumi. 1910. aastal oli Wisconsin oma toodangu väärtuselt USA osariikide hulgas 8. kohal. 20. sajandi algus oli tähelepanuväärne progressiivse poliitika leviku poolest, mille käilakujuks oli Robert M. La Follette. Aastatel 19011914 lõid Wisconsini Progressiivsed Vabariiklased esimese üleosariigilise üldiste eelvalimiste süsteemi, esimese toimiva tööõnnetuse hüvitamise seaduse ja esimese osariikliku tulumaksu. 1932. aastal võeti Wisconsis kasutusele USA esimene töötutele abiraha maksmise programm.

Haldus Edit

Wis-capitol

Osariigi kapitoolium Madisonis

Wisconsini seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 99 liikmelisest alamkojast ja 33 liikmelisest senatist. Wisconsini osariigi täidesaatvat võimu juhib kuberner. 2011. aastast on osariigi kuberner Scott Walker.

Osariik jaguneb 72 maakonnaks.

Wisconsini osariik kaotas 1853. aastal täielikult surmanuhtluse. See oli esimene osariik, kus surmanuhtlust ei ole võimalik määrata isegi riigireetmise eest.[2]

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   3 137 587 +6,8%
1950   3 434 575 +9,5%
1960   3 951 777 +15,1%
1970   4 417 731 +11,8%
1980   4 705 767 +6,5%
1990   4 891 769 +4,0%
2000   5 363 675 +9,6%
2010   5 686 986 +6,0%

Rahvaarv on 2017. aasta seisuga arvestuslikult 5 795 483. Keskmine asustustihedus on 41,3 in/km².

2016. aasta seisuga moodustavad 87,5% elanikest valged, 6,6% mustanahalised, 2,8% aasialased ja 1,1% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 6,7%.

86% Wisconsini afroameerika kogukonnast elab neljas linnas: Milwaukees, Racine'is, Beloit's ja Kenoshas, kusjuures Milwaukee on koduks ligi kolmveerandile osariigi mustanahalistest.

Wisconsinis on suurim poola päritolu inimeste osakaal riigis.

Suurimad linnad Edit

Milwaukeedowntown

Milwaukee

Nr Linn Elanikke (2016) Maakond
1. Milwaukee 595 047 Milwaukee
2. Madison 252 551 Dane
3. Green Bay 105 139 Brown
4. Kenosha 99 631 Kenosha
5. Racine 77 571 Racine
6. Appleton 74 370 Outagamie
7. Waukesha 72 363 Waukesha
8. Eau Claire 68 339 Eau Claire
9. Oshkosh 66 579 Winnebago
10. Janesville 64 159 Rock

Majandus Edit

Former brewery Pabst Brewing Company in Milwaukee Wisconsin

Endine Pabsti õlletehas Milwaukees

2010. aastal oli Wisconsini osariigi majanduse kogutoodang 248,3 miljardit dollarit, olles sellega USA osariikide hulgas 21. kohal. Majanduses on peamine roll tööstusel, põllumajandusel ja tervishoiul.

2016. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 54 610 dollarit ja elaniku kohta 29 253 dollarit.[1] 2017. aasta november seisuga on töötuse määr 3,2%.[3][4] Alla vaesuspiiri elab 11,8% elanikest.[1]

Wisconsin toodab umbes veerandi USA juustust, olles sellega riigi suurim juustutootja. Piimatootmises on ta California järel teisel kohal ning piimatootmises ühe inimese kohta Idaho ja Vermonti järel kolmandal kohal. Wisconsin on teisel kohal võitootmises, valmistades umbes veerandi riigi võist. Osariik on ka esikohal maisist silo valmistamisel, samuti jõhvikate, ženženni ja roheliste ubade kasvatamises. Wisconsin annab üle poole riigi jõhvikatoodangust ja 97% ženžennitoodangust. Põllumajanduse tähtsusest annab aimu ka see, et 2004. aastal projekti 50 State Quarters, kus iga osariigi jaoks valmistati erineva kujundusega 50-sendine münt, raames välja antud Wisconsini mündil on kujutatud Holsteini lehma, maisitõlvikut ja juustukera.

Olulise osa tööstussektorist moodustab toidutöötlemine. Milwaukee on suur õlletootmiskeskus. Samuti on heal järjel masinatööstus. Wisconsin on riigi suurim paberitootja. Osariigi majanduses on kasvav mõju tervishoiuseadmete ja -tarkvara tootmisel.

KultuurEdit

Wisconsini elanikke kutsutakse wisconsiniitideks (Wisconsinites). Kuna Wisconsini kutsutakse sageli Ameerika Piimamaaks (osariigi autode registreerimisnumbritel on juba 1940. aastast kirjas America’s Dairyland) ning osariigis on tugev juustuvalmistamistraditsioon, kutsutakse Wisconsini inimesi vahel juustupeadeks (cheeseheads). Levinud on juustutükki meenutavate vahtkummist mütside valmistamine ja kandmine.

Wisconsinis peetakse sageli rahvapidusid tähistamaks elanike kirjut etnilist päritolu.

MuusikaEdit

Wisconsinis toimub rohkem kantrimuusikafestivale kui üheski teises osariigis. Tuntumad neist on Miller Lite Presents Country Fest, Bud Light Presents Country Jam USA, Coors Hodag Country Festival, Porterfield Country Music Festival, Country Thunder USA Twin Lakesis ja Ford Presents Country USA.

Waukeshast oli pärit kitarrist ja üks elektrikitarri loojatest Les Paul (1915–2009).

PopkultuurisEdit

  • Telesarja "The Young and the Restless" tegevus toimub väljamõeldud Wisconsini linnas Genoa Citys.
  • Telesarja "Õnnepäevad" ("Happy Days") tegevus toimus Milwaukees.
  • Telesarja "Laverne & Shirley" tegevus toimus Milwaukees.
  • Telesarja "Kuumad seitsmekümnendad" ("That '70s Show") tegevus toimus Kenosha väljamõeldud eeslinnas Point Place'is.

Sport Edit

USA kõrgliigades mängivad meeskonnad on ameerika jalgpalliklubi Green Bay Packers, pesapallklubi Milwaukee Brewers ja korvpalliklubi Milwaukee Bucks.

West Allisis asub maailma vanim kasutuses olev autosõiduringrada Milwaukee Mile, kus on sõidetud alates 1903. aastast.

Sümboolika Edit

WIS 35

Teetähis

2004 WI Proof

Veeranddollariline

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 Wisconsin. census.gov. Vaadatud 10.01.2018
  2. Wisconsin. Death Penalty Information Center
  3. "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 10.01.2018
  4. Wisconsin Unemployment Rate. Vaadatud 10.01.2018

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.