FANDOM


Verev karikseen
Sarcoscypha coccinea 74716
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kottseened Ascomycota
Klass: Liudseened Pezizomycetes
Selts: Liudikulaadsed Pezizales
Sugukond: Karikseenelised Sarcoscyphaceae
Perekond: Karikseen Sarcoscypha
Liik: Verev karikseen
Ladinakeelne nimetus
Sarcoscypha coccinea
(Scop.) Lambotte (1889)

Verev karikseen (Sarcoscypha coccinea) on liudikulaadsete seltsi karikseeneliste sugukonda kuuluv seeneliik.

Verev karikseen on karikseene (Sarcoscypha) perekonna tüüpliik. Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1772. aastal itaalia loodusteadlane Giovanni Antonio Scopoli, kes andis talle nimeks Helvella coccinea. Praeguse nime Sarcoscypha coccinea andis talle 1889. aastal Jean Baptiste Émil Lambotte.

Ta on levinud laialt põhjapoolkeral ning ta kasvab Aafrikas, Aasias, Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias. Viljakeha kasvab kõduneval puidul üksikult või rühmana.

Viljakeha on kausikujuline, läbimõõduga 2–5 cm. Kübara sisepind on tumepunane (kuivades muutub oranžikaks) ja sile. Kübara välispind on valkjas. Jalg, kui on nähtav, on kuni 1,6 cm pikk ja 0,3–0,7 jäme. Pigmendi puudumisel või võib esineda ka oranže, kollakaid või isegi valgeid viljakehi. Eosed on elliptilised, mõõtmetega 26–40 × 10–12 µm.

Vereva karikseenega sarnanevad S. dudleyi ja harilik karikseen (S. austriaca) ning kirjanduses on neid sageli segi aetud. Neid liike on tihti võimalik täpselt eristada ainult mikroskoopiliste tunnuste alusel. S. dudleyi eoste suurus on 25–33×12–14 µm, harilikul karikseenel 29–36×12–15 µm ja vereval karikseenel, kellel on kõige väiksemad eosed, 20,5–28×7,3–11 µm.

Põhja-Ameerika indiaanihõim onaidad on verevat karikseent kasutanud meditsiini otstarbel.