State of Vermont | |||||
---|---|---|---|---|---|
|
|||||
Deviis: Stella quarta decima fulgea | |||||
Pealinn | Montpelier | ||||
Rahvaarv | 623 657 (2017)[1] | ||||
Pindala | 24 923 km² | ||||
Lühendid | VT, Vt. |
Vermont on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kirdeosas Uus-Inglismaal. Vermont pindalalt kuues ja elanike arvult teine väiksem osariik. See on ainus Uus-Inglismaa osariik, mis ei piirne Atlandi ookeaniga. Lääne piir kulgeb Champlaini järve ja New Yorgi osariigiga. Lõunas on Massachusetts, idas piki Connecticuti jõge New Hampshire ja põhjas Kanada provints Québec.
Osariigi pealinn on Montpelier, mis on osariikide pealinnade seas kõige väiksema rahvaarvuga (201´7. aasta seisuga elas seal 7484 inimest). Vermont on USA kõige vähem religioosne osariik.[2]
Vermonti nimi tuleneb prantsuskeelsest fraasist les Verts Monts, mis tähendab Greeni mäed, suurim mäeahelik osariigis.
Geograafia[]
Osariigi krgeim koht on Mount Mansfield (1339 m).
Kliima[]
Valitseb niiske mandriline kliima. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Vermontis on 41 °C, mis mõõdeti 4. juulil 1911 Vernonis. Madalaim temperatuur mõõdeti Bloomfieldis 30. detsembril 1933, mil oli −46 °C külma.
Loomastik[]
Osariigis on 41 liiki roomajaid ja kahepaikseid, 89 kalu, 193 linde ja 58 imetajaid.
Ajalugu[]
Algselt asustasid piirkonda abenakid ja irokeesid. Esimese eurooplasena jõudis Vermonti 1535. aastal prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier. 1609. aastal kuulutas Samuel de Champlain piirkonna Uus-Prantsusmaa osaks ja 1666. aastal rajasid prantslased sinna esimese asunduse. Seitsmeaastase sõja tulemusel läks ala inglaste võimu alla. Aastatel 1777–1791 oli seal Vermonti Vabariik. 1791. aastal liitus Vermont Ameerika Ühendriikidega, olles 14. liitunud osariik. Seega on Vermont üks neljast USA osariigist, mis on minevikus olnud iseseisvad riigid (teised kolm on Texas, Hawaii ja California).
Haldus[]
Osariigi kapitoolium Montpelieris
Vermonti seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 30 liikmelisest Senatist ja 150 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2017. aastast on osariigi kuberner Phil Scott.
Osariik jaguneb 82 maakonnaks.
Rahvastik[]
Elanike arv | ||
---|---|---|
Rahvaloendus | Elanikke | %± |
1940 | 359 231 | –0,1% |
1950 | 377 747 | +5,2% |
1960 | 389 881 | +3,2% |
1970 | 444 330 | +14,0% |
1980 | 511 456 | +15,1% |
1990 | 562 758 | +10,0% |
2000 | 608 827 | +8,2% |
2010 | 625 741 | +2,8% |
2017. aasta seisuga moodustavad 94,5% elanikest valged, 1,8% aasialased, 1,4% mustanahalised ja 0,4% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 1,9%.[1]
Keskmine asustustihedus on 26,1 in/km².
Keskmine sissetulek leibkonna kohta oli 2016. aastal 56 104 dollarit ja elaniku kohta oli 30 663 dollarit.[1] 2018. aasta mai seisuga on töötuse määr 2,8%.[3] Alla vaesuspiiri elab 11,9% elanikest.[1]
Suurimad linnad[]
Nr | Linn | Elanikke (2017) | Maakond |
---|---|---|---|
1. | Burlington | 42 239 | Chittenden |
2. | Essex | 21 519 | Chittenden |
3. | South Burlington | 19 141 | Chittenden |
4. | Colchester | 17 287 | Chittenden |
5. | Rutland | 15 440 | Rutland |
6. | Bennington | 15 003 | Bennington |
7. | Brattleboro | 11 487 | Windham |
8. | Milton | 10 940 | Chittenden |
9. | Williston | 9637 | Chittenden |
10. | Hartford | 9612 | Windsor |
Majandus[]
Vermont on USA suurim vahtrasiirupi tootja.
Transport[]
Osariigis on 4575 km maanteid ja kaks lennujaama.
Sümboolika[]

Teetähis

Veeranddollariline
- Juhlause on "Freedom and Unity" ('Vabadus ja ühtsus').
- Tunnuslaul on "These Green Mountains".
- Tunnuslind on erakrästas.
- Tunnuslill on aasristik.
- Tunnuskalad on ameerika paalia (külmaveekala) ja heleuim-koha (soojaveekala).
- Tunnuspuu on suhkruvaher.
- Tunnusloom on Morgani hobune.
- Tunnuskahepaikne on konlane Lithobates pipiens.
- Tunnusroomaja on ehiskilpkonn.
- Tunnusputukas on meemesilane.
- Tunnusmineraal on talk.
- Tunnustoit on õun.
- Tunnusjook on piim.
- Tunnusfossiil on valgevaal.
Lipp[]
Võeti kasutusele 1. juunil 1923. Plagu on taevassinine. Lipu keskel oleval vapil on kujutatud männipuud, mis sümboliseerib Vermonti metsi. Lehm ja kolm nisu kimpu sümboliseerivad meiereit ja põllumajandust. Hirve pea kujutis sümboliseerib Vermonti elusloodust. Vapi taustal on Greeni mäed. Vapil all oleval lindil on osariigi juhtlause "Freedom and Unity".
Pitsat[]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Vermont. census.gov. Vaadatud 6.7.2018
- ↑ "Here Are The Most And Least Religious States In America". huffingtonpost.com. 10.2.2017. Vaadatud 20.8.2017
- ↑ "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 6.7.2018
Välislingid[]
Ameerika Ühedriikide osariigid |
---|
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |