| Российская Федерация (vene) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "Государственный гимн Российской Федерации" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Moskva | ||||
| Rahvaarv | 141 722 205 (2020)[1] | ||||
| Pindala | 17 098 246 km² | ||||
| Ametlikud keeled | vene | ||||
| Rahaühik | Vene rubla (RUB) | ||||
| Tippdomeen | .ru | ||||
Venemaa on riik Põhja-Euraasias. Loodest kagusse on Venemaal maismaapiir Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga (viimase kahe Kaliningradi oblastiga), Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja Põhja-Koreaga. Merepiir on Ohhoota meres Jaapaniga, piki Beringi väina USA osariigi Alaskaga ja Kanada Arktika saarestikuga.
Venemaa on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates ühekaheksandiku Maa asustatud maa-alast, ja rahvaarvult maailma üheksas riik. Hõlmab tervikuna Põhja-Aasia ja suure osa Ida-Euroopast. Venemaal on üheksa ajavööndit.
Etümoloogia[]
Venemaa enda nimetus Rossija keskaegse idaslaavlaste riigi Kiievi-Vene vanavenekeelsest nimetusest Рѹ́сь.
Ladina versiooni järgi tuleneb nimi "Rus" 9. sajandi lõpus kujunenud Kiievi-Vene ladinakeelsest nimest Ruthenia.
Ajalugu[]
Venemaa Euroopa-osa oli asustatud enne jääaegega.[2] Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad vanema paleoliitikumi ajajärgust Kaukaasias, keskmises paleoliitikumis ka Volgogradi lähedalt Sungir), Uurali keskosast, Oka äärest ja Desna ülemjooksu juurest; Siberi vanimad leiud (Altais ja Amuuri jõgikonnas) on Aasia-pärased. Kliima külmenedes suundusid sealsed inimesed mandri lõunapoolsematesse soojematesse paikadesse. Jää taandudes asustasid Euroopa päritolu inimesed Venemaa uuesti 7000–8000 aastat tagasi. Suurte soiste alade ja metsade tõttu oli Venemaa asustamine ebaühtlane.[3] Tsivilisatsiooni kujunemiseks olid soodsad olud tekkinud 4000. aastaks eKr.[4]
8.–9. sajandil asus tänapäeva Loode- ja Põhja-Venemaa territooriumil viikingite valitsetud, kuid erinevaid hõime (balti, slaavi, soomeugri, turgi hõime ja skandinaavlasi) ühendanud Vene khaaniriik, mille keskus asus arvatavasti kaubatee ääres Laadoga järve juures Aldeigoburg'is (Staraja Ladoga).
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tunnistas Venemaa, Boriss Jeltsini juhtimisel oma omariiklust Venemaa Föderatsioonina 25. detsembril 1991.
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Suurem osa Venemaa Euroopa osa põhjaosas ja Siberis valitseb äärmiselt karmide talvedega lähisarktiline kliima.
| Venemaa (rekord) kliimaandmed | |||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kuu | Jan | Veb | Mär | Apr | Mai | Jun | Jul | Aug | Sep | Okt | Nov | Det | Aasta |
| Rekordkõrge °C | 22.2 (72) |
23.8 (74.8) |
30.3 (86.5) |
34.0 (93.2) |
37.7 (99.9) |
43.2 (109.8) |
45.4 (113.7) |
43.5 (110.3) |
41.5 (106.7) |
33.7 (92.7) |
29.1 (84.4) |
25.0 (77) |
45,4 (113,7) |
| Rekordmadal °C | −71.2 (-96.2) |
−64.4 (-83.9) |
−60.6 (-77.1) |
−46.4 (-51.5) |
−28.9 (-20) |
−9.7 (14.5) |
−9.3 (15.3) |
−17.1 (1.2) |
−25.3 (-13.5) |
−47.6 (-53.7) |
−58.5 (-73.3) |
−62.8 (-81) |
−71,2 (−96,2) |
| Allikas: Pogoda.ru.net | |||||||||||||
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riigis on 41 rahvusparki ja 101 looduskaitseala.
Riik[]
Haldusjaotus[]
Venemaa jaguneb 83 föderaalsubjektiks: 22 vabariigiks, 9 kraiks, 46 oblastiks, 3 keskalluvusega linnaks, 1 autonoomseks oblastiks ja 4 autonoomseks ringkonnaks. Peale selle on Venemaa jaotatud 9 föderaalringkonnaks.
