Uusima aja kronoloogia

Siin on uusima aja kronoloogia.

20. sajand[]

1901[]

Pikemalt artiklis 1901

1. jaanuar – Loodi Austraalia Ühendus.
31. märts – Musta mere rannikut tabas piirkonna ajaloo võimsaim, 7,2-magnituudine maavärin.
9. mai – Melbourne'is pidas avaistungi Austraalia esimene parlament.
22. juuli – Londonis algasid Jaapani ja Suurbritannia liidukõnelused.
14. august – Ameerika lennunduspioneer Gustave Whitehead sooritas väidetavalt oma lennumasinaga Whitehead No. 21 eduka mootorlennu; kui see on tõsi, edestas ta vendasid Wrighte kahe aastaga.

6. september – Anarhist Leon Czolgosz haavas New Yorgi osariigis Buffalos Panameerika maailmanäitusel surmavalt USA president William McKinleylt.
7. september – Qingi Hiina oli sunnitud allkirjastama Bokseriprotokolli, ebavõrdse lepingu, mis lõpetas Bokserite ülestõusu.
14. september – USA president William McKinley suri 6. septembri atentaadis saadud haavadesse. Uueks presidendiks sai Theodore Roosevelt.
19. oktoober – Brasiilia lendur Alberto Santos-Dumont lendas ümber Eiffeli torni. Lennuks kulus 30 minutit.
27. oktoober – Pariisis registreeriti esimene juhtum, mil kurjategijad kasutasid põgenemiseks autot. Tegemist oli poeröövlitega.
10. november – Tallinnas hakkas Konstantin Pätsi toimetamisel ilmuma radikaalne ajaleht Teataja (suleti 10. detsembril 1905).
18. november – Kirjutati alla teine Hay–Pauncefote'i leping, mis andis USA-le õiguse Panama kanali ehitamiseks.
11. detsember – Itaallane Guglielmo Marconi saatis esmakordselt raadiosignaali üle Atlandi ookeani, Cornwallist Edela-Inglismaal St. Johnsi Newfoundlandil.
23. detsember – Austraalia parlament võttis vastu immigratsiooni piiramise akti.
29. detsember – Kuulutati pidulikult välja eelmisel aastal loodud Austraalia Ühendus.

1902[]

Pikemalt artiklis 1902

1903[]

Pikemalt artiklis 1903

19. aprill – Bessaraabias Kišinjovis (tänapäeva Moldovas) toimunud kaks päeva väldanud juudivastases mässus hukkus ligi 50 juuti ning selle tagajärjel tõusis maailmas tähelepanu alla juutide tagakiusamine Venemaal.
29. aprill – Kivilaviin mattis enda alla Kanadas praeguse Alberta provintsi alal asunud Franki linna. Hukkus vähemalt 70 inimest.
16. juuni – Henry Ford asutas Detroitis Fordi autotehase.
4. juuli – Tööle hakkas esimene Vaikset ookeani läbiv telegraafikaabel San Francisco ja Manila vahel.
23. juuli – Ford Motor Company tõi turule mudeli Ford Model A.
3. august – Makedoonia mässajad kuulutasid Kruševos välja vabariigi, mis sai püsida ainult kümme päeva, enne kui Osmani väed linna hävitasid.
24. september – Austraalia ajaloo teiseks peaministriks sai Alfred Deakin.
3. november – Panama kuulutas end iseseisvaks.
20. november – Tartus hakkas Peeter Speegi toimetusel kaks korda nädalas ilmuma sotsiaaldemokraatlik ajaleht Uudised (suleti 30. detsembril 1905).

Wrightflyer — Vendade Wrightide lennumasina esmalend

17. detsember – Vennad Wrightid sooritasid maailma esimese eduka lennusõidu.
30. detsember – USA-s Chicagos süttis põlema teatrihoone, hukkus üle 600 inimese.

1904[]

Pikemalt artiklis 1904

8. veebruar – Jaapani rünnakuga Venemaa sadamalinnale Port Arthurile algas Vene-Jaapani sõda.
17. veebruar – Milanos La Scalas esietendus Giacomo Puccini ooper "Madame Butterfly", mis pälvis aga negatiivset vastukaja, mille tõttu oli Puccini sunnitud ooperi ümber kirjutama.
28. veebruar – Prantsusmaa võimud kukutasid Madagaskari kuningriigi viimase iseseisva valitseja Ranavalona III.
8. aprill – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõlmisid Entente cordiale'i, millega nõustusid rahuliku kooseksisteerimise kasuks pärast sajandeid vahelduvalt kestnud omavahelisi konflikte.
24. aprill – Mõistes, et venestamine ei ole Leedus tulemusi andnud, tühistas Vene keisririik leedukeelsetele väljaannetele seatud keelu.
4. mai – Algas Panama kanali ehitus.
15. juuni – Aurikul General Slocum New Yorgi lähedal merel puhkenud tulekahjus hukkus üle tuhande inimest.

Revolutionary Joyce Better Contrast — James Joyce

16. juuni – Sel päeval leiab aset iiri kirjaniku James Joyce'i romaani "Ulysses" tegevus. Päeva tähistatakse Bloomsday romaani peategelase Leopold Bloomi järgi.
16. juuni – Soome endine senatiametnik Eugen Schauman tulistas Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi, kes suri päev hiljem.
21. juuli – Avati 14 aastat ehitatud Trans-Siberi raudtee Moskvast Vladivostokki.
10. august – Kollase mere lahing – Vene-Jaapani sõjas lõi Jaapani laevastik Port Arturi lähedal Vene laevastikku.
27. oktoober – Avati esimene osa New Yorgi allmaaraudteest.

1905[]

Pikemalt artiklis 1905

2. jaanuar – Venelased vallutasid jaapanlastelt Mandžuurias asuva Port Arthuri linna.
22. jaanuar – Vene sõdurid tapsid Peterburis Talvepalee ees verisel pühapäeval 500 meeleavaldajat.
2. aprill – Alpides avati Simploni raudteetunnel Šveitsi ja Itaalia vahel.
4. aprill – 8,6-palline maavärin tollase Briti India Lahore provintsis nõudis üle 20 000 ohvrit.
27. mai – Vene-Jaapani sõjas purustas Jaapani laevastik Tsushima väina lahingus Vene laevastiku. Vene 45 laevast pääses vaid 12.
7. juuni – Rootsi ja Norra lõpetasid personaaluniooni.
27. juuni – Mässulised madrused hõivasid Mustal merel soomuslaeva Potjomkin.
29. juuni – Viiskümmend sohvrit lõid Londonis seni tegutseva Briti Autoühingu, võitlemaks politsei autovaenulikkuse vastu.
30. juuni – Albert Einstein avaldas erirelatiivsusteooria.
5. september – Portsmouthi lepingu allakirjutamisega lõppes Vene–Jaapani sõda.
27. september – Ilmus Albert Einsteini artikkel massi ja energia suhte kohta.
20. oktoober – Venemaal algasid üldstreigid.
26. oktoober – Vene töölised korraldasid ülestõusu ja moodustasid esimese revolutsiooninõukogu.
26. oktoober – Norra ja Rootsi vahel sõlmiti eraldumisleping. Kuningas Oscar II loobus Norra troonist.
30. oktoober – Vene tsaar andis järele duuma nõudmisele saada suuremat seadusandlikku võimu.
1. november – Algas liiklus Keila–Haapsalu laiarööpmelisel raudteel.
12. november – Norras hääletas referendumil 79% valijatest monarhia säilitamise poolt, mille järel tõusis nädal aega hiljem Norra troonile Haakon VII.
9. detsember – Prantsusmaal lahutati kirik riigist.
9. detsember – Dresdenis esietendus Oscar Wilde'i jutustusel põhinev Richard Straussi ooper "Salome", mida kriitikud pidasid ropuks looks.
16. detsember – Tallinnas hakkas ilmuma Päevaleht (toimetaja esialgu A. Pert, alates 1908. aastast G. E. Luiga), millest sai peagi Eesti suurim ja mõjukaim väljaanne.
30. detsember – Suleti Tartus Peeter Speegi toimetusel 20. novembrist 1903 ilmunud sotsiaaldemokraatlik ajaleht Uudised.

1906[]

Pikemalt artiklis 1906

22. jaanuar – Kanadas Vancouveri saare ranniku lähedal uppus reisiaurik SS Valencia hukkus ligi sada inimest.
8. aprill – Sõlmiti Algecirase leping, mis andis Prantsusmaale ja Hispaaniale kontrolli Maroko üle.

Sanfranciscoearthquake1906 — San Francisco pärast maavärinat ja sellele järgnenud tulekahju

18. aprill – San Franciscot tabas maavärin, millest põhjustatud tulekahju hävitas suurema osa linnast; surma sai umbkaudu 1000 inimest.
16. august – Tšiilis asuvat Valparaíso linna tabas hinnanguliselt 8,2-magnituudiline maavärin. Hukkus 3882 inimest.

Mauretania - Full speed ahead — Mauretania

20. september – Vette lasi ookeani liinilaev Mauretania, mis oli oma aja suurim ja kiireim laev.
3. oktoober – Rahvusvaheliseks hädasignaaliks kinnitati SOS.
26. detsember – Austraalias Melbourne'is linastus maailma esimeseks mängufilmiks peetav "The Story of the Kelly Gang".
30. detsember – Briti Indias Dhakas loodi Moslemiliiga, mis kujunes oluliseks jõuks Pakistani islamivabariigi loomisel.

1907[]

Pikemalt artiklis 1907

14. jaanuar – Jamaica maavärinas hävis Kingstoni linn, hukkus tuhat inimest.
24. jaanuar – Sir Robert Baden-Powell organiseeris Inglismaal esimese skaudirühma.
15. märts – Soome parlamenti valiti esimesed naisliikmed.
26. aprill – Asutati Tartu esimene eesti üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica.
24. juuli – Korea muutus Jaapani protektoraadiks.
1. august – Robert Baden-Powelli organiseerimisel algas Inglismaa lõunarannikul Brownsea saarel esimene skaudilaager.
26. september – Briti Uus-Meremaa kolooniast sai dominioon.
22. oktoober – Pangajooksu tõttu lõpetas Knickerbocker Trust Company oma tegevuse, vallandades 1907. aasta paanika.
5. november – Avati Valga Reaalkool.

14. detsember – Inglismaal Cornwalli poolsaare lähedal asuvate Scilly saarte juures jooksis madalikule maailma suurim kuunar Thomas W. Lawson, mis läks pärast õnnetust ümber. Õnnetuses hukkus 17 meremeest ja tekkis arvatavasti mereajaloo esimene suurim õlireostus.

1908[]

Pikemalt artiklis 1908

1. veebruar – Lissabonis mõrvati Portugali kuningas Carlos I ja kroonprints Luís Filipe, uueks kuningaks sai Manuel II.
27. aprill – Londonis algasid 31. oktoobrini toimunud IV suveolümpiamängud.
10. mai – Esmakordselt ajaloos tähistati emadepäeva.
22. mai – Vennad Wrightid patenteerisid oma lennumasina.
30. juuni – Siberi inimtühja taiga kohal Podkamennaja Tunguskas plahvatas Tunguusi meteoriit.
10. juuli – Hollandi füüsik Heike Kamerlingh Onnes vedeldas esimesena heeliumi.
26. juuli – USA justiitsminister Charles Joseph Bonaparte asutas Juurdlusbüroo, millest sai hiljem Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI).

