FANDOM


Wairau veresaun oli 17. juunil 1843 Uus-Meremaal maooride ja briti asunike vahel toimunud vastasseis. Selles hukkus 22 eurooplast ja vähemalt neli maoori. Veresaun leidis aset Wairau orus, umbes 10 kilomeetri kaugusel praegusest Blenheimi linnast.

TeRauparaha1840s

Joonistus hõimupealikust Te Rauparahast

Veresauna üheks põhjuseks oli Ngāti Toa hõimude ja nende liitlaste elupaikade laienemine Uus-Meremaa Lõunasaarele. Pärast 1824. aastal toimunud lahingus Kapiti saare pärast said Te Rauparaha juhitud Ngāti Toa hõim otsustava võidu teiste kohalike hõimude vastu, saavutades kontrolli Cooki väina mõlemal pool.

Kapiti saar hakkas toimima kaubandusliku sõlmpunktina maooride ja eurooplaste vahel. 1839 saabus sinna New Zealand Company, mis ostis Cooki väina mõlemal pool väidetavalt 1,2 miljonit hektarit maad. See ost sattus hiljem kahtluse alla, kuid New Zealand Company asutas sinna siiski 1840. aasta jaanuaris Port Nicholsoni asula (nüüdne Wellington). Asula algset asupaika tabas üleujutus ja seetõttu rajati asula tänapäeva Thorndoni kohale. Maoorid tunnistasid aga need alad enda valduseks. Teine New Zealand Company asula rajati Cooki väina teisele kaldale, nüüdse Nelsoni linna alale. Asunikud hakkasid maooridega läbirääkimisi pidama ja maoorid varustasid koloonia elanikke isegi toiduga.

Nelsoni koloonia vajas peagi üha rohkem põlluharimiseks sobilikku maad ja 1843. aastal jätkati maa kaardistamist. Te Rauparaha oli kindel, et ta ei olnud maid 1839. aastal ära müünud. Te Rauparaha läks Nelsoni läbirääkimisi pidama, et maa valdamine antaks maavolinikule William Spainile (1803–1876). Samuti nõudis ta kaardistamise lõpetamist, mida aga vastuseisust jätkati.

Tuamarina

Wairau org, kus veresaun aset leidis

1843. aasta aprillis saabus maakaardistajad Wairau orgu. Kompanii lootis, et peagi asustavad need alad asunikud. Juunis ajasid maoorid maamõõtjad minema ja panid nende ajutised eluasemed põlema. Te Rauparaha ja tema vennapoeg Te Rangihaeata otsustati süütamise eest vahistada. Neid läks vahistama umbes 50 meheline relvastatud patrull. Paljud neist ei olnud kunagi relva käsitsenud ja relvad olid halvas seisukorras. Salk saabus 17. juunil Tuamarina oja juurde, mille vastaskaldale oli kogunenud umbes 90 maaori, sh Te Rauparaha ja Te Rangihaeata. Nelsoni peakonstaabel Henry Thompson püüdis Te Rauparahat ja Te Rangihaeatat vahistada, kes aga ütlesid, et nad on oma maal ja sellega olid nad põlema pannud ka oma vara. Hetk hiljem vallandas üks asunikest kogemata relva maooride pihta ja algas lahing. Tulevahetuses hukkus 11 asunikku ja umbes 4–9 maoori. Üks hukkunutest oli Te Rangihaeata abikaasa Te Rongo. Umbes 30 asunikku põgenes, kuid üksteist neist piirasid maoorid ümber. Te Rauparaha algselt näis olevat vange vabaks laskamas, kuid Te Rangihaeata nõudis oma surnud abikaasa eest kättemaksu. Te Rauparaha nõustus Te Rangihaeata tahtega ja maoorid hukkasid üksteist asunikku, sh kolonel Arthur Wakefieldi ja Henry Thompsoni. Enamiku neist tappis Te Rangihaeata isiklikult.

Robert Fitzroy

Kuberner Robert FitzRoy

Teade Wairau veresaunast levis asunike sekka ja sissepiiratud meeste hukkamist nimetati jõhkraks külmaveriseks mõrvaks. Kardeti, et see laieneb suureks maooride mässuks. Sündmus andis märku ühest esimesest probleemist, millega kuberner Robert FitzRoy pidi tegelema hakkama. Tema arvamus oli, et maoore ei tuleks karistada, sest see sündmus sai alguse New Zealand Company tegevusest. Lisaks oli maa müümine ebaseaduslik, ja kolooniavalitsus oli sama meelt. Sellega takistas valitsus ka võimalikku laastavat sõda, mis oleks järgnenud sõjalisele vastusele.

FitzRoy kutsuti 1845. aastal tagasi Inglismaale, kuna tal oli Wairau veresauna uurimisel tekkinud New Zealand Company esindajatega halvad suhted. Nelsoni elanikud näitasid sama aastal FitzRoy vastu pahameelt, põletades teda kujutava nuku. Vahejuhtumi uurimine ei ennetanud aga uusi lahkhelisid eurooplaste ja maooride vahel ning samas piirkonnas leidsid lahingud veel aset ka edaspidigi.

1869. aastal püsitati tapetud asunikele Tuamarina surnuaeda mälestusmärk.

Kirjandus Edit

Välislingid Edit

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.