Siin on vanaaja ajaloo kronoloogia.
25. sajand eKr
2492 eKr
- 11. august – Legendi järgi tappis Armeenia kultuuriajalooline kangelane Hajk pikkvibuga Vani järve lähedal hiiglase Beluse.
24. sajand eKr
2333 eKr
- 3. oktoober – Legendi järgi rajas Dangun esimese Koera kuningriigi Gojoseoni.
15. sajand eKr
1479 eKr
- 24. aprill – Thutmosis III sai Egiptuse 18. dünastia kuuendaks vaaraoks ning tema tädi Hatšeput kaasvalitsejaks.
12. sajand eKr
1184 eKr
- 24. aprill – Trooja sõda: Langes Trooja linn.
8. sajand eKr
753 eKr
- 21. aprill – Rooma ajaloolase Varro järgi asutas Romulus toona Rooma linna.
747 eKr
- 26. veebruar – Ptolemaiose kohaselt algas sellel päeval Babüloonia kuninga Nabonassari valitsusaeg ning selle uus ajastu, millele sai omasaks kronoloogiliselt täpsete ajalooliste sündmuste süstemaatiline üleskirjutamine.
6. sajand eKr
585 eKr
- 28. mai – Kreeka ajaloolase Herodotuse kohaselt peatas päikesevarjutus lahingu Lüüdia ja Meedia vahel.
539 eKr
- 29. oktoober – Kyros Suur vallutas Babüloni, ühendades Uus-Babüloonia Ahhemeniidide riigiga, mis sai sellega sel ajal maailma suurimaks riigiks.
5. sajand eKr
490 eKr
- 12. september – Kreeka-Pärsia sõjad: Ateenalased ja nende plataialastest liitlased tõrjusid Maratoni lahingus tagasi pärslaste esimese sissetungi Kreekasse.
480 eKr
- 20. august või 8.–10. september – Xerxes I juhitud pärslased võitsid Termopüülide lahingus Sparta kuninga Leonidas I vägesid.
- 20. september – Kreeklased lõid pärslasi Salamise merelahingus.
4. sajand eKr
356 eKr
- 21. juuli – Herostratus põletas maha Artemise templi, lootes oma teoga kuulsaks saada.
338 eKr
- 2. august – Philippos II juhitud makedoonlased võitsid Chaironeia lahingus Ateena ja Teeba vägesid.
323 eKr
- 10. juuni – Makedoonia kuningas Aleksander Suur suri Babüloonias 33-aastasena palavikku. Troonipärijat temast ei jäänud ja ta impeerium lagunes.
3. sajand eKr
241 eKr
- 10. märts – Esimene Puunia sõda lõppes Kartaago laevastiku lüüasaamisega Rooma laevastikult.
216 eKr
- 2. august – Teine Puunia sõda: Arvulises ülekaalus olnud Kartaago väed võitsid Cannae lahingus Hannibali juhtimisel roomlasi.
202 eKr
- 28. veebruar – Mässuliste juht krooniti Liu Bang pärast Hiina esimese keisridünastia Qini dünastia kukutamist Hani dünastia keisriks.
2. sajand eKr
168 eKr
- 22. juuni – Lucius Aemilius Paulluse juhitud Rooma väed võitisid Pydna lahingus ülekaalukalt Perseuse juhitud Makedoonia vägesid, lõpetades sellega kolmanda Makedoonia sõja. Perseus vangistati.
101 eKr
- 30. juuli – Gaius Mariuse ja Quintus Lutatius Catuluse väed võitsid Vercellae lahingus kimbride hõimu.
1. sajand eKr
100 eKr
- 13. juuli – Sündis Rooma väejuht, riigimees ja keiser Gaius Julius Caesar.
96 eKr
- 18. september – Pärast Vana-Rooma keisri Domitianuse mõrvamist määras Rooma Senat uueks keisriks Nerva.
69 eKr
- 6. oktoober – Rooma vabariigi väed vallutasid Armeenia pealinna Tigranakerti.