Rahvastik[]
Suurimad etnilised rahvusrühmad on venelased (77,7%), tatarlased (3,7%), ukrainlased (1,4%), baškiirid (1,1%), tšuvašid (1%) ja tšetšeenid (1%). Kokku on Venemaal ligi 200 etnilist rühma.[1]
Venemaa ametlik keel on vene keel, mida kõneleb emakeelena 85,% rahvastikust. 3,2% kõneleb tatari keelt, 1% tšetšeeni keelt ja 10,1% muid keeli.[1]
41% rahvastikust on Vene Õigeusu Kiriku järgijad, 6,5% muslimid.
Suurimad linnad[]
Venemaal on 13 miljonilinna. Pindalalt on suurimad Moskva, Peterburi ja Volgograd. 2020. aastal elas linnades 74,8% rahvastikust.[1]
| Koht | Linn | Oblast / Krai / Vabariik | Elanikke (2012) |
|---|---|---|---|
| 1. | Moskva (Москва) | Moskva | 11 612 943 |
| 2. | Peterburi (Санкт-Петербург) | Peterburi | 4 953 219 |
| 3. | Novosibirsk (Новосибирск) | Novosibirski oblast | 1 498 921 |
| 4. | Jekaterinburg (Екатеринбург) | Sverdlovski oblast | 1 377 738 |
| 5. | Nižni Novgorod (Нижний Новгород) | Nižni Novgorodi oblast | 1 254 592 |
| 6. | Samara (Самара) | Samara oblast | 1 169 184 |
| 7. | Kaasan (Казань) | Tatarstani Vabariik | 1 161 308 |
| 8. | Omsk (Омск) | Omski oblast | 1 156 583 |
| 9. | Tšeljabinsk (Челябинск) | Tšeljabinski oblast | 1 143 458 |
| 10. | Rostov Doni ääres (Ростов-на-Дону) | Rostovi oblast | 1 096 448 |
| 11. | Ufa (Уфа) | Baškortostani Vabariik | 1 072 291 |
| 12. | Volgograd (Волгоград) | Volgogradi oblast | 1 018 739 |
| 13. | Perm (Пермь) | Permi krai | 1 000 672 |
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on Venemaa rubla (₽; RUB). Venemaa esimese rahareformi tulemusena 1535. aastal käibele tulnud mündid – kopeika, denga ja poluška ehk pooldenga – löödi hõbedast. Esmakordselt tuli käibele kopeika, mis sai nime mündil kujutatud odaga relvastatud ratsaniku järgi (копьё 'oda, piik').
Kultuur[]
Toidukultuur[]
Venemaa pühadetraditsioonide hulka kuulub ka puder kutja (kanun ehk kolivo). Väidetavalt visatakse esimene lusikatäis kutja't lakke.
Sport[]
Sümboolika[]
Rahvusloomad on Siberi kass ja Vene karu.
Rahvuslind (mitteametlik) on väikeluik.
Rahvuspuu on kask.
Lipp[]
Praegusel kujul võeti kasutusele 11. detsembril 1993. Lipp on ristkülikukujuline trikoloor, millel on kolm võrdse suurusega horisontaalset laidu: ülemine on valge, keskmine sinine ja alumine punane.
Vapp[]
Praegusel kujul võeti kasutusele 30. novembril 1993. Vapil on kujutatud punasel taustal kuldne tiibu lehvitav kahepeaga kotkas. Kotka rinnal asub väike Moskva vapp, millel on kujutatud Püha Jüri lohet tapmas. Kotkas hoiab vasaku jalaga skeptrit ja parema jalaga riigiõuna. Skeptri otsas on omakorda kahepeaga kotkas, mis hoiab parema jalaga riigiõuna ning vasaku jalaga skeptrit jne kuni lõpmatuseni. Kotkastel on kolm Peeter I krooni, kujult ühesugused, kuid suuruselt erinevad: kummaski peas üks väiksem ja nende kohal üks suurem. Kroonid on omavahel ühendatud lindiga. Vapikilbiks on prantsuse ristkülikukujuline kilp, mille alumised nurgad on ümardatud ja alaserval on teravik. Vapp rikub heraldikat, kuna ratsanik peaks liikuma vastupidises suunas.
Hümn[]
Riigihümn on "Государственный гимн Российской Федерации". Hümni sõnade autor on Sergei Mihhalkov, viisi autor Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov. Riigihümnina 2000. aastast.