FANDOM


Välja-safiirlind
Male Brown-hooded Kingfisher, Halcyon albiventris caught a wasp, Tzaneen area, Limpopo, South Africa (14710550180)
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Siniraalised Coraciiformes
Sugukond: Jäälindlased Alcedinidae
Alamsugukond: Puistu-jäälindlased Halcyoninae
Perekond: Halcyon
Liik: Välja-safiirlind
Ladinakeelne nimetus
Halcyon albiventris
(Scopoli, 1786)

Välja-safiirlind (Halcyon albiventris) on siniraaliste seltsi jäälindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1786. aastal Itaalia loodusteadlane Giovanni Antonio Scopoli, kes andis tema teaduslikuks nimetuseks Alcedo albiventris. Välja-safiirlinnul on määratletud neli alamliiki.

Välja-safiirlinnu kehapikkus on 22 cm. Tema pea on pruun, mustade vöötidega. Tiibade kattesuled on peamiselt pruunikasmustad ja lennusuled türkiissinised. Sabaosa on asuursinine. Lõuaosa on valge, rind kollakaspruun ja mõne tumeda vöödiga ning kõht tuhmkollane. Nokk on punane, pruunika otsaga. Jalad on karmiinpunased. Vikerkest on tumepruun. Emasel on tumepruun ülaosa ning tema kõhualune on vöödilisem kui isasel. Noorlindude sulestik on tuhmim, valge kõhualusega. Alamliigid erinevad sulestiku värvitooni ja vöötide mustrilt.

Välja-safiirlind on levinud Sahara-taguses Aafrikas, kus tema levila ulatub Kongo jõgikonnast läänes Aafrika Sarveni idas ja Lõuna-Aafrika Vabariigini lõunas. Ta elutseb kuni 1800 meetri kõrgusel merepinnast metsades, puudega rohumaadel, võsastikes, metsaservades, kultuurmaastikel, aedades ja parkides. Teda võib mõnikord kohata veekogude läheduses või linnaservas. Suurema osa populatsioonist on paikne, kuid mõnes piirkonnas võivad linnud sõltuvalt aastaajast elukohta vahetada.

Välja-safiirlindu võib üldjuhul näha üksikuna või paaris. Toitu kogub ta enamasti maapinnal, toitudes põhiliselt putukatest, kuid samuti teistest selgrootutest, roomajatest, närilistest ja kaladest. On teada, et ta võib süüa isegi enda kehapikkusest pikemaid madusid ja sisalikke.

Pesitsusaeg kestab septembrist detsembrini. Pesaks on urg. Kurnas on 2–5 muna ja haudumisperiood kestab 14 päeva.

ViitedEdit