Valgevene keel (valgevene: беларуская мова belaruskaja mova) on idaslaavi keelterühma slaavi keel. See on Valgevenes vene keele kõrval üheks riigikeeleks.
Kuna 20. sajandil kasutati võõrvõimu ajal asjaajamiskeelena peamiselt vene keelt, on tänapäeval Valgevenes koolides ja avalikus elus kasutusel eelkõige vene keel. Suurem on valgevene keele kasutus maapiirkondades.
Suur osa tänapäeva Valgevene elanikest kasutab vene-valgevene segakeelt, mille sõnavara pärineb vene keelest, kuid grammatika ja hääldus valgevene keelest. Seda keelt nimetatakse trasjankaks (трасянка).
Valgevene keelt kõneleb emakeelena 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt 2,3 miljonit inimest. Teise keelena kõneleb seda umbes 1,3 miljonit inimest.[1] Lisaks Valgevenele kõneldakse valgevene keelt veel mõnedes paikades Venemaal, Ukrainas, Poolas ja Leedus.
14.–16. sajandil kasutati Leedu suurvürstiriigis asjaajamiskeelena vanavalgevene keelt.
Valgevene keeles on palju laene poola keelest. Traditsiooniliselt kasutatakse valgevene keeles kirjutamisel kirillitsat (Kirylica), kuid valgevene keeles kasutatakse kirjutamisel samuti ladina kirjal põhinevat tähestikku (Łacinka).
Viited[]
- ↑ Belarussian. ethnologue.com. Vaadatud 17.3.2018