Venus von Willendorf 01 — Willendorfi Venus

7. august – Austriast Willendorfi linna lähedalt avastati paleoliitikumi asulakohast Willendorfi Venus.
17. august – Esilinastus maailma esimene täispikk animafilm, prantsuse kunstniku Émile Cohli "Fantasmagorie".
1. oktoober – Müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford Model T.
5. oktoober – Ferdinand I kuulutas Bulgaaria iseseisvaks ja võttis endale tsaari tiitli.
6. oktoober – Austria-Ungari annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina, mille tagajärel puhkes Bosnia kriis.
7. oktoober – Kreeta tõstis mässu Türgi ülemvõimu vastu ning ühines Kreekaga.
15. november – Belgia parlament võttis kuningas Léopold II-lt Kongo valitsemise üle ja nimetas koloonia Belgia Kongoks.
28. detsember – Lõuna-Itaaliat ja Sitsiiliat tabas võimas maavärin, milles hukkus üle 75 000 inimese.

1909[]

Pikemalt artiklis 1909

Nimrod South 9 Jan 09 — Ernest Shackleton koos teiste ekspeditsiooniliikmetega Briti lipu kõrval

9. jaanuar – Briti polaaruurija Ernest Shackletoni juhitud Nimrodi ekspeditsioon püstitas Briti lipu 180 km kaugusele lõunapoolussest, kõige lõunapoolsemasse punkti, kuhu oli sel ajal jõutud.
5. veebruar – Belgia keemik Leo Baekeland teatas esimese sünteetilise plasti bakeliidi loomisest.
12. veebruar – Leidis aset Uus-Meremaa 20. sajandi kõige rängem laevaõnnetus, kui parvlaev SS Penguin sõitis Wellingtoni sadama lähedal karile ja uppus. Õnnetsuses hukkus 75 inimest.
12. veebruar – Loodi USA vanim ja suurim kodanikuõiguste organisatsioon National Association for the Advancement of Colored People.
20. veebruar – Prantsuse ajalehe Le Figaro esikaanel ilmus Filippo Tommaso Marinetti "Futurismi esimene manifest", millega ta pani aluse kirjanduslikule futurismile.
6. aprill – USA maadeavastaja Robert E. Peary jõudis põhjapoolusele.
13. aprill – Konstantinoopolis puhkes sõjaväeline ülestõus sultan Abdülhamit II vastu.
18. aprill – Katoliku kirik kuulutas Prantsuse rahvuskangelase Jeanne d'Arci õndsaks.
27. aprill – Türklased tõukasid troonilt sultan Abdülhamiti, kelle asemele asus Mehmet V.
10. juuni – Assooride lähedal merehätta sattunud reisilaev Slavonia kasutas esmakordselt hädasignaali SOS.

25. juuli – Prantslane Louis Blériot lendas esimesena üle La Manche'i väina.
2. august – Hispaanias Barcelonas lõppes nädal aega kestnud "Traagilise nädalana" tuntuks saanud tööliste ülestõus, mis muutus sõjaväe sekkudes vägivaldseks. Hukkus üle 100 inimese.
28. august – Kreeka peaminister Dimítrios Rállis kukutati sõjaväelise riigipöördega.
4. september – Londonis toimus maailma esimene skautide kogunemine.
14. november – Asutati korporatsioon Sakala.

10. detsember – Rootsi kirjanik Selma Lagerlöf pälvis esimese naiskirjanikuna Nobeli kirjandusauhinna.

1910[]

Pikemalt artiklis 1910

14. märts – USA-s California osariigis Kerni maakonnas tabasid naftapuurijad surve all olevat naftasetet, põhjustades ajaloo suurima naftalekke.
28. aprill – Türgi surus maha Albaania ülestõusu.
6. mai – Suri Briti kuningas Edward VII, troonile tuli tema poeg George V.
22. august – Jaapan teatas ametlikult Korea annekteerimisest. Korea jäi Jaapani võimu alla kuni Teise maailmasõja lõpuni.
28. august – Montenegro kuulutati iseseisvaks kuningriigiks. Riigi esimeseks kuningaks sai Nikola I.
4. oktoober – Portugali kuningas Manuel II põgenes Lissabonis puhkenud revolutsiooni eest Suurbritanniasse.
5. oktoober – Portugalist sai vabariik Teófilo Braga juhtimise all.

First airplane takeoff from a warship — Eugene Burton Ely laeva pealt õhku tõusmas

14. november – Eugene Burton Ely sooritas lennukiga esimese õhkutõusu laevalt, lennates ristlejale USS Birmingham ehitatud ajutiselt tekilt Virginia osariiki.

1911[]

Pikemalt artiklis 1911

3. jaanuar – 7,7-magnituudiline maavärin hävitas Almatõ linna Vene Turkestanis.
21. veebruar – Jaapan ja USA sõlmisid lepingu, mis piiras jaapani tööliste voolu Ühendriikidesse.
19. märts – Toimus esimene rahvusvaheline naistepäev.
31. mai – RMS Titanic lasti vette.
22. juuni – George V krooniti Westminster Abbeys Suurbritannia kuningaks.

80 - Machu Picchu - Juin 2009 - edit — Machu Picchu

24. juuli – Yale'i Ülikooli professor Hiram Bingham avastas Peruus iidse inkade linna Machu Picchu.
21. august – Itaallasest kelner Vincenzo Peruggia varastas Louvre'ist Leonardo da Vinci maali "Mona Lisa".
10. oktoober – Hiinas Wuhanis alustasid revolutsionäärid mässu, mis varsti levis kogu Lõuna-Hiinas ja viis 2000-aastase keisrivõimu kukutamiseni.
13. oktoober – Kuninganna Victoria poeg prints Arthur sai esimeseks kuninglikust soost isikuna Kanada kindralkuberneriks, samuti esimeseks Suurbritannia printsiks sel ametikohal.
22. oktoober – Endla teatrimaja sisseõnnistamisega alustas Pärnus tegevust kutseline teater, esietendus August Kitzbergi "Libahunt".
23. oktoober – Itaalia-Türgi sõjas kasutati esmakordselt lennukit, kui itaallasest piloot sõitis Liibüast Türgi rindejoont uurima.
26. oktoober – Kuulutati välja Hiina Vabariik.
5. november – Itaalia annekteeris Tripoli ja Kürenaika.

At the South Pole, December 1911 — Roald Amundsen ja tema meeskond lõunapoolusel

14. detsember – Norra maadeuurija Roald Amundsen jõudis esimese inimesena lõunapoolusele.

29. detsember – Sun Yat-sen valiti Hiina Vabariigi esimene ajutiseks presidendiks.

1912[]

Pikemalt artiklis 1912

6. jaanuar – Saksa geofüüsik Alfred Wegener esitles oma teooriat mandrite triivist.
8. jaanuar – Lõuna-Aafrikas Bloemfonteinis asutati Aafrika Rahvuskongress.

Scottgroup — Scotti meeskond lõunapoolusel

17. jaanuar – Kapten Robert Scott ja tema ekspeditsioon jõudsid kuu pärast norralast Roald Amundseni lõunapoolusele.
12. veebruar – Hiina Qingi dünastia viimane keiser Pu Yi loobus võimust.
14. veebruar – Arizona sai USA 48. osariigiks.
30. märts – Maroko sultan Mulai Abd al-Hafiz kirjutas alla leppele, millega Marokost sai Prantsuse protektoraat.
4. aprill – Tiibetis kehtestati Hiina vabariik.

14. aprill – Reisilaev Titanic põrkas kohaliku aja järgi kell 23:40 Põhja-Atlandi ookeanil kokku jäämäega ja uppus kolm tundi hiljem. Laev viis põhja umbes 1500 inimest.
16. aprill – Ameerika lendur Harriet Quimby lendas esimese naisena üle La Manche'i väina.
5. mai – Peterburis ilmus ajalehe Pravda esimene number.
4. september – Lõppes Albaania revolutsioon, Osmanite valitsus nõustus enamiku mässajate nõudmistega.
8. oktoober – Montenegro kuulutas sõja Türgile, vallandades sellega Esimese Balkani sõja.
17. oktoober – Türgi kuulutas sõja Bulgaariale, Serbiale ja Kreekale.
12. november – Otsimisrühm leidis Briti uurimisreisija kapten Robert Scotti ja tema kaaslaste surnukehad. Scotti rühm oli hukkunud sama aasta märtsis retkel lõunapoolusele.
28. november – Albaania kuulutas ennast Esimese Balkani sõja ajal Osmanite riigist sõltumatuks.
3. detsember – Balkani Liidu riigid Bulgaaria, Kreeka, Montenegro, Serbia ja Montenegro sõlmisid Osmanite riigiga relvarahu, peatades Esimese Balkani sõja vaid ajutiselt.

1913[]

Pikemalt artiklis 1913

13. veebruar – 13. dalai-laama Thubten Gyatso kuulutas Tiibeti Hiinast sõltumatuks.
22. veebruar – Mehhiko armee tappis president Francisco Ignacio Madero Gonzálezi ja asepresident José María Pino Suárezi.
13. märts – Algas Austraalia uue föderaalpealinna Canberra ehitus.
13. mai – Vene-USA lennukonstruktor Igor Sikorski lendas maailma esimese neljamootorlise jäiga tiivakinnitusega õhusõidukiga Russki Vitjaz, mille ta oli projekteerinud.
29. mai – Pariisis toimunud Igor Stravinski balleti "Püha kevad" esietendusel põhjustas teose avangardistlik muusika ja koreograafia publiku seas tõsist pahameelt.
30. mai – Osmanite riik sõlmis Londonis Balkani riikidega rahuleppe, lõpetades Esimese Balkani sõja. Lisaks määrati vastiseseisvunud Albaania piirid.
4. juuni – Briti šufražett Emily Davison jäi hobuste võiduajamisel kuningas George V hobuse ette. Hobune tallas Davisoni kapjade alla ja naine suri saadud vigastuste tõttu neli päeva hiljem.
29. juuni – Bulgaaria ründas Serbiat ja Kreekat, alustades teist Balkani sõda.
10. juuli – Californias Surmaorus Furnace Creekis registreeriti kõigi aegade kõrgeim õhutemperatuur varjus: 56,7 kraadi Celsiuse järgi.
10. august – Bukarestis kirjutati alla lepingule Balkani sõja lõpetamise kohta.
23. august – Kopenhaagenis avati kuulus "Väikese merineitsi" kuju.
7. september – Sündis helilooja ja pedagoog Villem Kapp.
29. september – Saksa insener Rudolf Diesel, diiselmootori leiutaja, jäi Antwerpenist Londoni teel olnud praamil "Dresden" kadunuks ja teda ei nähtud enam kunagi.
9. oktoober – Briti ookeaniaurik Volturno süttis Põhja-Atlandil põlema. Õnnetuses hukkus 136 inimest. 521 inimest päästeti.
14. oktoober – Suurbritannia ajaloo ohvriterohkemas kaevandusõnnetuses hukkus 440 inimest, kui Walesis Senghenyddi kivisöekaevanduses toimus plahvatus.
21. oktoober – Portugalis suruti maha rojalistide mäss.
31. oktoober – USA-s Indiana osariigis Indianapolises alustasid ühistranspordi töölised streiki, mistõttu peatus linnas ühistransport ja puhkesid meeleavaldused, kui streigimurdjad püüdsid ühistransporti uuesti käima panna.
12. detsember – Firenzes leiti kaks aastat varem Louvre'ist varastatud Leonardo da Vinci "Mona Lisa".
21. detsember – USA ajalehes New York World ilmus ajaloo esimene teadaolev ristsõna.
24. detsember – USA-s Michigani osariigis Calumetis ülerahvastatud jõulupeol puhkenud paanikas ja rüseluses hukkus 73 inimest.

