FANDOM


Venemaa on riik Põhja-Euraasias. Loodest kagusse on maismaapiir Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga (viimase kahe Kaliningradi oblastiga), Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja Põhja-Koreaga. Merepiir on Ohhoota meres Jaapaniga, piki Beringi väina USA osariigi Alaskaga ja Kanada Arktika saarestikuga.

Venemaa on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates ühekaheksandiku Maa asustatud maaalast, ja rahvaarvult maailma üheksas riik. Hõlmab tervikuna Põhja-Aasia ja suure osa Ida-Euroopast. Venemaal on üheksa ajavööndit.

Etümoloogia Edit

Venemaa enda nimetus Rossija keskaegse idaslaavlaste riigi Kiievi-Vene vanavenekeelsest nimetusest Рѹ́сь.

Ladina versiooni järgi tuleneb nimi "Rus" 9. sajandi lõpus kujunenud Kiievi-Vene ladinakeelsest nimest Ruthenia.

Ajalugu Edit

Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad vanema paleoliitikumi ajajärgust Kaukaasias, keskmises paleoliitikumis ka Volgogradi lähedal, Uurali keskosas, Oka ääres ja Desna ülemjooksul; Siberi vanimad leiud (Altais ja Amuuri jõgikonnas) on Aasia-pärased.

8.9. sajandil asus tänapäeva Loode- ja Põhja-Venemaa territooriumil Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni ääres viikingite valitsetud, kuid erinevaid hõime (balti, slaavi, soomeugri, turgi hõime ja skandinaavlasi) ühendanud Vene khaaniriik, mille keskus asus arvatavasti kaubatee ääres Laadoga järve juures Aldeigoburgis (Staraja Ladoga).

19. sajandi teisel poole toimus Venemaal massiline rahvaste õigeusku pööramine, nt 1876 Askõzi asulas pöörati pidulikul tseremoonial õigeusku ligi 3000 hakassi. Kõigile anti ka uued eesnimed: Maria ja Vladimir.

1991, pärast NSV Liidu lagunemist tunnistas Venemaa, Boriss Jeltsini juhtimisel oma omariiklust Venemaa Föderatsioonina 25 XII 1991.

Geograafia Edit

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kliima Edit

Suurem osa Venemaa Euroopa osa põhjaosas ja Siberis valitseb äärmiselt karmide talvedega lähisarktiline kliima.

Venemaa (rekord) kliimaandmed
Kuu Jan Veb Mär Apr Mai Jun Jul Aug Sep Okt Nov Det Aasta
Rekord kõrge °C 22.2
(72)
23.8
(74.8)
30.3
(86.5)
34.0
(93.2)
37.7
(99.9)
43.2
(109.8)
45.4
(113.7)
43.5
(110.3)
41.5
(106.7)
33.7
(92.7)
29.1
(84.4)
25.0
(77)
45,4
(113,7)
Rekord külm °C −71.2
(-96.2)
−64.4
(-83.9)
−60.6
(-77.1)
−46.4
(-51.5)
−28.9
(-20)
−9.7
(14.5)
−9.3
(15.3)
−17.1
(1.2)
−25.3
(-13.5)
−47.6
(-53.7)
−58.5
(-73.3)
−62.8
(-81)
−71,2
(-96,2)
Allikas: Pogoda.ru.net

Taimestik Edit

Loomastik Edit

Kaitsealad Edit

Riigis on 41 rahvusparki ja 101 looduskaitseala.

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Venemaa jaguneb 83 föderaalsubjektiks: 22 vabariigiks, 9 kraiks, 46 oblastiks, 3 keskalluvusega linnaks, 1 autonoomseks oblastiks ja 4 autonoomseks ringkonnaks. Peale selle on Venemaa jaotatud 9 föderaalringkonnaks.

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

Rahvused Edit

Suurimad etnilised rahvusrühmad on venelased (81%), tatarlased (3,7%), ukrainlased (1,4%), baškiirid (1,1%), tšuvašid (1%), tšetšeenid (0,8%), määratlemata (11%)

Usundid Edit

41% rahvastikust on Vene Õigeusu Kiriku järgijad, 6,5% muslimid.

Suurimad linnad Edit

Venemaal on 13 miljonilinna. Pindalalt on suurimad Moskva, Peterburi ja Volgograd.

Koht Linn Oblast / Krai / Vabariik Elanikke (2012)
1. Moskva (Москва) Moskva 11 612 943
2. Peterburi (Санкт-Петербург) Peterburi 4 953 219
3. Novosibirsk (Новосибирск) Novosibirski oblast 1 498 921
4. Jekaterinburg (Екатеринбург) Sverdlovski oblast 1 377 738
5. Nižni Novgorod (Нижний Новгород) Nižni Novgorodi oblast 1 254 592
6. Samara (Самара) Samara oblast 1 169 184
7. Kaasan (Казань) Tatarstani Vabariik 1 161 308
8. Omsk (Омск) Omski oblast 1 156 583
9. Tšeljabinsk (Челябинск) Tšeljabinski oblast 1 143 458
10. Rostov Doni ääres (Ростов-на-Дону) Rostovi oblast 1 096 448
11. Ufa (Уфа) Baškortostani Vabariik 1 072 291
12. Volgograd (Волгоград) Volgogradi oblast 1 018 739
13. Perm (Пермь) Permi krai 1 000 672

Majandus Edit

Valuuta Edit

Rahaühik on Venemaa rubla (₽; RUB). Venemaa esimese rahareformi tulemusena 1535 käibele tulnud mündid - kopeika, denga ja poluška ehk pooldenga - löödi hõbedast. Esmakordselt tuli käibele kopeika, mis sai nime mündil kujutatud odaga relvastatud ratsaniku järgi (копьё 'oda, piik').

Kultuur Edit

Toidukultuur Edit

Venemaa püdadetraditsioonide hulka kuulub ka puder kutja (kanun ehk kolivo). Väidetavalt visatakse esimene lusikatäis kutja't lakke.

Sport Edit

Sümboolika Edit

Rahvusloomad on Siberi kass ja Vene karu.

Rahvuslind (mitteametlik) on väikeluik.

Rahvuspuu on kask.

Lipp Edit

Flag of Russia

Praegusel kujul võeti kasutusele 11 XII 1993. Lipp on ristkülikukujuline trikoloor, millel on kolm võrdse suurusega horisontaalset laidu: ülemine on valge, keskmine sinine ja alumine punane.

Vapp Edit

Coat of Arms of the Russian Federation

Praegusel kujul võeti kasutusele 30 XI 1993. Vapil on kujutatud punasel taustal kuldne tiibu lehvitav kahepeaga kotkas. Kotka rinnal asub väike Moskva vapp, millel on kujutatud Püha Jüri lohet tapmas. Kotkas hoiab vasaku jalaga skeptrit ja parema jalaga riigiõuna. Skeptri otsas on omakorda kahepeaga kotkas, mis hoiab parema jalaga riigiõuna ning vasaku jalaga skeptrit jne kuni lõpmatuseni. Kotkastel on kolm Peeter I krooni, kujult ühesugused, kuid suuruselt erinevad: kummaski peas üks väiksem ja nende kohal üks suurem. Kroonid on omavahel ühendatud lindiga. Vapikilbiks on prantsuse ristkülikukujuline kilp, mille alumised nurgad on ümardatud ja alaserval on teravik. Vapp rikub heraldika, kuna ratsanik peaks liikuma vastupidises suunas.

Hümn Edit

Riigihümn on "Государственный гимн Российской Федерации". Sõnad Sergei Mihhalkov, viis Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov. Riigihümnina 2000. a-st.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.