FANDOM


Vagel-ebaheinik
Lepista saeva 20131102w
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Basidiomycetes
Selts: Lehikseened Agaricales
Sugukond: Heinikulised Tricholomataceae
Perekond: Ebaheinik Lepista
Liik: Vagel-ebaheinik
Ladinakeelne nimetus
Lepista personata
(Fr.) Cooke
Sünonüümid
  • Clitocybe saeva
  • Lepista saeva
1865 Lepista saeva

Vagel-ebaheinik Anna Maria Hussey joonistusel (1865)

Vagel-ebaheinik (Lepista personata) on lehikseente seltsi heinikuliste sugukonda kuuluv seeneliik.

Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1818. aastal rootsi mükoloog Elias Magnus Fries nime all Agaricus personatus. 1871. aastal andis inglise mükoloog Mordecai Cubitt Cooke liigile selle praeguse nime Lepista personata. Liigiepiteet personatus tähendab ladina keeles 'varjatud' või 'peidetud'.

Vagel-ebaheinik on morfoloogiliselt lähedane lilla ebaheinikuga (Clitocybe nuda).

Seene kübar on noorena poolkerakujuline või kumer, vanemaks muutudes muutub see peaaegu lamedaks ja on kuni 16 cm lai. Kübar on hügrofaanne, mis tähendab seda, et muudab sõltuvalt niiskustingimustest värvi. Kübara värvus on tavaliselt kahvatupruunikas või -hallikas, mõnikord ka violetse tooniga. Kübara alaosale on nõgusalt külge kasvanud roosakad, valkjad või helepruunid eoslehekesed.[1]

Seene jalg on silinderjas ja kaetud kahvatulillaka kiulise võrgustikuga, mis vanematel seentel tuhmub. Jalg on võrreldes kübara ja eoslehekestega kontrastne.[1] Jalg on 6–7 cm pikk ja 2,5–3 cm jäme. Seene viljaliha on valkjas ja maitselt mahe. Eosed on laielliptilised, mõõtmetega 6–8 × 4–5 mikromeetrit. Eospulber on kahvaturoosa.[1]

Vagel-ebaheinik on Euroopas laialt levinud. Ta kasvab avatud rohumaadel, parkides, karjamaadel, metsalagendikel ja metsaäärtes. Erinevalt lillast ebaheinikust ei kasva ta metsades. Vagel-ebaheinik võib moodustada seeneringe. Eestis esineb ta Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel lubjarikkal pinnasel. Viljakehad ilmuvad septembris ja neid võib leida kuni novembrini.[1]

Vagel-ebaheinikut peetakse hinnaliseks ja väga maitsvaks söögiseeneks[1], kuid ta võib tundlikel inimestel esile kutsuda allergilisi reaktsioone.

2016. aastal oli vagel-ebaheinik Saksamaa aasta seen.[2]

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello (2005). 400 Eesti seent, lk. 148, Eesti Loodusfoto. ISBN 978-9985-830-63-5. 
  2. Pilz des Jahres. Deutsche Gesellschaft für Mykologie e. V. Vaadatud 5.12.2016