1914[]

Pikemalt artiklis 1914

1. jaanuar – USA-s Floridas alustas tegevust maailma esimene lennuliin St. Petersburg–Tampa Airboat Line.
5. jaanuar – Ford Motor Company kehtestas kaheksatunnise tööpäeva ja viiedollarilise miinimumpalga.
7. veebruar – Esilinastus lühifilm "Kid Auto Races at Venice", milles Charlie Chaplin astus esimest korda üles oma kuulsas hulkurirollis.
26. veebruar – Maailma suuruselt kolmas ja suurim Olympic-klassi ookeaniliinilaev HMHS Britannic lasti vette.
24. aprill – Deutsche Physikalische Gesellschaftile esitati Francki-Hertzi katse, esimene elektriline mõõtmine, mis demonstreeris kvantmehaanikat.
25. mai – Briti alamkoda võttis vastu Iiri autonoomia seaduse.
28. juuni – Serbia üliõpilane tappis Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi ning ta abikaasa, ajendades sellega Esimese maailmasõja puhkemise.
23. juuli – Pärast Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmist Serbias esitas Austria–Ungari Serbiale ultimaatumi.
28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, millega algas Esimene maailmasõda.
1. august – Saksamaa kuulutas Venemaale sõja ning Prantsuse ja Saksa piiripatrullid tulistasid teineteist.
2. august – Luksemburg alistus Esimeses maailmasõjas Saksamaale ning jäi Saksa okupatsiooni alla kuni sõja lõpuni.
3. august – Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. Rumeenia kuulutas end neutraalseks.
4. august – Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja, USA kuulutas end neutraalseks.
4. august – USA president Woodrow Wilson kuulutas Ameerika Ühendriigid Esimeses maailmasõjas neutraalseks.
6. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale.
7. august – Mulhouse'i lahing: Prantsusmaa alustas sõjas oma esimest rünnakut, kui üritas lõpuks ebaõnnestunud katsel Saksamaalt Alsace'i piirkonda tagasi vallutada.
12. august – Suurbritannia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
12. august – Vaatamata võidule Haleni lahingus ei suutnud belglased takistada sakslaste sissetungi Belgiasse.
15. august – Esimene laev läbis Panama kanali.
26. august – Venemaa ja Saksamaa keisririigi vahel algas Tannenbergi lahing.
28. august – Esimese maailmasõja esimene merelahing lõppes brittide võiduga sakslaste üle.

Martha last passenger pigeon 1914 — Viimane rändtuvi Martha

1. september – Vangistuses suri viimane elusolev rändtuvi isend Martha.
5. september – Algas Esimese maailmasõja esimene Marne'i lahing.
17. september – Andrew Fisher alustas kolmandat ametiaega Austraalia peaministrina.
22. september – Saksa allveelaev uputas Põhjameres Briti laevad Aboukir, Hogue ja Cressy, hukkus üle 1400 inimese.
22. september – Saksa väed pommitasid Prantsuse Polüneesias Papeetet.
9. oktoober – Antwerpeni linnavõimud alistusid ning linn langes sakslaste kätte.
11. oktoober – Saksamaa allveelaev uputas Soome lahes soomusristleja Pallada. See oli esimene sõjalaev, mille Vene keisririik Esimeses maailmasõjas kaotas.
17. oktoober – Avati Tallinna Linna Kunsttööstuskool, millest loeb oma algust Tallinna Kunstiülikool.
19. oktoober – Algas esimene Ypres'i lahing.
27. oktoober – Briti mereväe lahingulaev HMS Audacious uppus miinitabamuse tõttu, kuid laeva uppumine hoiti neli järgmist aastat saladuses.
9. november – Kookossaartel uputas Austraalia ristleja HMAS Sydney Keskriikide viimase aktiivse lahingulaeva India ookeanil SMS Emdeni.
24. detsember – Toimus esimene õhurünnak Inglismaale: Saksa lennuk heitis pommi Doveri linnale.

Christmas Truce 1914 — Briti ja saksa sõdurid jõulurahu ajal

- 25. detsember – Legendaarne mitteametlik jõulurahu Esimese maailmasõja läänerindel. Saksa ja Briti sõdurid lõpetasid tulevahetuse, tulid kaevikutest välja ning kohtusid rinnetevahelisel "eikellegimaal".

1915[]

Pikemalt artiklis 1915

13. jaanuar – Kesk-Itaaliat tabanud 6,7-magnituudilises maavärinas hukkus umbes 30 000 inimest. Maavärinas hävis Avezzano linn.
24. jaanuar – Dogger Banki lahing: Briti laevastik üllatas Põhjamerel Saksa laevastikku, sundides viimase põgenema.
1. veebruar – Suurbritannia asus esimesena passidesse fotosid paigaldama.

Birth of a Nation theatrical poster — "Rahvuse sünni" filmiplakat

8. veebruar – Esilinastus D. W. Griffithi kolmetunnine linateos "Rahvuse sünd" ("The Birth of a Nation"), millest sai üks vastuolulisemaid ja mõjukamaid filme Ameerika kino ajaloos.
18. veebruar – Saksamaa alustas Esimeses maailmasõjas blokaadi Inglismaa vastu.
10. märts – Esimene maailmasõda: Algas Neuve Chapelle'i lahing, mis oli Suurbritannia esimene planeeritud rünnak sõjas.
22. aprill – Saksa armee kasutas Esimeses maailmasõjas Belgias toimuinud Ypres'i lahingus esmakordselt mürkgaasi, mille tõttu hukkus lahingus üle 6000 inimese.
25. aprill – Austraalia ja Uus-Meremaa armeeüksused maabusid Esimese maailmasõja käigus koos teiste liitlasvägedega Gelibolu poolsaarel Türgis, alustades Gallipoli kampaaniat.
23. mai – Itaalia astus Esimesse maailmasõtta Austria-Ungari vastu.
25. mai – Esimeses maailmasõjas lõppes teine Ypres'i lahing, kus Saksa armee kasutas esmakordselt gaasirelva.
5. juuni – Taanis anti naistele valimisõigus.
21. oktoober – Ameerika Telefoni- ja Telegraafikompanii võttis esimest korda otsese raadiotelefoniühenduse üle Atlandi ookeani Pariisi.
25. november – Albert Einstein esitles oma üldrelatiivsusteooriat.
13. detsember – Tallinnas alustas tegevust Ühistegevuse Edendamise Selts, mis oli välja kasvanud Ühistegevuslehe (asutatud 1910) juures alates 1913. aastast tegutsenud ühistegevuse nõukogust ja büroost.

1916[]

Pikemalt artiklis 1916

21. veebruar – Prantsusmaal algas Verduni lahing, Esimese maailmasõja pikim ja veriseim heitlus, kus hukkus üle miljoni inimese.
9. märts – Mässuliste kindral Pancho Villa ründas New Mexicos [[[Columbus (New Mexico)|Columbus]]e asulat, andes vastulöögi USA karistusoperatsioonile Mehhikos.
24. aprill – Dublinis algas Lihavõtteülestõus, mille eesmärgiks oli saavutada iseseisva Iiri Vabariigi loomine.
15. mai – Inglismaa ja Prantsusmaa jagasid Sykes-Picot' lepinguga endise Ottomani impeeriumi araabia alad.
31. mai – Suurbritannia ja Saksamaa pidasid ajaloo ulatuslikuma, Jüüti merelahingu, mis ei toonud võitu kumbalegi poolele.
10. juuni – Meka emiir Ḩusayn ibn ‘Alī alustas mässu Türgi võimu vastu.
4. august – Taani müüs osa oma Neitsisaartest 25 miljoni dollari eest USA-le.
17. august – Rumeenia sõlmis Antandiga salajase lepingu ja astus Esimesse maailmasõtta lootuses võita uusi territooriume.
1. september – Bulgaaria kuulutas Rumeeniale sõja.
15. september – Briti armee kasutas Esimeses maailmasõjas Somme'i lahingus esimest korda tanke.
5. november – Poola kuulutati kuningriigiks.

21. november – Egeuse meres Kéa saare lähedal uppus meremiini tagajärjel Briti reisilaev Britannic, mis oli suurim Esimeses maailmasõjas hävinud laev. 1065 reisijast päästeti 1035.
29. november (oktoobris?) – Hussein kuulutati araablaste kuningaks.
5. detsember – Keset Esimest maailmasõda ja parlamendis toetuse kaotamist astus Briti peaminister H. H. Asquith ametikohalt tagasi.
13. detsember – Alpides hukkus laviini all ligi 9000 Austria-Ungari sõdurit.
18. detsember – Lõppes üle üheksa kuu väldanud Verduni lahing, milles hukkus ligi miljon prantsuse ja saksa sõdurit.

30. detsember – Venemaal mõrvati tsaariperekonna soosik Grigori Rasputin.

1917[]

Pikemalt artiklis 1917

31. jaanuar – Saksamaa kuulutas Esimeses maalimasõjas välja piiramatu sõjategevuse merel.
5. veebruar – Mehhiko kuulutati föderaalvabariigiks.
8. märts – (Vana kalendri järgi 23. veebruar) Streigid ja ülestõusud Peterburis tähistasid Veebruarirevolutsiooni algust.
15. märts – Vene tsaar Nikolai II loobus veebruarirevolutsiooni käigus troonist, lõpetades kolm sajandit kestnud romanovide valitsusaja. Selle järel astus ametisse vürst Georgi Lvovi juhitud valitsus.
22. märts – USA tunnustas esimese riigina Venemaa uut Ajutist Valitsust.
6. aprill – USA kuulutas sõja Saksamaale.
9. aprill – Kanada väed alustasid Prantusmaal Vimys Vimy Ridge'i lahingus esimest rünnakute lainet.
16. aprill – Esimeses maailmasõjas algas Teine Aisne'i lahing Põhja-Prantsusmaal.
16. aprill – Vladimir Lenin naasis Šveitsist Petrogradi ja liitus bolševike liikumisega.
27. mai – Asutati Eesti Õpetajate Liit.
3. juuni – Albaania kuulutati iseseisvaks riigiks Itaalia protektsiooni all.

11. juuni – Kreeka kuningas Konstantínos loobus oma poja Aléxandrose kasuks troonist.
12. juuli – Saksa väed kasutasid esimest korda Esimeses maailmasõjas keemiarelvana sinepigaasi.
17. juuli – Briti kuninglik perekond võttis Saksavastasuse puhangus Saxe-Coburg-Gotha asemel dünastianimeks Windsor.
22. juuli – Aleksandr Kerenski sai Venemaa Ajutise Valitsuse juhiks.
31. juuli – Algas kolmas Ypersi lahing (tuntud ka kui Passchendaele lahing).
8. oktoober – Tallinnas Estonia teatrisaalis toimus kirjandusrühmituse Siuru esimene avalik kirjandusõhtu.

15. oktoober – Pariisis hukati sakslaste kasuks spionaažis süüdi mõistetud Hollandi eksootiline tantsija Mata Hari.
24. oktoober – Algas Caporetto lahing, kus esimese paari päeva jättis elu umbes 18 000 sõdurit.
26. oktoober – Brasiilia kuulutas sõja Saksamaale.
31. oktoober – Liitlasväed võitsid Lõuna-Palestiinas Beershebas toimunud lahingus Türgi vägesid. See oli üks viimaseid lahingus ajaloos, kus toimus edukas ratsaväe rünnak.
2. november – Briti siseminister Arthur Balfour avaldas deklaratsiooni, milles toetas Palestiinas juutide rahvusriigi rajamist.
6. november – Esimeses maailmasõjas lõppes Passchendaele lahing, milles hukkus mõlemal poolel vähemalt 200 000 sõdurit.
7. november – Venemaal Petrogradis toimus Vladimir Lenini juhtimisel bolševistlik riigipööre (nn Oktoobrirevolutsioon).
7. november – Briti väed hõivasid Gaza pärast seda, kui Osmani garnison selle maha jättis.
15. november – Soome parlament kuulutati Soome kõrgeima riigivõimu kandjaks, mis viis Soome lõpliku iseseisvumiseni.
20. november – Algas Cambrai lahing, milles Briti tankiarmee saavutas alguses sakslaste vastu edu.
25. november – Venemaal toimunud Asutava Kogu valimistel saavutasid võidu esseerid, kes kogusid 40% häältest. Vladimir Lenini juhitud bolševikud jäid 24 protsendiga teiseks.
25. november – Esimene maailmasõda: Saksa väed tungisid Portugali Ida-Aafrikasse.

Halifax Explosion blast cloud restored — Halifaxi plahvatuse pilv. Pilt on väidetavalt tehtud 15–20 sekundit pärast plahvatust.

6. detsember – Kanadas Nova Scotia provintsis Halifaxis põrkasid kokku Norra ja Prantsuse laskemoonalaevad. Õnnetuses sai surma hinnanguliselt 2000 inimest.
6. detsember – Esimene maailmasõda: USS Jacob Jones sai esimeseks Ameerika hävitajaks, mille vaenlane uputas, kui see sai Saksa allveelaevalt torpeedotabamuse.
6. detsember – Kuulutati välja Soome Vabariik.
9. detsember – Jeruusalemma lahing: Türgi väed loovutasid Jeruusalemma Briti vägedele.
20. detsember – Loodi Venemaa esimene riikliku julgeolekuorgan Tšekaa.
28. detsember – Bessaraabia kuulutati Moldaavia vabariigiks.

1918[]

Pikemalt artiklis 1918

3. jaanuar – Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust.

Thomas Woodrow Wilson, Harris & Ewing bw photo portrait, 1919 — Woodrow Wilson

8. jaanuar – Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson esitas kongressile 14-punktilise rahuplaani, mis nägi ette uue maailmakorra kehtestamise pärast Esimest maailmasõda.
18. jaanuar – Peterburis tuli kokku Venemaa esimene demokraatlikult valitud seaduslik organ, asutav kogu, mille bolševikud aga peagi laiali saatsid.
19. jaanuar – Bolševikud saatsid Petrogradis laiali Venemaa Põhiseadusliku Assamblee.
27. jaanuar – Algas Soome kodusõda.
14. veebruar – Bolševikud andsid Nõukogude Venemaal välja dekreedi maa-, vee- ja loodusvarade eraomandi tühistamise kohta.
14. veebruar – Üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile; 1. veebruar loeti 14. veebruariks.

Original Act of Independence of Lithuania hand-written in Lithuanian language — Originaalne Leedu iseseisvusdeklaratsioon

16. veebruar – Leedu Nõukogu allkirjastas iseseisvusdeklaratsioon, millega Leedu kuulutas end sõltumatuks vabariigiks.
18. veebruar – Saksa armee alustas Esimeses maailmasõjas pealetungi Vene vägedele ning vallutas nädalaga Balti riigid.
19. veebruar – Venemaal anti välja dekreet maa-, vee- ja loodusvarade eraomandi tühistamisest.
23. veebruar – Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Endla Teatri rõdult esimest korda avalikkusele iseseisvusmanifesti.
24. veebruar – Kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametisse asutus Ajutine Valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel.
3. märts – Keskriigid ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Bresti-Litovski rahu.
4. märts – USA-s Kansase osariigis Fort Riley registreeriti esimene teadaolev Hispaania gripi juhtum.
12. märts – Venemaa pealinnaks sai Moskva. Enne seda oli ligi 200 aastat pealinnaks olnud Peterburi.
25. märts – Minskis kuulutati välja Valgevene Rahvavabariik.
30. märts – Bolševikud ja Armeenia Revolutsioonilise Liidu väed surusid Aserbaidžaanis Bakuus maha moslemite mässu, mille käigus hukkus üle 12 500 inimese.
1. aprill – Suurbritannias asutati kuninglik õhuvägi, mis on vanim väeliigina eraldiseisev õhuvägi maailmas.
9. aprill – Bessaraabia liitus Rumeenia kuningriigiga.

21. aprill – Õhulahingus Prantsusmaal hukkus saksa hävituslendur Manfred von Richthofen. Punase Parunina tuntud õhuäss tulistas Esimeses maailmasõjas alla 80 vaenlase lennukit.
7. mai – Rumeenia sõlmis Keskriikidega Bukaresti lepingu, mis hiljem aga tühistati.
15. mai – Lõppes Soome kodusõda.
28. mai – Armeenia ja Aserbaidžaan kuulutasid end iseseisvateks.
29. mai – Esimene maailmasõda: Armeenlased tõrjusid Sardarabadi lahingus tagasi osmanite sissetungi. Samuti päästeti sellega Armeenia rahvas täieliku hävitamise eest türklaste poolt.
10. juuni – Itaalia torpeedolaevad upututasid Dalmaatsia rannikul Austria-Ungari drednoodi SMS Szent István.
4. juuli – Päev pärast Mehmed V sai tema poolvend Mehmed VI Osmanite riigi viimaseks sultaniks.
6. juuli – Sotsialistide-Revolutsionääride Partei mõrvas Moskvas Saksamaa suursaadiku Wilhelm von Mirbach-Harffi eesmärgiga taasalustada Saksamaa ja Venemaa vahelist sõjategevust Esimese maailmasõja käigus.
9. juuli – USA-s Tennessee osariigis Nashville'is põrkasid kokku kaks reisirongi. Hukkus 101 inimest.
15. juuli – Algas Teine Marne'i lahing.
17. juuli – Bolševikud hukkasid Jekaterinburgis Vene tsaari Nikolai II ja tema perekonna.
17. juuli – Saksamaa allveelaev uputas 1912. aastal Titanicu päästeoperatsioonis osalenud laeva RMS Carpathia.
6. august – Lõppes teine Marne'i lahing. Tegu oli Saksa armee viimase pealetungiga Esimeses maailmasõjas läänerindel, lahingus hukkus vähemalt 100 000 sakslast.
8. august – Algas Amiens' lahing, märkides liitlaste rünnaku algust Saksamaa rindejoonte vastu, mis viis lõpuks Esimese maailmasõja lõpuni.
30. august – Fanny Kaplan tulistas Michelsoni vabrikus kõnelnud Leninit.
31. august – Bolševikud ründasid Briti saatkonda Petrogradis.
14. september – Austria-Ungari pakkus Antanti vägedele rahu.
3. september – Venemaa bolševike valitsus kuulutas valitsusvastaste vastu välja punase terrori.
3. september – Tšekaa lasi ilma kohtuotsuseta maha Fanny Kaplani, kes oli sama aasta 30. augustil tulistanud Leninit.
18. september – Keskriikide võit Dobro Pole lahingus viis Bulgaaria järgneva väljaastumiseni Esimesest maailmasõjast ja avas tee Makedoonia vabastamiseks.
26. september – Esimese maailmasõja läänerindel algas Meuse'i–Argonne'i rünnak, mis oli USA ekspeditsioonivägede suurim rünnak sõjas.
29. september – Liitlasväed saavutasid otsustava läbimurde Esimeses maailmasõjas Hindenburgi liinil.
1. oktoober – Araabia väed vallutasid brittide abiga türklastelt Damaskuse.
1. oktoober – Rootsis Östergötlandis sõitis rong rööbastelt maha. Õnnetuses hukkus 41 inimest. Tegemist on Rootsi ajaloo kõige rängema raudteeõnnetusega.
4. oktoober – USA-s New Jersey osariigis Sayreville'is plahvatas laskemoonatehas. Hukkus umbes 100 inimest.
9. oktoober – Hesseni prints Friedrich Karl valiti Soome kuningaks.
10. oktoober – Iiri reisilaev RMS Leinster sai Dublini lahes kaks torpeedotabamust ja uppus. 771 pardal viibinud inimesest hukkus 501.
11. oktoober – Eesti Maanõukogu võttis vastu otsuse Eesti välisesinduste loomise kohta.
19. oktoober – Moodustati Vene NFSV koosseisu kuuluv Volgasakslaste ANSV.
25. oktoober – Kanada aurulaev SS Princess Sophia jooksis Alaska rannikul madalikule ja uppus tormi käes. Hukkusid kõik pardal viibinud 343 inimest.
29. oktoober – Asutati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon Komsomol.
30. oktoober – Tšehhoslovakkia kuulutati iseseisvaks.
30. oktoober – Kreekas sõlmiti Moúdrose relvarahu, mis lõpetas sõjategevuse Lähis-Idas ning mis sillutas tee Konstantinoopoli okupeerimiseni ja hilisema Osmanite riigi jagamiseni.
31. oktoober – Ungari valitsus lõpetas personaaluniooni Austria, millega likvideeriti ametlikult Austria-Ungari.
3. november – Poola kuulutas end Venemaast sõltumatuks.
3. november – Austria-Ungari sõlmis Itaaliaga relvarahu.
5. november – Landesrat kuulutas välja iseseisva Balti hertsogriigi.
9. november – Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist, loodi Weimari vabariik.

