| Commonwealth of Virginia | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Deviis: Sic semper tyrannis | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Richmond | ||||
| Rahvaarv | 8 535 519 (2019)[1] | ||||
| Pindala | 110 786 km² | ||||
| Lühendid | VA, Va. | ||||
Virgnia on Ameerika Ühendriikide osariik Atlandi ookeani ääres. See piirneb põhjas Marylandi ja Washingtoni, idas Atlandi ookeani, lõunas Põhja-Carolina, edelas Tennessee, läänes Kentucky ning loodes Lääne-Virginiaga. Virginia rahvaarv on 2019. aasta seisuga arvestuse järgi 8 535 519.[1] Virginia pealinn on Richmond ja suurim linn Virginia Beach.
Virginia hüüdnimed on "Old Dominion", sest ta on kuulunud varem Inglise kroonile, ja "Mother of Presidents", sest enamik USA presidentidest on sündinud selles osariigis.
Geograafia[]
Virginia maastik
Virginia pindala on 110 785 km², millega see on riigis 35. kohal. Virginia jaguneb geograafiliselt ja geoloogiliselt viieks piirkonnaks. Virginia mandriosast eraldab Chesapeake'i laht Delmarva poolsaarele jäävat ala. Laht moodustus Susquehanna ja Jamesi jõe oru kuivades. Paljud Virginia jõed suubuvad Chesapeake'i lahte, näiteks Potomac, Rappahannock, York ja James.
Blue Ridge'i mäestik on osa Apalatšidest. Blue Ridge'is asub ka osariigi kõrgeim koht Mount Rogers (1746 m).
Taimestik ja loomastik[]
Valgesaba-pampahirv rohtu söömas Shenandoah' rahvuspargis
65% osariigist katavad metsad, suurem osa on heitlehised, laialehised puud. Madalamatel kõrgustel kasvab niiskust armastav tsuuga, kuid Blue Ridge'i mäestikus hikkoripuu ja tamm. Virginia idaosas domineerivad tõrvikumänd ja soistel aladel harilik sooküpress. Teised tavalised puu- ja taimeliigid on kastanipuu, vaher, harilik tulbipuu, laialehine kalmia, askleepias, karikakrad ja mitmed sõnajalad.
Virginias elutsevad valgesaba-pampahirv, baribal, kobras, punailves, koiott, pesukaru, skunk, metsümiseja, virgiinia opossum, tava-hallrebane, rebane ja florida sooküülik.
Kaitsealad[]
Virginias asub 30 Rahvusparkide Teenistuse hallatavat kaitseala. Virginias asub Shenandoah' rahvuspark, 34 osariikliku parki ja 17 osariikliku metsakaitseala. Peaaegu 40% Shenandoah' rahvuspargis moodustavad ürgloodusalad.
Kliima[]
Jaanuari keskmine madalaim temperatuur on −3 °C ja juuli kõrgeim 30 °C. Ida- ja kagurannikule avaldab tugevat mõju Atlandi ookean. Rannikut võivad tabada ka orkaanid. Mägedes saabuv külm õhk põhjustab suuri lumesadusid, näiteks 1996 ja 2009–2010. aasta talvel. Esineb ka tornaadosid, mis on enamasti alla F2-kategooria. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Virginias on 43 °C, mis mõõdeti 15. juulil 1954 Glasgow's. Madalaim temperatuur mõõdeti Mountain Lake'is 22. veebruaril 1985, mil oli −34 °C külma.
Ajalugu[]
Pocahontase lugu, kes oli paljud Virginia perekondade esiema, on romantiseeritud hilisemad kunstnikud
Esimesed inimesed jõudsid praegusele Virginia alale umbes 12 000 aastat tagasi. 5000 aastat tagasi kujunesid esimesed püsiasulad ja 900 pKr hakati tegelema põlluharimisega. 1500 oli algonkinide suurim linn Werowocomoco. 1570. aastal kaitseks teiste naaberhõimude eest oma kaubateedel ühinesid algonkinid pealiku Powhatani juhtimisel.
16. sajandil tegid eurooplased Chesapeake'i lahes mitu uurimisretke. 1583 andis kuninganna Elizabeth I Walter Raleigh'l loa luua Hispaania Floridast põhja koloonia. Nimi "Virginia" tuleb ilmselt kuninganna Elizabethi hüüdnimest Virgin Queen (neitsikuninganna). 1606 loodi London Company, mis rahastas esimest Inglise asundust uues maailmas, Jamestowni. 1619 võtsid kolonistid piirkonna üle suurima kontrolli, valides seadusandliku kogu House of Burgesses. Pärast London Company pankrotistumist 1624 sai asundusest Inglise kroonikoloonia. Elu koloonias oli ohtlik. 1622. aastal toimunud Jamestowni veresaunas tapsid indiaanlased umbes 350 kolonisti, misjärel hakati kõikidesse hõimudesse negatiivselt suhtuma.
Virginia sai osariigiks 25. juunil 1788. Virginia oli kümnes osariik, mis Ameerika Ühendriikide põhiseaduse ratifitseeris.
Haldus[]
Osariigi kapitoolium Richmondis, mille on projekteerinud Thomas Jefferson
Virginia valitsus talitleb alates 1971. aastast seitsmenda Virginia põhiseaduse järgi. Virginia seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 100 delegaatide kojast ja 40 liikmelisest Senatist. Seadusandlik kogu valib kohtunikud. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner ja leitnantkuberner valitakse nelja aastaseks ametiajaks. Valitsevat kuberneri ei saa tagasi valida, kuigi leitnantkuberneri ja peaprokurör saab, kuid kuberner võib valitseda mittejärgnevatel ametiaegadel. 2018. aastast on osariigi kuberner Ralph Northam. Kohtusüsteem on Ameerika vanim ning jaguneb ülemkohtuks ja apellatsioonikohtuks.
Virginia esimene seadusandlik kogu oli House of Burgesses. 1619. aastal loodud Virginia seadusandlik kogu on vanim siiani töötav omasugune läänepoolkeral.
Linnad ja maakonnad[]
Virginias on 95 maakonda ja 38 maakonna vaba linna. Linnad toimivad maakondadega võrdselt, kuna linnu peetakse maakondadega samaväärseteks. Selline haldussüsteem on omane vaid Virginiale; USA-s on veel vaid kolm teist maakonna vaba linna.
Fairfaxi maakond on elanike arvult osariigi suurim, kus elab üle miljoni inimese. Selle naabermaakond, Loudouni maakond, on kiireima rahvastiku kasvuga ja suurima leibkonna aastase sissetulekuga maakond Virginias. Arlingtoni maakond (67 km²) on pindalalt USA väikseim maakond.
Virginia Beach
Norfolk
| Nr | Linn | Elanikke (2018) |
|---|---|---|
| 1. | Virginia Beach | 450 189 |
| 2. | Norfolk | 244 076 |
| 3. | Chesapeake | 242 634 |
| 4. | Richmond | 228 783 |
| 5. | Newport News | 178 626 |
| 6. | Alexandria | 160 530 |
| 7. | Hampton | 134 313 |
| 8. | Roanoke | 99 920 |
| 9 | Portsmouth | 94 632 |
| 10 | Suffolk | 91 185 |
Rahvastik[]
| Elanike arv | ||
|---|---|---|
| Rahvaloendus | Elanikke | %± |
| 1940 | 2 677 773 | +10,6% |
| 1950 | 3 318 680 | +23,9% |
| 1960 | 3 966 949 | +19,5% |
| 1970 | 4 648 494 | +17,2% |
| 1980 | 5 346 818 | +15,0% |
| 1990 | 6 187 358 | +15,7% |
| 2000 | 7 078 515 | +14,4% |
| 2010 | 8 001 024 | +13,0% |
Rahvaarv on 2019. aasta seisuga arvestuse järgi 8 535 519. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanike arv 8 001 024. Keskmine asustustihedus on 83,5 in/km².
2016. aasta seisuga moodustavad 62,4% elanikest mitteladinaameerika päritolu valged ameeriklased, 19,8% mustanahalised, 9,1% ladinameeriklased, 6,6% aasialased ja 0,5% põlisameeriklased.[1] Suurem osa põlisameeriklastest elab osariigi idaosas. Suurimat päritolurühmad on sakslased (11,7%), inglased (10,7%), iirlased (9,8%), ameeriklased (9,7%) ja Sahara-tagused aafriklased (1,7%).
85,9% elanikest on emakeeleks inglise keel, 6,4% hispaania, 0,8% korea, 0,6% vietnami, 0,6% hiina ja 0,6% tagalogi keel.
76% elanikest on kristlased, sh 27% baptistid, 11% katoliiklased, 8% metodistid, 3% presbüterlased ja 2% luterlased, 1% budistid, 1% hindud, 1% judaistid ning 0,5% moslemid. 18% on mittereligioosseid.
2016. aasta andmetel on keskmine sissetulek leibkonna kohta 66 149 dollarit ja elaniku kohta 34 967 dollarit.[1] 2020. aasta juuli seisuga on töötuse määr 8,0%.[2] Alla vaesuspiiri elab 11% elanikest.[1]
Sümboolika[]
Teetähis
Veeranddollariline
- Juhtlause on "Sic semper tyrannis" ('Nii juhtub türannidega alati').
- Tunnuslaul on "Carry Me Back To Old Virginia".
- Tunnusloom on nahkhiirlane Corynorhinus townsendii.
- Tunnusjook on piim.
- Tunnuslind on kardinal.
- Tunnustants on ruudutants.
- Tunnuskoer on ameerika rebasekoer.
- Tunnuskalad on ameerika paalia ja triipahven.
- Tunnuspuu on õis-kontpuu.
- Tunnusfossiil on Chesapecten jeffersonius.
- Tunnusputukas on ratsulibliklane Papilio glaucus.
Viited[]
Välislingid[]
| Ameerika Ühedriikide osariigid |
|---|
| Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |