FANDOM


Vilja-kangurlind
Red-billed Quelea (Quelea quelea) (6040990915)
Pulmasulestikus isane Q. q. lathamii
Red-billed Quelea (Quelea quelea) - Flickr - Lip Kee
Tavalises sulestikus vilja-kangurlind
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Kangurlindlased Ploceidae
Perekond: Quelea
Liik: Vilja-kangurlind
Ladinakeelne nimetus
Quelea quelea
(Linnaeus, 1758)

Vilja-kangurlind (Quelea quelea) on värvuliste seltsi kangurlindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Nomenklatuur ja taksonoomia Edit

Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1758. aastal Rootsi loodusteadlane Carl von Linné oma teose "Systema Naturae" 10. väljaandes, andes talle liiginimeks Emberiza quelea. Ta märkis ekslikult, et lind pärineb Indiast – see asjaolu võis tuleneda sellest, et Ida-India piirkonnast Euroopasse tagasiteel olnud laevad tegid vahepeatusi Aafrika rannikul, kus nad neid linde peale võisid võtta. See viga parandati "Systema Naturae" 12. väljaandes.

Praeguse liiginime Quelea quelea andis 1850. aastal saksa ornitoloog Ludwig Reichenbach.

Vilja-kangurlinnul on määratletud kolm alamliiki:

Kirjeldus Edit

Vilja-kangurlind on väike varblasesuurune lind. Linnu üldpikkus on umbes 12 cm ja kaal 15–26 grammi. Tal on tugev ja koonjas nokk, mis on isastel ja emastel punane, pesitsusperioodil emastel oranžikas või kollane. Mittepesitsevatel lindudel on kõhuosa hele, seljaosa pruunjas triibuline ja kollkate servadega lennusuled. Pesitsevatel isastel on sulestik näoosas must, mida ümbritsevad lillakad, roosakad, roostekarva või kollakad suled pea- ja rinnaosas.

Levila ja arvukus Edit

Red-billed quelea flocking at waterhole

Vilja-kangurlinna parv

Vilja-kangurlind elutseb Sahara-taguses Aafrikas. Teda kohtab peamiselt troopilise ja lähistroopilise kliimaga aladel, kus esineb aastaajati pikkasid ja kuivasid soojaperioode.

Ta väldib metsaseid alasid, näiteks Kesk-Aafrikas, kõrbelisi alasid, jahedaid paiku, näiteks mäestikke, mis ulatuvad üle 1500 meetrit üle merepinna, samuti ei ela ta Lõuna-Aafrika Vabariigi lääneosas ning Namiibia ja Angola sademetevaeste rannikualade ümbruses.

Vilja-kangurlindu loetakse maailma kõige arvukamaks kodustamata linnuliigiks. Tema arvukus võib pärast pesitsusaega ulatuda kuni 1,5 miljardi linnuni.[1]

Eluviis Edit

Pesitsemine Edit

Red-billed Queleas (Quelea quelea) (6041540788)

Kaks isast vilja-kangurlindu pesade juures

Pesa hakkab vilja-kangurlind ehitama tavaliselt neli kuni üheksa nädalat pärast vihmaperioodi algust. Pesa ehitab ta tavaliselt astlaliste puude, sealhulgas piibliakaatsia (Vachellia tortilis), Senegalia mellifera ja Dichrostachys cinerea, võrasse, kuid mõnikord suhkruroopõldudele või pilliroogu. Kolooniad võivad koosneda miljonitest pesadest, tihedusega 30 000 pesa ühe hektari kohta. Ühel puul on loendatud üle 6000 pesa. Esineda võib ka väiksemaid kolooniaid, mis koosnevad vähem kui kümnest pesitsevast paarist. Vilja-kangurlinnu pesa meenutab väikest ovaalset rohupalli ning sissepääs pessa asub pesa ülaosas. Pesa ehituseks kulub umbes 600–700 värsket rohelist rohukõrt. Pesa ehitab isane lind valmis tavaliselt 2–3 päevaga.

Vilja-kangurlind on üldjuhul monogaamne, kuid on arvatud, et esineb ka suktsessiivset polügüüniat. Pesa kaitseb isane, kes hoiab vaenlasi eemal tiibe ähvardavalt lehvitades.

Täiskurnas on tavaliselt kolm muna, harvem 1–5 muna. Munad on helesinised või rohked, mõnikord kaetud tumedate täppidega, mõõtmetega 18 × 33 mm. Emane võib munad pessa muneda sageli juba siis, kuid pesa pole täiesti valmis. Vilja-kangurlinnu haudeperiood on üks lühemaid, kestes 10–12 päeva. Hauduvad mõlemad vanemad. Pärast koorumist toidavad vanemad poega paar päeva valgurikaste putukatega, hiljem peamiselt seemnetega. Noorlinnud saavad lennuvõimeliseks umbes kaks nädalat pärast koorumist. Suguküpsuse saavutavad nad ühe aastaga.

Looduslikud vaenlased Edit

Vilja-kangurlinnu looduslike vaenlaste hulka kuuluvad teised linnud, maod, tüügassead, oravad, galaagod, pärdikud, kuid samuti mangustid, genetid, tsiibetid, rebased, šaakalid, hüäänid ja kassid.

Eluiga Edit

Vilja-kangurlinnu eluiga looduses on 2–3 aastat, kuid vangistuses on üks isend elanud isegi 18-aastaseks.

Toitumine Edit

Red-billed Quelea

Vilja-kangurlinnud päeval okstel puhkamas

Vilja-kangurlind toitub peamiselt rohttaimede seemnetest. Nende rohttaimede hulka kuuluvad muuhulgas kukehirss (Echinochloa, spp.), hirss (Panicum, spp.), kukeleib (Setaria, spp.), sorgo (Sorghum, spp.), Tetrapogon spp. ja Urochloa spp. Üks Tšaadi järve juures tehtud uuring näitas, et kaks kolmandikku lindude söödavatest seemnetest pärinesid ainult kolmelt liigilt. Kui lindudel pole võimalik nende rohttaimede seemneid piisaval hulgal hankida, võivad nad toituda ka erinevate teraviljade, näiteks odra, abessiinia lembeheina (Eragrostis tef), hariliku sorgo (Sorghum bicolor), itaalia kukeleiva (Setaria italica), hirsi, riisi, nisu ja kaera seemnetest. Üks lind toitub päevas 15 grammist seemnetest.

Kui toit saab ühes kohas otsa, rändab lind teistesse paikadesse, kus vihmaperioodiga on kaasnenud toidu juurdekasv. Uutele toitumisaladele rändamiseks vajab ta palju energiasisaldusega toitu, et koguda rasva. Toidu otsimiseks valib ta pesitsusajal väheste puude ja põõsastega avatud tasaseid maid. Toitu otsides võib ta rännata iga päev 50–65 kilomeetrit ning naasta õhtul pesitsuspaika. Vilja-kangurlind toitub tohutute parvadena, mis võivad koosneda mitmest miljonist linnust.

Suhted inimestega Edit

Vilja-kangurlinnud tekitavad ulatuslikku kahju kultuurtaimedele. Nende vastu kasutatakse põldudel erinevaid pestitsiide ja pesitsuskohtade juures süütepomme. Vaatamata suurtele tõrjemeedetele pole suudetud linnu arvukust vähendada.

Viited Edit

Välislingid Edit