Waffenstillstand gr — Esimese maailmasõja vaherahu sõlmimine

11. november – Liitlasvägede ja Saksamaa vahel sõlmiti vaherahu, millega lõppes Esimene maailmasõda.
12. november – Päev pärast Esimese maailmasõja lõpetanud vaherahulepingut ja keister Karl I tagasiastumist kuulutati Austrias välja esimene vabariik.
13. november – Kuulutati välja Austria Vabariik; Venemaa tühistas Brest-Litovski rahuleppe.
14. november – Tomáš Masaryk valiti Tšehhoslovakkia esimeseks presidendiks.
16. november – Kuulutati välja Esimene Ungari Vabariik, millega Ungari saavutas Austriast iseseisvuse.
18. november – Läti Rahvusnõukogu kuulutas välja iseseisva Läti Vabariigi.
21. november – Poola väed ja tsiviilisikud alustasid Lwówis (praegune Lviv Ukrainas) kolm päeva kestnud pogrommi juutide ja kristlaste vastu.
21. november – Esmakordselt võeti kasutusele riigilipuna Eesti lipp.
28. november – Algas Eesti Vabadussõda. Narva langes Punaarmee kätte.
29. november – Montenegro kuningas Nikola kukutati, kuningriik liideti Serbiaga.
30. november – Eesti rahaühikuks kinnitati Eesti mark (=100 penni). Paralleelselt käibisid tsaarirubla, duumarubla, kerenski rubla, osturubla, Saksa mark, ostmark ja välisvaluutad.
1. detsember – Island iseseisvus. Kuni 1944. aastani oli riik unioonis Taaniga.
1. detsember – Kuulutati välja Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik (hilisem Jugoslaavia Kuningriik).
1. detsember – Ungari võimu alla kuulunud Transilvaania liideti Rumeeniaga.
14. detsember – Suurbritannias said naised esmakordselt valimistel kandideerida ja valida.
16. detsember – Vincas Mickevičius-Kapsukas teatas Leedu Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi moodustamisest. Tegemist oli Nõukogude Venemaa loodud nukuriigiga, mis loodi Leedu-Nõukogude sõja õigustamiseks.
23. detsember – Polkovnik Johan Laidoner määrati sõjavägede ülemjuhatajaks.
26. detsember – USA pesapalliklubi Boston Red Sox müüs oma tähtmängija Babe Ruthi klubi rivaalile New York Yankeesile, pannes aluse 84 aastat kestnud "Bambino needusele".
27. detsember – Algas Suur-Poola ülestõus Saksamaa võimu vastu.
28. detsember – Iirlanna Constance Markievicz valiti esimese naisena Briti parlamenti.
30. detsember – Tallinna saabusid esimesed Soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi pataljonist (kokku 1157 meest).

1919[]

Pikemalt artiklis 1919

5. jaanuar – Asutati natsipartei eelkäija Saksamaa Töölispartei.
11. jaanuar – Rumeenia annekteeris Transilvaania.
18. jaanuar – Algas Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverents.
21. jaanuar – Dublinis toimunud Dáil Éireanni kongressil võeti vastu Iirimaa iseseisvusdeklaratsioon.
21. veebruar – Münchenis mõrvati Baieri sotsialist Kurt Risner, kes oli organiseerunud novembrirevolutsiooni, mis tõukas võimult Wittelsbachi dünastia.
25. jaanuar – Asutati Rahvasteliit.
11. veebruar – Saksamaa esimeseks presidendiks valiti Friedrich Ebert.
26. veebruar – USA-s Arizona osariigis loodi Suure kanjoni rahvuspark.
1. märts – Soulis kahe miljoni osavõtjaga miitingul kuulutati välja Korea iseseisvus, mis tõi kaasa Jaapani julmad repressioonid.
2. märts – Loodi rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon Komintern.
8. märts – Egiptuse revolutsiooni ajal arreteerisid Briti ametivõimud mässuliste juhi Saad Zaghlouli, saates ta maapakku Maltasse.
23. märts – Benito Mussolini rajas Itaalias fašistliku partei Fasci di Combattimento.
3. aprill – Eesti sõjavägede ülemjuhataja andis korralduse sõjakooli loomiseks.
10. aprill – Mehhiko valitsusväed tapsid varitsusrünnakus revolutsiooniliidri Emiliano Zapata.
13. aprill – Amritsari veresaun: Briti sõdurid tulistasid Briti Indias Amritsari linna väljakule meelt avaldama tulnud inimesi, tappes üle 370 inimese.
23. aprill – Toimus Eesti Asutava Kogu avaistung.
2. mai – Weimari Vabariigi väed ja Vabakorpused okupeerisid Müncheni ning likvideerisid Baieri Nõukogude Vabariigi.
4. mai – Neljanda mai liikumine: Pekingis Taevase Rahu väljakul toimus üliõpilaste demonstratsioon Versailles' lepingu vastu.
6. mai – Pariisi rahukonverentsil võeti Saksamaalt kolooniad.
19. mai – Asutav Kogu avaldas deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest.
1. juuni – Soomes hakkas kehtima kuiv seadus, mis kehtis kuni 1932. aastani.
15. juuni – John Alcock ja Arthur Whitten Brown sooritasid raskepommitajal Vickers Vimy esimese peatuseta lennu üle Atlandi ookeani.
21. juuni – Šotimaa rannikul Scapa Flow' lähedal lasti põhja Saksamaa laevastik.
23. juuni – Eesti Vabadussõda: Eest-Läti väed purustasid Võnnu alla Landesveeri (Võnnu lahing).
25. juuni – Junkers F 13 sooritas esmalennu.
28. juuni – Versailles' rahuga lõpetati Esimene maailmasõda.

6. juuli – New Yorgi lähedal maandus Briti dirižaabel R34, mis oli esimese õhusõidukina ületanud Atlandi ookeani.
13. juuli – Briti dirižaabel R34 lõpetas ümbermaailmareisi, ületades esmakordselt Atlandi ookeani.
8. august – Lõppes kolmas Inglise-Afganistani sõda.
11. august – Saksamaal võeti vastu Weimari konstitutsioon ja loodi vabariik.
16. august – Algas esimene Sileesia ülestõus.
19. august – Afganistan saavutas Suurbritanniast iseseisvuse.
10. september – Liitlasjõud ja uus Austria Vabariik sõlmisid Saint-Germaini leppe, mis saatis laiali Austria-Ungari monarhia, tunnustas Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust ning keelas Austrial ühineda Saksamaaga.
10.–15. september – USA Mehhiko lahe äärseid piirkondi tabanud orkaani tõttu hukkus üle 700 inimese.
1. oktoober – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.
18. oktoober – Eestis nimetati miilits ümber politseiks.
28. oktoober – USA Kongress kiitis heaks Volsteadi akti, mis keelas üle poole protsendi alkoholi sisaldavate jookide müümise ja kehtima hakkas Keeluseadus.
27. november – Bulgaaria kirjutas alla Neuilly rahulepingule, millega loovutas osa territooriumist Kreekale ja Jugoslaaviale.
28. november – Leedi Nancy Astor valiti esimese naisena Briti parlamenti.
1. detsember – Avaaktus Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis.
21. detsember – USA saatis anarhisti Emma Goldmani välja Venemaale.

1920[]

Pikemalt artiklis 1920

2. jaanuar – USA justiitsministri A. Mitchell Palmeri juhtimisel korraldasid Justiitsministeeriumi agendid rünnakuid radikaalsete vasakpoolsete ja anarhistide vastu enam kui paarikümnes linnas üle riigi.
3. jaanuar – Kell 10.30 hakkas kehtima vaherahu Eesti ja Venemaa vahel.
10. jaanuar – Rahvasteliit alustas tööd.
17. jaanuar – USA-s jõustus alkoholi tootmise ja müügi keeld.
23. jaanuar – Holland keeldus andmast Esimese maailmasõja liitlastele välja Saksamaa endist keisrit William II.

Poska signing the Treaty of Tartu — Jaan Poska Tartu rahulepingut allkirjastamas

2. veebruar – Allkirjastati Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas igaveseks ajaks Eesti iseseisvust.
24. veebruar – Saksamaal moodustati Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei.
29. veebruar – Võeti vastu Tšehhoslovakkia põhiseadus.
3. märts – Ratifiseerimiskirjade vahetamisega Moskvas astus jõusse Tartu rahuleping.
13. märts – Kappi putši käigus tõrjuti Weimari Vabariigi valitsus lühikeseks ajaks Berliinist välja.
19. märts – USA keeldus alla kirjutamast Versailles' lepingule ja ühinemast Rahvasteliiduga.
20. aprill – Belgias Antwerpenis algasid 12. septembrini toimunud VII suveolümpiamängud.
25. aprill – San Remo konverentsil otsustasid Esimese maailmasõja tähtsamad liitlasriigid mandaatalade jagamise.
7. mai – Nõukogude Venemaa tunnustas Gruusia iseseisvust.
23. mai – Moodustati Indoneesia Kommunistlik Partei, esimene Aasia kommunistlik partei väljaspool Nõukogude Liitu.
15. juuni – Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse.
16. juuni – Londonis St. Jamesi palees algas Rahvasteliidu esimene istung.
12. juuli – Avati ametlikult Panama kanal, kuue aasta oli selle läbinud esimene laev.
12. juuli – Sõlmiti Nõukogude Liidu-Leedu rahuleping, millega Nõukogude Liit tunnustas Leedu iseseisvust.
11. august – Riias sõlmiti rahuleping Läti ja Nõukogude Venemaa vahel.
18. august – Kinnitati USA põhiseaduse 19. parandus, millega naised said valimisõiguse.
20. august – Loodi ameerika jalgpalliliiga American Professional Football Association, mis on praeguse National Football League'i eelkäija.
25. august – Varssavi lahingus lõid Poola väed marssal Józef Piłsudski juhtimisel puruks Nõukogude Venemaa armee, blokeerides nii viimase tungimise Lääne-Euroopasse.
31. august – USA linna Detroidi raadiojaam MK8 andis eetrisse kõigi aegade esimese raadiouudistesaate. Jaam oli tööd alustanud alles kümmepäeva enne seda.
16. september – USA-s New Yorgis Wall Streetil toimunud pommiplahvatuses hukkus 38 ja sai vigastada veel mitusada inimest.
11. oktoober – Paul Sepp rajas Tallinnas esimese teatrikooli nimega Draamastuudio.
14. oktoober – Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti Soome kodusõja lõpetanud Tartu rahu.
17. oktoober – Eesti pidas oma esimese maavõistluse jalgpallis. Kohtumise Helsingis võitis Soome esindus tulemusega 6:0.
7. november – Hiinas puhkes näljahäda.
15. november – Danzig (praegune Gdańsk) sai vabalinnaks.
15. november – Rahvasteliidu Peaassamblee pidas Genfis oma esimese istungi.
2. detsember – Sõlmiti Aleksandropoli kokkulepe, millega Armeenia loovutas osa territooriumist Türgile.
11. detsember – Iiri iseseisvussõda: Pärast Iiri vabariiklaste rünnakut Briti patrullile Corkis, süütasid Briti väed põlema ja rüüstasid linnas hooneid.
21. detsember – Kehtima hakkas Eesti Vabariigi põhiseadus.
23. detsember – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõlmisid kokkuleppe, millega määrati kindlaks Süüria ja Palestiina piirid.

1921[]

Pikemalt artiklis 1921

28. veebruar – Balti laevasiku madrused alustasid Kroonlinnas mässu bolševike valitsuse vastu.
18. märts – Bolševikel õnnestus lõplikult maha suruda Kroonlinna mäss.
18. märts – Riia rahuga määrati piirid Poola Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
24. märts – Monacos Monte Carlos algas naisteolümpiaad, mis oli esimene rahvusvaheline naiste spordivõistlus.
16. aprill – Eesist alustas tegevust Riigi Keskarhiiv.
1. mai – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aeg.
8. mai – Rootsis kaotati surmanuhtlus.

TulsaRaceRiot-1921 — Tulekahju Tulsas rassirahutuste ajal 1921. aastal

31. mai – USA-s Oklahoma osariigis Tulsas puhkesid rassirahutused, milles hukkus ametliku aruande järgi 39 inimest, kuid tegelik hukkunute arv oli tõenäoliselt palju suurem. Maha põletati terve linnaosa.
1. juuli – Shanghais toimus revolutsionääride salakohtumine, kus moodustati Hiina Kommunistlik Partei.
11. juuli – Mongoolia kuulutas end iseseisvaks rahvavabariigiks.
11. juuli – Ameerika Ühendriikide endine president William Howard Taft vannutati Ülemkohtu esimeheks, millega sai ta esimeseks, kes on olnud mõlemas ametis.
27. juuli – Kanadalased Sir Frederick Banting ja Charles Best eraldasid esmakordselt insuliini, mis osutus tõhusaks suhkruhaiguse ravivahendiks.
23. august – Suurbritannias Kingston upon Hulli kohal kukkus alla oma aja suurim õhulaev R38. 49 pardal viibinud inimest hukkus 44.
13. oktoober – Nõukogude Venemaa ja Türgi vahel sõlmitud Karsi rahulepinguga seati piir Türgi ja Lõuna-Kaukaasia vabariikide vahel.
4. november – Mõrvati Jaapani peaminister Hara Takashi.
22. detsember – Registreeriti Eesti Lauljate Liit.

1922[]

Pikemalt artiklis 1922

11. jaanuar – 14-aastase Kanada poisi Leonard Thompsoni peal kasutati suhkruhaiguse raviks esmakordselt edukalt insuliini.
20. jaanuar – Aktsiaselts Dvigatel alustas esimesena Eestis lennuki ehitamist: Aeronaudi tellimusel valmis kuus 6-kohalist reisilennukit Sablatnig P-3.
6. veebruar – Kardinal Achille Rattist sai paavst Pius XI.
21. veebruar – Egiptuses lõppes Briti protektsioon.
28. veebruar – Suurbritannia kuulutas Egiptuse ametlikult iseseisvaks, jättes endale siiski kontrolli Suessi kanali ja Egiptuse kaitseväe üle.
14. märts – Registreeriti Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing. Veel samal aastal loodi ka Eesti Kunstnike Liit ning veidi hiljem Eesti Kunstnike Rühm ja Uus Kunstnike Koondis.
20. märts – Ameerika Ühendriikide laevastik võttis esimese lennukikandjana teenistusse USS Langley.
3. aprill – Jossif Stalin nimetati Nõukogude Venemaa Kommunistliku Partei peasekretäriks.
16. aprill – Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Rapallo leping viis diplomaatiliste suhete sõlmimisele.
27. mai – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene Turg – Turu maantee.
24. juuni – Saksa natsionaalsotsialistid mõrvasid välisminister Walter Rathenau.
9. juuli – Hilisem Tarzani osatäitja Johnny Weissmüller ujus esimese inimesena 100 meetrit alla ühe minuti, saades tulemuseks 58,6 sekundit.
24. juuli – Rahvasteliit kiitis heaks Palestiina ja Egiptuse mandaadid.
28. august – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, firma Queensboro Realty 10-minutise kinnisvarareklaami.
30. august – Dumlupınari lahinguga lõppes Türgi iseseisvussõda ja Kreeka võim tõrjuti Anatoolia poolsaarelt täielikult välja.
31. august – Marienbadis sõlmiti Tšehhi-Serbia-Horvaatia Liit.
22. september – Pärast üheksat päeva kustutati Türgis Smyrna linnas puhkenud tulekahju, mis nõudis paarkümmend tuhat inimelu.
27. september – Kreeka kuningas Konstantínos I oli sunnitud troonist loobuma.
18. oktoober – Inglismaal asutati BBC (British Broadcoasting Company).

27. oktoober – Fašistid alustasid Benito Mussolini juhtimisel marssi Rooma, et võim Itaalias enda kätte võtta.
30. oktoober – Benito Mussolini moodustas Itaalias fašistliku valitsuse.
31. oktoober – Benito Mussolinist sai Itaalia ajaloo noorim peaminister.
1. november – Loodi Piirivalve Valitsus siseministeeriumi alluvuses, see võttis järgmisel kevadel valveteenistuse riigipiiridel sõjaväeosadelt üle.

Tutankhamun tomb photographs 4 292 — Tutanhamoni haud

4. november – Avastati sissekäik Tutanhamoni hauakambrisse Egiptuses.
14. november – British Broadcasting Company hakkas Suurbritannias edestama raadioülekandeid.
21. november – Rebecca Latimer Felton sai esimeseks naiseks USA Senatis, kuigi vaid ühed päevaks.
24. november – Iiri kirjanik Robert Erskine Childers hukati Dublinis vabariiklaste toetamise eest.
26. november – Howard Carter avastas Egiptuses Luxori lähedal Kuningate orus Tutanhamoni haua.
13. detsember – Registreeriti Eesti Spordi Keskliit, mis koosnes rohkem kui sajast kohalikust spordiseltsist ja viiest erialaliidust (Eesti Käsipalli Liit, Eesti Talispordi Liit, Eesti Tennise Liit, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit).
28. detsember – Esimene rahvaloendus Eesti Vabariigis. Eestis oli 1 107 059 elanikku, neist 25,8% elas linnades. Eestlasi oli 87,7%, venelasi 8,2%, sakslasi 1,7%, rootslasi 0,7%, lätlasi 0,4%, juute 0,4%. 78,9% rahvastikust oli algharidusega, 7,6 protsendil oli kesk-ja 1,1 protsendil kõrgharidus.
30. detsember – Loodi Nõukogude Liit.

1923[]

Pikemalt artiklis 1923

8. jaanuar – Prantsusmaa alustas Lääne-Saksamaa Ruhri piirkonna sõjalist okupeerimist.
9. jaanuar – Hispaania leiutaja Juan de la Cierva tegi esimese eduka õhulennu helikopteri eelkäija tiiviklennukiga.
10. jaanuar – Leedu vallutas liitlasvägede valduses oleva Memeli (Klaipėda).
11. jaanuar – Vaatamata Suurbritannia vastuväidetele okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri piirkonna, et nõuda sellega Saksamaalt reparatsioonide tasumist.

Time Magazine - first cover — Ajakirja Time esimese numbri kaanepilt

3. märts – Ilmus ajakirja Time esimene number.
9. juuni – Bulgaarias kõrvaldati riigipöördega võimult peaminister Aleksandăr Stambolijski.

13. juuli – Californias Los Angeleses avati ametlikult Hollywoodi silt.
14. juuni – Mõrvati Bulgaaria tipp-poliitik Aleksandăr Stambolijski.
18. juuli – Suurbritannias said naised lahutusasjades meestega võrdsed õigused.
24. juuli – Liitlasriigid sõlmisid Türgiga Lausanne'i rahuleppe, millega Türgi loobus Esimeses maailmasõjas kaotatud mittetürgi aladest.

Calvin Coolidge-by Garo-1923 — Calvin Coolidg

2. august – Pärast Warren G. Hardingi surma sai Ameerika Ühendriikide presidendiks Calvin Coolidge.
1. september – Jaapani peasaart Honshūs tabas 7,9-magnituudiline maavärin, millest kujunes Jaapani ajaloo ohvriterohkeim maavärin, kui hukkus üle 100 000 inimese.
2. september – Iiri Vabariigis peeti esimesed valimised pärast Suurbritanniast eraldumist.
13. september – Kindral Miguel Primo de Rivera juhitud väed võtsid kokkuleppel kuningas Alfonso XIII-ga üle võimu Hispaanias.
15. september – Oklahoma osariigi kuberner Jack C. Walton kuulutas Ku Klux Klani vastu võitlemiseks osariigis välja sõjaseisukorra.
29. september – Algas Briti mandaat Palestiinas.
11. oktoober – Tartus toimus I üleriigiline hariduskongress.
16. oktoober – Roy ja Walt Disney asutasid Hollywoodis filmistuudio Disney Brothers Cartoon Studio, mis kasvas lõpuks maailma üheks kõige suuremaks meedia- ja meelelahutusettevõtteks.
29. oktoober – Kemal Atatürk kuulutas Türgis välja vabariigi.
8. november – Adolf Hitler korraldas Münchenis õllekeldriputši nime all tuntud ebaõnnestunud riigipöördekatse.
9. november – Saksa föderaalväed ajasid laiali Adolf Hitleri rünnakrühmlaste putšikatse Münchenis, hukkus 14 natsi.
15. november – Saksa hüperinflatsioon saavutas rekordtaseme, dollari eest maksti neli triljonit marka.
20. november – Esmakordselt esines Eesti kohtus kaitsjana naine – vannutatud advokaadi abi Fanni-Benita Lippand.
25. november – Avati Tallinna hipodroom.
1. detsember – Itaalia põhjaosas purunes Gleno pais. Selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 356 inimest.
8. detsember – Registreeriti Eesti Olümpiakomitee põhikiri.
12. detsember – Narvas avati professor Ottomar Maddisoni projekteeritud raudsõrestikuga raudteesild.

1924[]

Pikemalt artiklis 1924

22. jaanuar – Briti uueks peaministriks nimetati Ramsay MacDonald.
24. jaanuar – Petrograd nimetati Nõukogude Liidu rajaja Vladimir Lenini auks ümber Leningradiks.

1924WOlympicPoster — 1924. aasta taliolümpiamängude plakat

25. jaanuar – Prantsusmaal Chamonix's algasid esimesed taliolümpiamängud.
2. veebruar – Türgi Rahvusassamblee tühistas kaliifi võimu.
8. veebruar – Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis kasutati esimest korda hukkamiseks gaasikambrit.
24. veebruar – New Yorgis tuli esmaettekandele USA helilooja George Gershwini teos klaverile ja džässibändile "Rhapsody in Blue".
8. märts – USA-s Utah' osariigis asuvas söekaevanduses toimunud plahvatustes hukkusid kõik 171 seal töötanud kaevurit.
16. märts – Itaalia ning Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi vahel sõlmitud Rooma lepinguga annekteeris Fiume Vaba Riigi.
25. märts – Kreekas kukutati kuningas Geórgios ja kehtestati vabariik.
1. aprill – Saksa kohus mõistis Adolf Hitleri seoses 1923. aasta putšiga riigireetmise eest viieks aastaks vangi, Hitler vabastati 20. detsembril.
4. mai – Prantsusmaa pealinnas Pariisis algasid 27. juulini toimunud VIII suveolümpiamängud.
26. mai – USA president Calvin Coolidge kirjutas alla immigratsiooni piiramise seadusele, millega täielikult keelustati jaapanlaste sisseränne.
2. juuni – Ameerika Ühendriikide Kongress andis kodakondsuse kõigile indiaanlastele.
28. august – Gruusia NSV-s algas nõukogude võimu vastane ebaõnnestunud ülestõus – augustimäss.
28. september – Kaks Ameerika Ühendriikide sõjaväelennukit maandus Seattle’is pärast esimest ümbermaailmalendu, mis vältas 175 päeva.
2. oktoober – Rahvasteliit võttis vastu Genfi protokolli rahvusvaheliste vaidluste rahumeelsest lahendamisest.
29. oktoober – Stanley Baldwini juhitud Konservatiivne Partei saavutas Suurbritannia üldvalimistel ülekaaluka võidu.
23. november – Ameerika astronoom Edwin Hubble avaldas tõestuse selle kohta, et Andromeeda udukogu, mis arvati eelnevalt olevat osa Linnutee galatikast, on tegelikult teine galatika, üks paljudest kogu universumis.
11. detsember – Riigikogu otsustas asutada Kaubandus-Tööstuskoja, 120-liikmelise esinduskogu Eesti majanduselu edendamiseks.
12. detsember – Tallinnas esilinastus esimene täispikk mängufilm, osaühisuses Eesti National Film lavastatud ajalooline draama "Mineviku varjud". Filmi operaator oli Konstantin Märksa, tuntud näitlejatest tegid kaasa Ella Silber, Eduard Türk ja Ants Lauter.
30. detsember – Ameerika astronoom Edwin Hubble kinnitas, et väljaspool meie Linnutee galaktikat on olemas veel teisigi galaktikaid.

1925[]

Pikemalt artiklis 1925

1926[]

Pikemalt artiklis 1926

4. jaanuar – Tartus avati 64,5 meetri pikkune raudbetoonist valmistatud Vabadussild.
16. märts – USA professor Robert Goddard katsetas esimest vedelkütusel töötavat raketti, mis lendas 2,5 sekundiga 56 meetri kõrgusele.
16. aprill – Eesti Foto-Klubi avaldas Tallinnas esimese rahvusvahelise fotonäituse.
4. mai – Algas Suurbritannia ajaloo esimene üldstreik.
9. mai – USA mereväekomandör Richard E. Byrd ja Floyd Bennet lendasid esimeste inimestena üle põhjapooluse (hiljem oli tema päevikus märgitud, et seda tegelikult ei juhtunud).
12. mai – Marssal Józef Piłsudski korraldas Poolas riigipöörde.
12. mai – Norralane Roald Amundsen, itaallane Umberto Nobile ja ameeriklane Lincoln Ellsworth lendasid üle põhjapooluse.
23. mai – Prantsusmaa kuulutas Liibanoni vabariigiks.
25. mai – Pariisis tapeti Ukraina eksiilvalitsuse juht Sõmon Petljura, mõrvar Sholom Schwartzbard mõisteti kohtus õigeks.
6. august – Ameeriklanna Gertrude Ederle ületas esimese naisena ujudes La Manche'i väina. Selleks kulus 14 tundi.
14. oktoober – Ilmus A. A. Milne'i lasteraamat "Karupoeg Puhh" ("Winnie-the-Pooh").
18. detsember – Tallinnas läks eetrisse ringhäälingu ametlik avasaade. Stuudiona kasutati üht Pika tänava erakorterit, 0,8 kW Telefunkeni saatja asus Koplis. Saated oli kuuldavad peamiselt Põhja-Eestis.

1927[]

Pikemalt artiklis 1927

3. aprill – Tallinna toomkirikus peeti esimene eestikeelne jutlus.
7. aprill – USA-s tehti esimene teleülekanne Washingtonist New Yorki.
15. aprill – Chiang Kai-Shek moodustas Nankingis Hiina valitsuse.
9. mai – Austraalia pealinnaks sai Melbourne'i asemel Canberra.
18. mai – USA-s Michigani osariigis Bathi vallas korraldas Andrew Kehoe kohalikus koolihoones mitu plahvatust, mille tagajärjel hukkus 45 inimest.
21. mai – USA piloot Charles A. Lindbergh jõudis Pariisi, olles sooritanud maailma esimese soololennu üle Atlandi ookeani.
10. juuli – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani ehitatud mudaravila.

23. august – Pärast vastuolulist kohtuprotsessi ja vaatamata ulatuslikele protestidele hukati mõrva eest Itaalia päritolu Ameerika anarhistid Sacco ja Vanzetti Massachusettsi osariigis elektritoolis.

Isadora Duncan portrait — Isadora Duncan

14. september – Prantsusmaal Nice'is hukkus autoõnnetuses USA tantsija Isadora Duncan, kelle kägistas autorataste vahele jäänud sall.
6. oktoober – Esilinastus maailma esimene täispikk helifilm "Džässilaulja" ("The Jazz Singer").
25. oktoober – Brasiilia ranniku lähedal uppus õnnetuses Itaalia kruiisilaev SS Principessa Mafalda. Hukkus 314 inimest.
13. november – Tallinna Reaalkooli juures avati Ferdi Sannamehe valmistatud mälestussammas Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele.
13. november – Avati Manhattanit ja Jersey Cityt ühendav Hudsoni jõe alt kulgev Hollandi tunnel.
29. november – Tallinnas hakkas tööle filterveevärk.

2. detsember – Ford Motor Company tõi turule Ford Model A teise versiooni.

1928[]

Pikemalt artiklis 1928

11. veebruar – Šveitsis St. Moritzis algasid 19. veebruarini kestnud II taliolümpiamängud.
19. veebruar – Tallinnas avati Eesti esimene raadionäitus. Tuntud välisfirmade kõrval osalesid ka kohalikud raadiotöökojad ja -amatöörid.
20. veebruar – Suurbritannia tunnustas Trans-Jordaania iseseisvust.

Bundesarchiv Bild 102-05738, Stolp, Landung des Nordpol-Luftschiffes "Italia" — "Italia"

24. mai – Itaalia inseneri ja polaaruurija Umberto Nobile õhulaev "Italia" kukkus põhjapooluse lähedal alla.

9. juuni – Charles Kingsford Smith ja Charles Ulm lendasid lennuki "Southern Cross" pardal esimeste inimestena üle Vaikse ookeani.
18. juuni – Norra maadeavastaja Roald Amundsen jäi lennul üle Põhja-Jäämere kadunuks.
3. juuli – John Logie Baird edastas Londonist maailma esimesed värvilised telekaadrid.
1. september – Albaania president Zog I kuulutas ennast riigi esimeseks kuningaks.
3. september – Alexander Fleming avastas penitsilliini.
11. september – Okeechobee orkaan tabas kõige esimesena Guadeloupe'i saart, jõudes lõpuks USA-sse. Orkaan nõudis kokku üle 4000 inimelu.
1. oktoober – Nõukogude Liidus kuulutati välja esimene viisaastakuplaan.
2. oktoober – Hispaania preester Josemaría Escrivá asutas katoliku kiriku organisatsiooni Opus Dei.
12. oktoober – Bostoni lastehaiglas kasutati esimest korda "raudkopsu".
1. november – Türgi läks üle ladina tähestikule.
6. november – Jacob Schick patenteeris esimese elektripardli.
10. november – Hirohito krooniti Jaapani keisriks.
12. november – Lääne-Atlandil uppus Briti ookeaniliinilaev SS Vestris. Hukkus vähemalt 110 inimest.
18. november – Walt Disney multifilmitegelane Miki Hiir tegi debüüdi filmis "Aurulaev Willie" ("Steamboat Willie").
22. november – Pariisi ooperis leidis aset Maurice Raveli teose "Boléro" esmaettekanne balletina.
14. detsember – Käreveres varises mõni tund pärast ehitustöö lõpetamist kokku uus 70 000 krooni maksma läinud üle Emajõe viiv raudbetoonsild.

1929[]

Pikemalt artiklis 1929

1. jaanuar – Hakkas kehtima meetermõõdustik.
6. jaanuar – Jugoslaavia kuningas Aleksandar I peatas põhiseaduse kehtimise ning saatis valitsuse laiali.
10. jaanuar – Belgia ajalehe lastelisas Le Vingtième Siècle debüteeris Belgia kunstniku Hergé koomiks "Tintini seiklused".
11. veebruar – Lateraani lepinguga sai Vatikan iseseisvuse.
8. mai – Norra annekteeris Jan Mayeni saare.

1stOscars 1929 — Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia auhindade gaala

16. mai – Hollywoodis anti välja esimesed Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia auhinnad. Kaks aastat hiljem nimetati preemiad Oscariteks.
28. mai – New Yorgis linastus esimene värviline helifilm – "On With the Show".
7. juuni – Roomas allkirjastati Lateraani leping, mille taasmoodustati Vatikani paavstiriik.
9. juuni – Margaret Bondfield nimetatise ametisse Suurbritannia tööministrina, millega sai ta esimeseks naisministriks riigis.
8. august – Saksamaa õhulaev "Graf Zeppelin" alustas lendu ümber põhjapoolkera.
23. august – Araablased alustasid Hebronis rünnakuid juutide vastu, tappes kahe päeva jooksul enam kui 60 juuti.
7. september – Soomes Näsijärvil läks tugeva tuule tõttu ümber aurulaev SS "Kuru". Hukkus 138 inimest.
16. september – Boliivia ja Paraguay sõlmisid rahulepingu.
24. september – Nõukogude Liidu valitsuse dekreediga kehtestati 1. oktoobrist viiepäevane nädal. Nõukogude revolutsioonikalendris järgnes neljale tööpäevale üks puhkepäev, laupäev ja pühapäev kaotati. Uue kalendriga sooviti tõsta töö produktiivsust.
3. oktoober – Nimetus Serbo-Horvaadi-Sloveenia kuningriik muudeti Jugoslaaviaks.
18. oktoober – Kanadas lubati naistel Senatisse kandideerida.
24. oktoober – New Yorgi börs kukkus "musta neljapäeva" kestel 12,8 protsenti, tähistades ülemaailmse majanduskriisi algust.
29. november – USA mereväeleitnant Richard E. Byrd teatas raadio teel, et on lennanud esimesena lennukil üle lõunapooluse.

1930[]

Pikemalt artiklis 1930

13. jaanuar – Miki Hiir esines esimest korda koomiksis.
7. veebruar – Tulekahju Rotermanni tehaste viljaaitades hävitas 6000 tonni nisu ja rukist (kahju 1,8 miljonit krooni).
18. veebruar – USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh kinnitas sama aasta jaanuaris tehtud fotode põhjal planeedi Pluuto olemasolu.

Mahatma & Sarojini Naidu 1930 — Gandhi ja Sarojini Naidu

12. märts – India iseseisvusliikumise juht Mahatma Gandhi alustas Briti ülemvõimu vastu Soolamarssi läbi kogu India.
28. märts – Konstantinoopol nimetati ümber İstanbuliks.
15. aprill – Taanis kaotati surmanuhtlus.
5. mai – Briti võimud vahistasid Indias allumatuses süüdistatud Mahatma Gandhi.
19. mai – Lõuna-Aafrikas said valged naiskodanikud valimissõiguse.
27. mai – Richard Gurley Drew patenteeris USA-s läbipaistva kleeplindi.
13. juuli – Uruguays Montevideos algasid ajaloo esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused. Osales 13 meeskonda.

Uruguay goal v argentina 1930 — Uruguay ja Argentina vaheline finaalmatš

30. juuli – Uruguay jalgpallimeeskond võitis kodus esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused, seljatades finaalis Argentina 4:2.
2. september – Prantslased Dieudonné Costes ja Maurice Bellonte lendasid esimesena ilma vahepeatusteta Euroopast USAsse.
14. september – Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei sai kohtade arvult teiseks parteiks Riigipäevas.
5. oktoober – Indiasse teel olnud Briti õhulaev R101 kukkus Prantsusmaal alla. Õnnetuses hukkus 48 inimest.
2. november – Haile Selassie krooniti Etioopia kuningaks.
11. detsember – USA Pank New Yorgis läks pankrotti ja sulges kõik oma harud. Pangal oli vähemalt 400 000 klienti.

