FANDOM


Verimütsik
Mycena haematopus 64089
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Mittelehikseened Agaricomycetes
Selts: Lehikseened Agaricales
Sugukond: Mycenaceae
Perekond: Mütsik Mycena
Liik: Verimütsik
Ladinakeelne nimetus
Mycena haematopus
(Pers.) P.Kumm. (1871)

Verimütsik (Mycena haematopus) on lehikseente sugukonda Mycenaceae sugukonda mütsiku perekonda kuuluv seeneliik.

Esmakordselt kirjeldas seda seent teaduslikult 1799 nime all Agaricus haematopus Lõuna-Aafrikast pärit mükoloog ja botaanik Christiaan Hendrik Persoon. 1821 kinnitas selle Rootsi mükoloog Elias Magnus Fries oma teoses Systema Mycologicum. Mütsiku perekonda paigutas selle 1871 Saksa loodusteadlane Paul Kummer. See paigutati mütsiku perekonna sektsiooni Lactipedes, kuhu kuulusid värvilist piimmahla eritavad seened.

See on laia levikuga ja tavaline Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid on korjatud ka Jaapanis ja Venezuelas.

Seen on saprofaag — hangib toitained lagunevatest orgaanilistest ainetest. Kasvab väikse rühma või kobarana mädanenud puidul, tüvel ja heitlehiste puude kändudel, eriti pöögi.

Verimütsiku viljakehal on kuni 4 cm lai kübar, valkjad eoslehed ja peenike, habras punakaspruun jalg. Eosed on elliptilised, siledad, mõõtmetega 8–11 × 5–7 µm. Seenele on iseloomulik punakaspruun värvus, laineline kübara serv ja viljakeha murdmisel eralduv punane piimmahl. Viljakeha ja mütseel on nõrgalt helendav. Seenel võib parasiteerida kääveoseline lehikuhallik (Spinellus fusiger), mis annab seenele silmatorkava karvase välimuse.

Seent peetakse mittesöödavaks. Seene maitse on mahe või veidi mõru.

Verimütsikule sarnaneb purpurmütsik, mis eritab samuti punakat piimmahla.