| Valge-sulgtiib | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Pterophorus pentadactyla (Linnaeus, 1758) |
Valge-sulgtiib (Pterophorus pentadactyla) on sulgtiiblaste sugukonda kuuluv liblikaline.
Esimesena kirjeldas seda liiki 1758. aastal Rootsi loodusteadlane Carl von Linné oma teose "Systema Naturae" kümnendas köites. Liigiepiteet pentadactyla tähendab kreeka keeles 'viis sõrme'.
Valge-sulgtiiva tiibade siruulatus on 26–34 mm. Täiskasvanud isend on üleni valge. Tema viivad on jagatud viieks peeniseks sulgjaks osaks.
Valge-sulgtiib on öise eluviisiga, tulles välja hämaruses. Ta lendab juunis ja juulis.
Valge-sulgtiib on levinud suures osas Euroopas ja Lähis-Idas, kus tema levila ulatub Iraanina, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on kõige tavalisem rohumaadel, teeäärtel ja aedades.
Valge-sulgtiiva vastsed toituvad kassitapu, tara-seatapu ja teiste kassitapuliste lehtedest ja õitest.