Raamaturott Viki
Advertisement
William Cullen Bryant Cabinet Card by Mora-crop

William Cullen Bryant, umbes 1876

William Cullen Bryant (3. november 1794 Cummington, Massachusetts – 12. juuni 1878 New York) oli USA luuletaja, jurist ja ajakirjanik. Ta oli kauaaegne New York Evening Posti peatoimetaja. Bryant sai tuntuks panteistliku looduslüürikuna. Tema lihtsavormilistes mõtisklevates värssides on mõjutusi romantismist ja kalmistuluulest.[1]

Ta oli puritaanidest sisserändajate järeltulija.[1] 16-aastaselt alustas ta õpinguid Williams College'is, kuid rahalistel põhjustel ja Yale'i Ülikooli astuda soovimise tõttu ta seda ei lõpetanud. Yale'i Ülikooli ta aga sisse ei saanud. Worthingtonis ja Bridgewateris õppis ta eraõpetaja juures õigusteadust. 21-aastaselt asus ta tööle advokatuuris. Ta töötas ligi kümme aastat Plainfieldis ja Great Barringtonis advokaadina.[2]

26-aastaselt abiellus Bryant Frances Fairchildiga, kellega ta elas õnnelikult kuni Francesi surmani ligi pool sajandit hiljem. 1825. aastal kolis ta New Yorki, kus sai kirjandusajakirja North American Review kaastoimetajaks. 1827. aastal hakkas ta ajalehe New York Evening Post toimetajaks. 1829. aastal sai ta selle peatoimetajaks ja kaasomanikuks ning oli sellel ametikohal kuni oma surmani. Tema ettevaatlikud investeeringud tegid Bryantist jõuka mehe. Ta oli aktiivne metseen.[2]

William Cullen Bryant Statue in Bryant Park, NYC IMG 1241

William Cullen Bryanti memoriaal Bryant Parkis New Yorgi Rahvusraamatukogu kõrval

Lapsepõlves peale surutud usuline konservatism leidis väljendust Bryanti jumalakartlikes vemmalvärssides; tema isa poliitiline konservatism kannustas kirjutama luuletust "The Embargo", milles 13-aastane luuletaja nõudis president Thomas Jeffersoni tagasiastumist. 17-aastaselt kirjutatud eleegiaga "Thanatopsis" (kreeka: 'vaade surmale') sai ta tuntuks, kui see avaldati 1817. aastal North American Review's. Selles hülgas ta puritaanide dogma deismi kohta; sealt alates oli ta unitarist. Demokraadina tegi ta New York Evening Posti vabakaubanduse, töölisklassi õiguste, sõnavabaduse ja orjuse kaotamist pooldavaks häälekandjaks. Bryant oli üks erakonna Free Soil ja hiljem Vabariikliku Partei asutajaid. Bryant avaldas mitu luulekogu, kirjutas reisikirju ja tõlkis Homerose teoseid.

Bryant suri 1878. aastal 83-aastaselt. Ta on maetud Roslyni kalmistule New Yorgi osariigis. Tema järgi on nimetatud avalik park Bryant Park New Yorgis.[3]

Viited[]

Kirjandus[]

Advertisement