FANDOM


Bayeux Tapestry William

William Vallutaja Bayeux' vaibal

William Vallutaja (Inglismaa kuningana William I; umbes 1028 – 9. september 1087) oli esimene normannist Inglismaa kuningas aastast 1066 kuni oma surmani 1087. aastani.

Ta oli Normandia hertsogi Robert I ja tema armukese Herleva abieluväline poeg. Üks tema esivanemaid oli esimene Normandia valitseja Rollo.

1035. aastal sai ta Normandia hertsogiks. Lapsepõlve ja noorukiea ajal võitlesid Normandia aadlikud üksteisega kontrolli eest lapshertsogi üle. 1047. aastal õnnestus Williamil olukorda rahustada ja suurenda mõjuvõimu hertsogkonna üle. 1050. aastatel abiellus ta Flandria Matildaga, tänu millele sai ta naaberriigiks oleva Flandria krahvkonna näol endale võimsa liitlase näol.

1050. ja 1060. aastatel sai William nõudlejaks Inglismaa troonile, kus parasjagu oli lastetu Edward Usutunnistaja. Troonile oli samuti teisi potentsiaalseid nõudlejaid, teiste seas mõjuvõimas Inglise krahv Harold Godwinson, kelle oli Edward oma surivoodil 1066. aasta jaanuaris järgmiseks Inglise kuningaks nimetanud. William väitis, et Edward oli enne seda oma troonipärijaks nimetanud Williami ja Harold oli vandunud Williami nõudlust toetada. William ehitas suure laevastiku ja tungis 1066. aasta septembris Inglismale, alistades Haroldi otsustavalt Hastingsi lahingus, kus Harold ka langes. Detsembris 1066 krooniti William Londonis Inglismaa kuningaks.

William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Šotimaa vastu ning lasi koostada Viimsepäevaraamatu (Domesday Book), mis oli oma aja põhjalikem maksu- ja arveraamat. Williami viimaseid aastaid iseloomustasid probleemid valdustega mandril, tülid vanima pojaga ja daanide ohustav sissetung. William suri 1087. aastal, kui ta oli juhtimas sõjakäiku Põhja-Prantsusmaal ja ta maeti Caeni. Williami maa-valdused jagati pärast tema surma: Normandia läks tema vanimale pojale Robert Curthose'ile ja tema teine poeg William Rufus sai Inglismaa.

Eelnev:
Edgar Ætheling
Inglismaa kuningas
1066–1087
Järgnev:
William II