| Vapsik | ||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Taksonoomia | ||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||||
| Vespa crabro Linnaeus, 1758 |
Vapsik (Vespa crabro) kuulub koos liht-maaherilasega ühiseluliste herilaste sugukonda. Ühes peres võib elada kuni 2000 vapsikut.
Täiskasvanud vapsikud toituvad nektarist ja taimemahladest, näiteks saare- ja pärnapuu mahlast, aga ka lehetäide eritistest.
Vastsete toitmiseks püüavad nad putukaid, kelle mäluvad enne söötmist pudruks. Vapsikud on võimelised jahti pidama nii päeval kui öösel.
Vapsikumürk alandab vererõhku, pärsib vere ringlust. Arvatakse, et hobune võib hukka saada juba kahe või kolme vapsikuhammustuse järel, kuid vapsikud nõelavad vaid ärritusseisundis.