
Tüüpiline Vana-Egiptuse vaarao kujutis. Vaarao kannab kuninglikku peakatet nemes't, valehabet ja niudepõllu šendžut. Ta hoiab käes valitsuskeppi was'i ja ankhi
Vaarao (egiptuse keelest per-aa 'suur maja') oli Vana-Egiptuse valitseja nimetus. Seda kasutatakse kõigi Egiptuse valitsejate kohta alates 1. dünastiast (alates umbes 3150 eKr) kuni Rooma riigi alla langemiseni (aastal 30 eKr). Vana-Egiptuses nimetati valitsejat suurema osa ajaloo jooksul eelkõige kuningaks, nimetus "vaarao" kinnistus alles 1. aastatuhandel eKr.
Vana-Egiptuse ühiskonnas asetses vaarao sotsiaalse püramiidi tipus. Ta oli Vana-Egiptuse inimestest jumalale kõige lähemal ning kuulus tegelikult ka juba jumalate maailma. Vaarao oli inimkonna esindaja jumalate ees ja kultuse teostaja. Kuna vaarao ei saanud kõigis templites ise ohverdada, andis ta mõned kultuslikud ülesanded üle preestrile.[1] Valitsejat kujutati alati idealiseeritult, näiteks kujutati 66 aastat Egiptust valitsenud Ramses II täies elujõus noore mehena ka tema valitsusaja lõpu poole.[2]
Vana-Egiptuses ei seatud kuningavõimu kogu selle ajaloo jooksul kunagi kahtluse alla isegi vaatamata mitmetele ebastabiilsetele perioodidele, mil kuningavõim riigis nõrgenes. Lisaks kasutasid vaarao püha isiku religioosset tähendust ära mitmed võõramaised valitsejad, näiteks hüksoslased ja pärslased, kes kasutasid Egiptuse kuningate titulatuuri ja valitsesid legitiimsete kuningatena.[1]
Vaarao kandis pikka tseremoniaalhabet, mis rippus sirgelt alla. Uskumuse järgi muutus vaarao pärast surma Osiriseks, mistõttu kujutati surnuid vaaraosid nn jumala habemega ehk keerdus habemega. Vaarao ainus põhiline riideese oli lühike niudepõll šendžut. Alates Uue riigi ajast kandis vaarao pikka sirget niudepõlle, lisaks hakati ülakeha katmiseks kandma särki või vesti. Sed-pidustuste ajal kandis vaarao lühikest liibuvat mantlit. Vaarao rõivastuses oli kõige tähtsamal kohal kroon, mis võis erineda sõltuvalt perioodist ja sellest, kas vaarao valitses Ülem- või Alam-Egiptust või kogu Egiptust. Ülem-Egiptuse vaaraod kandsid valget krooni (ḥḏt), mis oli pehmest materjalist (arvatavasti nahast) ning läks ülevalt kitsamaks ja oli ümara tipuga. Alam-Egiptuse vaaraodel oli punane kroon (dšrt), mis kujutas endast lamedat mütsi, millest eendust keerdus traat. Alam- ja Ülem-Egiptuse kroonid moodustasid topeltkrooni (sḫmtj), mida kandis kogu Egiptuse valitseja. Uue riigi ajal kandsid valitsejad sageli kiivritaolist sinist krooni (ḫprš), mis oli valmistatud nahast ja kaunistatud väikeste metallist plaadikestega. Krooni võis ehtida kobra kujutis ureus, mis sümboliseeris kuningavõimu.[3]
Valitseja titulatuur[]
Vana riigi ajal kujunes välja valitseja titulatuur, mis koosnes viiest osast. Kuni 4. dünastiani oli Vana-Egiptuse valitseja eelkõige tuntud oma Horose-nime järgi. Kuigi kõik viis nime oli valitsejale kohustuslikud, kasutati neid kõiki korraga väga harva, eelkõige ainult kroonimisel. Viiest nimest olid kasutuses kõige enam esimene (Horose-nimi), neljas (valitsejanimi) ja viies (sünninimi).
- Horose-nimi
- Nebti-nimi ehk Mõlemad Emandad, millega vihjetakse Alam- ja Ülem-Egiptuse- kaitsejumalannadele, kelleks olid vastavalt Uadžet ja Nehbet.
- Kuldhorose-nimi
- Tegelik valitsejanimi. Valitsejanimi ümbritseti kartuššiga, mis kaitset valitseja nime igast küljest.[4]
- Sünninimi (tiitlifunktsioonis) ehk sugukonnanimi