55 eKr
- 11. veebruar – Claudiuse poeg ja troonipärija Britannicus suri pärast seda, kui teda oldi õhtusöögil mürgitatud.
- 26. august – Julius Caesari juhitud Rooma väed maabusid Kenti rannikul Britannias.
48 eKr
- 9. august – Pompeiuse väed said Pharsaluse lahingus Julius Caesari vägede hävitavalt lüüa.
- 28. september – Egiptuses mõrvati kuningas Ptolemaios XIII käsul Rooma riigimees Pompeius.
46 eKr
- 4. jaanuar – Caesari kodusõda: Julius Caesarile lojaalsed väed said Ruspina lahingus lüüa optimaatide vabariiklaste vägedelt.
44 eKr
- 15. märts – Marcus Junius Brutus ja teised senaatorid mõrvasid Rooma keisri Julius Caesari.
43 eKr
- 21. aprill – Mutina lahingus tapsid Marcus Antoniuse juhitud väed Decimus Brutuse, kes oli üks Julius Caesari tapjatest.
- 7. detsember – Tapeti Rooma üheks suurimaks oraatoriks ja kirjanikuks peetud Cicero, kes oli pärast riigivaenlaseks kuulutamist pagendatud.
31 eKr
- 15. august – Rooma Vabariigi viimane sõda: Kreeka läänerannikul toimunud Aktioni lahingus sai Caesar Octavianus otsustava võidu Marcus Antoniuse ja Kleopatra VII juhitud laevastiku üle.
1. sajand
25
- 5. august – Guangwu asus Hani keisririigi troonile pärast seda, kui Wang Mang, kes oli ise trooni haaranud ja kuulutanud välja Xini dünastia, hukkus, kui mässu alustanud talupojad piirasid Chang'ani.
41
- 24. jaanuar – Cassius Chaerea ja rahuolematud retoriaanid mõrvasid Rooma keisri Caligula, kelle asemel asus troonile tema onu Claudius.
54
- 13. oktoober – Suri Rooma keiser Claudius. Arvatakse, et ta mürgitati oma naise Agrippina poolt.
62
- 5. veebruar – Pompei linn sai kannatada tugevas maavärinas, mis võis olla ettekuulujataks 17 aastat hiljem toimunud Vesuuvi vulkaanipurskele.
64
- 19. juuli – Roomas puhkes suur tulekahju, mille legendi järgi süütas keiser Nero.
66
- 22. september – Imperaator Nero asutas Itaalia Leegioni.
68
- 9. juuni – Rooma keiser Nero sooritas enesetapu.
70
- 30. august – Esimene Juudi-Rooma sõda: Jeruusalemma piiramine lõppes roomlaste sisenemisega linna ja all-linna rüüstamisega. Sealhulgas hävitati Teine tempel.
79
- 24. august – Vesuuvi vulkaanipurse mattis enda alla Pompei, Stabiae ja Herculaneumi linna.
81
- 13. september – Pärast Tituse surma sai Rooma keisriks Domitianus, viimane keiser Flaviuse dünastiaast.
98
- 27. jaanuar – Traianus sai pärast oma kasuisa Nerva surma Rooma keisriks. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse.
2. sajand
106
- 11. august – Daakia sai Rooma riigi provintsiks.
138
- 25. veebruar – Rooma keiser Hadrianus adopteeris pärast oma esimese adopteeritud pja Lucius Aeliuse surma Antoninus Piuse ja määras ta oma järglaseks.
- 10. juuli – Suri Rooma keiser Hadrianus.
192
- 31. detsember – Mõrvati Rooma keiser Commodus, kes oli olnud Rooma riigi ainusvalitseja alates pärast oma isa Marcus Aureliuse surma 180. aastal.
193
- 28. märts – Viie keisri aasta: Rooma keiser Pertinax tapeti tema ihukaitseväelaste pretoriaanide poolt. Keisri koht müüdi oksjonil Didius Julianusele.
