William Henry Jackson (1862)
William Henry Jackson (4 IV 1843 Keeseville, New York – 30 VI 1942 New York) oli USA kunstnik, kodusõja veteran ja fotograaf. Tuntud eeskätt oma Ameerika Lääne fotode poolest.
Juba varajases eas huvitus maalikunstist. 19-aastasena värvati ta Uniooni armee jalaväkke. Jackson veetis suurema osa vabast ajast oma sõpradest ja armee laagrielust joonistusi tehes, mida ta oma perekonnale saatis, teadma andmaks, et temaga kõik korras on. Ta teenis Ameerika Ühendriikide kodusõjas üheksa kuud ja võttis osa Gettysburgi lahingust. Pärast seda naasis ta oma lapsepõlvekoju Rutlandi Vermontis, kus ta tegutses maalikunstnikuna.
Porine tiik (1861 või 1862)
1866 läks Jackson peale Union Pacific Railroadi rongile ja sõitis nii kaugele, kuhu raudteeliin sel ajal ulatus, umbes 100 miili Omahast läänes Nebraskas. 1867 hakkas ta Omahas koos venna Edwardiga fotograafiks. Jackson tegi Omaha lähedal indiaanlastest fotosid.
1869 sai ta volituse jäädvustada reklaami eesmärgil paljude Union Pacific Railroadi liinide maastikke. Tema töö pakkus huvi geoloog Ferdinand Vandeveer Haydenile, kes kutsus ta ekspeditsioonile Yellowstone'i. Haydeni ekspeditsioonil 1871, mis viis Yellowstone'i rahvuspargi loomiseni, töötas Jackson koos Thomas Moraniga Yellowstone'i piirkonna jäädvustamisel. Tema fotod mängisid olulist rolli veenmaks Kongressi rajamaks Yellowstone'i rahvusparki, esimest USA rahvusparki.
Jackson töötas mitme kaameraga, tihti rasketes tingimustes. Töötas kolloodiumi protsessiga. Jacksonil oli stereokaamera ning 8×10 ja 18×22 tollise plaadikaameraga. Kaamerad olid õrnad ja rasked, ning vahel võttis ühe foto saamisega kuni tund aega.
Jackson tegi fotode kõrvalt ka mitmeid maale Ameerika Läänest. Ta joonistas sh 1935 Poniekspressi marsruudi, nagu see 1860 oli. 1924 kolis Jackson Washingtoni, kus tegi seinamaalinguid Ameerika Ühendriikide Siseministeeriumi uue hoone jaoks.
Jackson suri 99-aastaselt, ta on maetud ühe viimase kodusõja veteranina Arlingtoni rahvuskalmistule.