| Vapiti | ||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Isane vapiti
| ||||||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||||
| Cervus canadensis Erxleben, 1777 |
Vapiti (Cervus canadensis) on hirvlaste sugukonda kuuluv suur sõraline, üks suurimaid Põhja-Ameerika ja Ida-Aasia maismaaimetajaid.
Esmakordselt kirjeldas seda liiki 1777. aastal saksa loodusteadlane Johann Christian Erxleben. Pikka aeg arvati see olevat punahirve (C. elaphus) alamliik, kuid DNA uuringud on näidanud, et need on kaks erinevat liiki.
Sõna vapiti tuleneb šooni ja krii keelsest sõnast waapiti ('valge sabaosa').
Liigil on mitmeid alamliike, millest kuus elavad Põhja-Ameerikas ja neli Aasias, kuid mõned taksonoomid peavad neid sama liigi ökotüüpideks või rassideks (kohanenud kohalikele tingimustele, väiksed erinevused välimuses ja käitumises).
Vapiti on mänginud tähtsat rolli mitmete rahvaste kultuuriloos. Edela-USA-s elanud Anasazi hõim nikerdas vapiteid kujutavaid piktogramme ja kaljujooniseid kaljusse mitmeid tuhandeid aasataid tagasi. Tänapäevasemad hõimud, nagu kutenaid, kriid, mustjalad, odžibveid ja poonid, valmistavad vapiti nahast tekke ja talaareid. Vapitil oli lakotade ühiskonnas vaimne roll. Aasia neoliitikumist pärit kaljujoonistel on kujutatud emast vapitid, mis sümboliseeris uuestisündi ja elatise allikat.
Vapiti alamliik Kaljumäestiku vapiti (Cervus canadensis nelsoni) on Utah' tunnusloom. Michigani lipul on kujutatud vapiti ja põder.
Vapitidele peetakse jahti ning neid kasvatatakse lihatootmiseks ja neilt saadakse karusnahka. Vapitilihal on veise- ja hirveliha vaheline maitse ning sellel on suurem valgu- ning väiksem rasva ja kolesteroolisisaldus kui veise-, sea- ja kanalihal. Vapitiliha on samuti hea raua, fosfori ja tsingi allikas.
Vapiti sarvesid kasutatakse kunstiloomingus, mööbli jm uudistoodete detailidena. Vapiti nahka on kasutatud tipi kattena, tekina, riide või jalanõuna.
Viited[]
- ↑ https://www.iucnredlist.org/species/55997823/142396828 (vaadatud 4.5.2019)