FANDOM


AurigaCC

Veomehe tähtkuju tähistaevas

Sidney Hall - Urania's Mirror - Auriga

Veomees koos kitse ja talledega. Urania's Mirror (1825).

Veomees (ladina Auriga, lühend Aur) on tähtkuju põhjataevas. Veomees on kõige selgemini nähtav talveõhtudel põhjapoolkeral. Eestis ei looju Veomees kunagi.

Veomees oli üks 2. sajandil Ptolemaiose loetletud 48 tähtkujust.

Veomehe pindala on 657 ruutkraadi, millega on see tänapäevase 88 tähtkuju seas 21. kohal.

Tähtkuju heledaim täht on Kapella (Alfa Aurigae), mida Eestis on nimetatud ka Jõulutäheks. Kapella on üks heledamaid tähti tähistaevas (näiv tähesuurus 0,08). Heleduselt teine täht Beta Aurigae on muutlik täht. Samuti on muutlik täht põhjalikult uuritud Epsilon Aurigae, mille heledus muutub ebatavaliselt pika perioodi jooksul.

Veomeest läbib Linnutee ja tähtkujusse jääb mitu heledat täheparve, näiteks Messier 36, Messier 37 ja Messier 38, mis on vaatlemiseks sobilikud amatöörastronoomidele. Lisaks asub tähtkujus üks silmapaistev udukogu, Leegitseva Tähe udukogu, mis on seotud muutliku tähega AE Aurigae.

Vanakreeka mütoloogias on Veomehega samastatud sageli Kreeka kangelast Erikhthoniost, Hephaistose allmaailmapoega, kellega kasvatas üles jumalanna Athena. Erikhthoniost on loetud neljahobuserakendi kvadriiga leiutajaks.

Veomeest on seostatud ka Hermese poja Myrtilosega, kes oli Oinomaose kaarikujuht. Veomehe tähkuju on harva kujutatud koos kaarikuga, kuna see hävis Oinomaose tütre Hippodameia jaoks kosilase leidmiseks peetud võiduajamisel. Myrtilos asetati taevasse pärast seda, kui Hippodameia väljavalitu Pelops ta tappis vaatamata sellele, et Myrtilos aitas tal Hippodameia kätt võita.