FANDOM


Väikekoovitaja
Whimbrel Numenius phaeopus
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Kurvitslased Scolopacidae
Perekond: Koovitaja Numenius
Liik: Väikekoovitaja
Ladinakeelne nimetus
Numenius phaeopus
(Linnaeus, 1758)

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuliik. Tema rahvapäraseid nimetused on pisike koovitaja, rabakoov ja kükitaja.[1] Alamliike on seitse.

Väikekoovitaja on 37–47 cm pikk, tema tiibade siruulatus on 75–90 cm ja kaal 270–493 g. Ta on suurkoovitajast (N. arquata) väiksem ja lühema nokaga. Tal on triibuline ja tähniline helepruun sulestik, kuid kõhualune on heledam. Tema tiivalöögid on veidi kiiremad kui suurkoovitajal.[1]

Ta on üks kõige levinumaid koovitaja perekonda kuuluvaid linde. Ta pesitseb Põhja-Ameerika ja Euraasia tundravööndi lõunaosas ja boreaalsete metsade põhjaosas.[1] Ta on rändlind, kes talvitub Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aasias, Australaasias ja Põhja-Ameerika lõunaosas. Rändeperioodil on ta tavaline rannikul.

Eestis on läbirändaja ja teda võib siin kohata aprillist oktoobrini. Eestis pesitseb hinnanguliselt 400–700 haudepaari. Ta kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Tema arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine.[2]

Ta toitub väikestest krabilistest ja vähilistest. Olulise osa toidust moodustavad kalad, koorikloomad, vees elavad selgrootud, putukad, ussid ja molluskid. Hilissuvel sööb ka marju ja taimede seemneid.[1]

Numenius phaeopus MHNT

Väikekoovitaja muna

Väikekoovitaja teeb pesa maapinnale. Pesakohaks valib tavaliselt hõreda ja madala taimestikuga niiske ja lageda koha. Sageli pesitseb üksteise läheduses mitu paari. Pesa võib teha veega ümbritsetud heinamätta või samblakuhila otsa. Ta vooderdab pesa kuivanud kõrte ja samblaga. Aprillis-mais muneb 3–6 muna, mida hauvad mõlemad vanemad umbes kolm ja pool nädalat. Pojad on pesahülgajad, sest pärast koorumist ja udusulgede kuivamist on nad võimelised pesast lahkuma. Lennuvõimeliseks saavad pojad 35–40 päeva vanuselt.[1]

Keskmine eluiga on viis aastat. Kõige vanem teadaolev isend on elanud 16-aastaseks.[2]

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Väikekoovitaja. Lindude liigimääraja
  2. 2,0 2,1 Väikekoovitaja. Loodusõpe.