- 9. aprill – Septimius Severus kuulutati Carnuntumis Rooma keisriks.
3. sajand
217
- 8. aprill – Mõrvati oma jõhkruse poolest kurikuulus Rooma keiser Caracalla. Tema järel tuli võimule keisri üks ihukaitseväelastest Macrinus.
218
- 8. juuni – Elagabalus võitis leegionäride abiga Antiookia lahingus Rooma keisri Macrinus vägesid.
222
- 11. märts – Rooma keiser Elagabalus, keda süüdistati Rooma usuliste traditsioonide hülgamises ja seksuaalsetes tabudes, ja tema Julia Soaemias tapeti tema ihukaitseväelaste pretoriaanide poolt. Nende surnukehad heideti Tiberi jõkke.
224
- 28. aprill – Partia riik langes Hormozdgani lahingu tulemusena Sassaniidide riigi valdusse.
230
- 21. juuli – Pärast Urbanus I sai paavstiks Pontianus.
235
- 20. märts – Rooma keisriks sai Maximinus Thrax.
238
- 22. märts – Oma isa Gordianus I kõrge vanuse tõttu kuulutati Rooma kaaskeisriks Gordianus II.
258
- 14. september – Rooma keisri Valerianuse valitsusajal toimunud kristlaste tagakiusamise ajal tapeti Kartaago piiskop Cyprianus.
284
- 20. november – Rooma keisriks sai Diocletianus, kelle läbi viidud reformid lõpetasid kolmanda sajandi kriisi.
4. sajand
303
- 24. veebruar – Keiser Diocletianus avaldas edikti, millega algas kristlaste tagakiusamine Vana-Roomas.
306
- 25. juuli – Constantinus Suur kuulutati pärast Constantius I Chloruse surma Rooma keisriks.
311
- 30. aprill – Galerius Valerius Maximianus andis välja edikti, mille kohaselt Rooma impeerium tunnistas kristlasi.
312
- 28. oktoober – Constantinus alistas Roomas toimunud Mulviuse silla lahingus Maxentiuse.
313
- 3. veebruar – Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis.
- 30. aprill – Rooma keiser Licinius võitis lahingus Maximinus II armeed ning ühendas keisririigi idaosa enda võimu alla.
318
- 31. jaanuar – Paavstiks sai Silvester I, kelle valitsusajal ehitati Rooma arvukalt kirikuid.
321
- 7. märts – Rooma kristlasest keiser Constantinus kuulutas pühapäeva, mis oli päikesejumala Sol Invictuse mälestuspäev, puhkamise ja jumalateenimise päevaks.
324
- 3. juuli – Rooma keiser Constantinus Suure väed võitsid Adrianoopoli lahingus Liciniuse vägesid.
- 18. september – Constantinus alistas otsusavas Chrysopolise lahingus Liciniuse, millega Constantinus saavutas ainuvõimu Rooma keisririigi üle ja lõppes tetrarhia.
325
- 19. juuni – Nikaia I kirikukogul võeti vastu Nikaia usutunnistus.
330
- 11. mai – Konstantinoopolist sai Rooma keisririigi uus pealinn.
337
- 9. september – Pärast seda, kui kõik võimalikud sugulased, kes võiksid trooni nõuelda, olid kõrvaldatud, said Constantinus II, Constantius II ja Constans Rooma kaasvalitsejateks.
351
- 28. september – Constantius II juhitud Ida-Rooma väed võitsid Mursa Majori lahingus usurpaator Magnentiuse vägesid.
365
- 21. juuli – Kreeta saare lähedal toimunud maavärin ja selle tagajärel tekkinud tsunami tekitasid Vahemere idaosas suuri purustusi.
378
- 9. august – Läänegoodid purustasid Adrianoopoli lahingus Rooma armee, algas barbarite ulatuslik sissetung Rooma aladele.
380
- 27. veebruar – Thessaloníki ediktiga sai kristlusest Rooma keisririigi riigiusund.