1931[]

Pikemalt artiklis 1931

23. märts – India iseseisvusliikumise üks mõjukamaid revolutsionääre Bhagat Singh hukati koos kahe teisega Briti ametivõimude poolt.
14. aprill – Hispaania kuningas Alfonso XIII põgenes riigis puhkenud revolutsiooni tõttu, ajutise valitsuse presidendiks nimetati Niceto Alcalá-Zamora.

Empire State Building from the Top of the Rock — Empire State Building

1. mai – New Yorgis avati ametlikult 102-korruseline Empire State Building, tollal maailma kõrgeim hoone.
11. mai – Austria suurim pank Creditanstalt läks pankrotti, vallandades Kesk-Euroopas finantskriisi.
31. mai – Esimese Araabia riigina leiti Bahreinist naftat.
18. september – Algas Mandžuuria kriis.

17. oktoober – USA gängster Al Capone mõisteti maksudest kõrvalehoidmise eest 11 aastaks vangi.
24. oktoober – Avati New Yorgi ja Fort Lee vahel kulgev George Washingtoni sild, mis on tänapäeval kõige tihedama liiklusega sild maailmas.
31. oktoober – Liikluseks avati 88 km pikkune laiarööpmeline Tartu–Petseri raudtee.
1. detsember – Algas rongiliiklus Rapla–Virtsu 96 km pikkusel raudteel.
9. detsember – Hispaania parlament kiitis heaks riigi uue põhiseaduse, mis sillutas teed Hispaania Teise Vabariigi loomisele.
11. detsember – Suurbritannias võeti vastu Westminsteri statuut, mille järgi Briti dominioonid saavutasid täieliku seadusliku iseseisvuse.

1932[]

Pikemalt artiklis 1932

4. jaanuar – India valitsus kuulutas India Rahvuskongressi partei seadusvastaseks, Mahatma Gandhi vahistati ja riigis kuulutati välja eriolukord.
18. veebruar – Jaapani keisririik rajas Hiina kirdeossa nukuriigi Mandžukuo.
27. veebruar – Mäntsälä mäss: Lapua liikumine korraldas Soome relvastatud riigipöördekatse, mis kukkus läbi ning pärast seda liikumine keelati.
14. märts – Ameerika leituaja ja fotograafiapioneer George Eastman sooritas enesetapu.
10. aprill – Paul von Hindenburg valiti 19 miljoni häälega taas Saksamaa presidendiks, 13 miljonit häält kogunud Adolf Hitler jäi talle alla.
4. mai – USA gängster Al Capone alustas vanglakaristuse kandmist maksupettuse eest.
30. august – Hermann Göring valiti Saksa Riigipäeva esimeheks.
2. november – Austraalia sõjavägi alustas "sõda" emude vastu, keda süüdistati viljapõldudele tekitatud kahjudes Lääne-Austraalias.
8. november – Franklin Delano Roosevelt valiti esimest korda USA presidendiks, võites valimised suure ülekaaluga seni ametis olnud Herbert Hooveri ees.

1933[]

Pikemalt artiklis 1933

1934[]

Pikemalt artiklis 1934

10. jaanuar – Saksamaal hukati Riigipäevahoone süütamises süüdistatud Marinus van der Lubbe.
15. jaanuar – Nepali ja India Bihari osariiki tabanud 8,0-magnituudilises maavärinas hukkus hinnanguliselt kuni 12 000 inimest.
9. veebruar – Rumeenia, Kreeka, Jugoslaavia ja Türgi sõlmisid Balkani pakti.
13. veebruar – Nõukogude ekspeditsioonilaev SS Tšeljuskin purunes Tšuktši merel pärast jäässe kinnijäämist ja uppus. Laevameeskond pääses jääle, kuhu püstitatud laagris jäädi ootama abi saabumist.
24. märts – Jõustus "Filipiinide autonoomia ja sõltumatuse seadus", mis võimaldas Filipiinide riigipöörde.
15. mai – Kārlis Ulmanis korraldas Lätis riigipöörde.
28. mai – Kanadas Ontario provintsis Callanderi lähedal sündisid esimesed ellujäänud viisikud.
9. juuni – Esmakordselt esines multifilmitegelasena Piilupart Donald, kes astus üle multifilmis "The Wise Little Hen".
30. juuni – Saksamaal toimus nn pikkade nugade öö, mille käigus Adolf Hitler kõrvaldas sadu poliitikuid ja armeejuhte.
22. juuli – FBI agendid tapsid Chicagos gangster John Dillingeri.
25. juuli – Austria natsid üritasid riigipööret ning mõrvasid kantsler Engelbert Dollfussi.
2. august – Saksamaa president Paul von Hindenburg suri 87-aastaselt, andes Hitlerile võimaluse saada riigi liidriks.
11. august – USA-s California osariigis Alcatrazi saarel avati föderaalvangla.
19. august – Saksamaal anti rahvahääletusel kogu võimutäius Adolf Hitlerile.
18. september – Nõukogude Liit sai Rahvasteliidu liikmeks.
20. september – Sündis Sophia Loren, itaalia filminäitleja.
9. oktoober – Vlada Chernozemski mõrvas Marseille’is Jugoslaavia kuninga Aleksandar I ja Prantsuse välisministri Jean Louis Barthou’, kes pidasid liidukõnelusi.
16. oktoober – Hiina kommunistid alustasid Mao Zedongi juhtimisel "Pikka marssi".
5. detsember – Parlament andis türgi naistele õiguse valida ja olla valitud. See oli osa nüüdisaegse Türgi riigi rajaja Mustafa Kemal Atatürki reformidest.

1935[]

Pikemalt artiklis 1935

28. jaanuar – Esimese riigina maailmas legaliseeris Island meditsiinilis-sotsiaalsetel põhjustel tehtava abordi.
26. veebruar – Šoti insener Robert Watson-Watt demonstreeris esmakordselt radari kasutamist.
26. veebruar – Adolf Hitler andis käsu Luftwaffe taastamiseks, rikkudes sellega Esimese maailmasõja lõpus sõlmitud Versailles' rahu.
7. märts – Saksamaa sai tagasi Saarimaa.
16. märts – Saksamaa ütles lahti Esimese maailmasõja järel sõlmitud Versailles' leppega kehtestatud relvastuspiirangutest.
23. aprill – Pärast 9 aastat kestnud arutlusi võeti vastu Poola põhiseadus.
10. juuni – USA-s asutati ühendus Anonüümsed Alkohoolikud.
12. juuni – Paraguay ja Boliivia kirjutasid alla leppele, mis lõpetas kolm aastat kestnud Chaco sõja.
13. juuni – Poksiajaloo ühe kõige suurema üllatusena võitis James J. Braddock Max Baeri ning sai raskekaalupoksi absoluutseks tšempioniks.
16. juuni – Kaitseliidu esimene purilennuk Kesavares tegi esimese lennu.
30. juuli – Ilmus esimene Penguini sarja paberköites raamat. Idee pärines Sir Allen Lane'ilt. Paberköitesaeja esikraamatuks oli Andre Maurois' "Ariel".
2. august – Suurbritannia võttis vastu seaduse valitsuse moodustamisest Indias: sellega reformiti valitsussüsteemi ning Birma ja Aden eraldati Indiast.
15. september – Nürnbergi seadustega võeti juutidelt kodakondsus, taastati getod ning kuulutati haakristilipp Saksamaa ametlikuks lipuks.
2. oktoober – Itaalia väed vallutasid Abessiinia.
10. oktoober – New Yorgis esietendus George Gershwini ooper "Porgy ja Bess".
12. oktoober – Sündis Luciano Pavarotti, Itaalia laulja.
20. oktoober – Mao Zedong ja tema juhitud Hiina kommunistid lõpetasid Shaanxi provintsis Yan'anis "pika marsi", mida alustati aasta varem Jiangxist, põgenedes Kuomintangi armee eest.
6. november – Esmalennu tegi Briti hävituslennuk Hawker Hurricane, mis oli vastutav 60% Briti lennuväe võitude eest lahingus Britannia pärast.
17. detsember – Toimus reislennuki Douglas DC-3 esmalend.

1936[]

Pikemalt artiklis 1936

4. jaanuar – New Yorgi ajakirjas Billboard avaldati esimene plaatide läbimüügil põhinev popmuusika edetabel.
16. veebruar – Hispaania üldvalimiste tulemusena tuli võimule Rahvarinde vasakpoolsete erakondade koalitsioon, viies Hispaania kodusõja puhkemiseni viis kuud hiljem.
1. märts – Valmis Arizona–Nevada osariigi piiril Colorado jõel asuv Hooveri pais.
4. märts – Õhulaev Hindenburg sooritas esmalennu.
7. märts – Saksamaa okupeeris Reinimaa demilitariseeritud tsooni, rikkudes sellega Versailles' rahulepingut.
5. aprill – USA-s Mississippi osariigis asuvat Tupelo linna tabanud tornaado tõttu hukkus vähemalt 216 inimest.
28. aprill – Egiptuse troonile tõusis kuningas Faruq.

26. juuni – Toimus esimese praktilise helikopteri Focke-Wulf Fw 61 esmalend.
7. juuli – Inglismaal Vickers-Armstrongi tehastes lasti vette ja said nime Eesti allveelaevad Kalev ja Lembitu.
17. juuli – Natsionalistid alustasid riigipöörekatset Teise Hispaania Vabariigi vastu, mille tulemusena puhkes kodusõda.
1. august – Riigikantsler Adolf Hitler avas Saksamaal Berliinis 16. augustini toimunud XI suveolümpiamängud.

3. august – Ameeriklane Jesse Owens võitis Berliini olümpiamängudel oma neljast kuldmedalist esimese, purustades sellega natsijuhtide lootused Aarja rassi ülemvõimust neil olümpiamängudel.
4. august – Ioánnis Metaxás kehtestas Kreekas diktatuuri.
18. august – Fašistid mõrvasid Hispaania kodusõjas luuletaja Federico Garcia Lorca.
25. august – Nõukogude Liidus hukati näidiskohtuprotsessi järel kuus diktaator Jossif Stalini oponenti.
26. august – Inglise-Egiptuse lepinguga lõpetati Egiptuse okupeerimine Briti vägede poolt, välja arvatud Suessi kanali tsoon.

7. september – Austraalias Hobarti loomaaias suri viimane kukkurhunt.
1. november – Benito Mussolini kuulutas välja Rooma-Berliini telje.
2. november – Tööd alustas BBC televisioon.
30. november – Londonis põles maha 1851. aasta maailmanäituseks ehitatud Kristallpalee.
10. detsember – Briti kuningas Edward VIII loobus troonist, et abielluda lahutatud ameeriklanna Wallis Simpsoniga.
11. detsember – George VI sai pärast Edward VIII troonist loobumist Suurbritannia kuningaks.

1937[]

Pikemalt artiklis 1937

4. jaanuar – Montréali kunstimuuseumist rööviti kahe miljoni dollari eest kunstiteoseid, kaasa arvatud miljon dollarit maksev Rembrandti maal.
7. jaanuar – Hollandi kuninganna Juliana abiellus prints Bernhardiga.
23. jaanuar – Seitseteist kommunistide liidrit tunnistas Moskvas alanud protsessil üles vandenõu Lev Trotski juhtimisel Stalini režiimi õõnestamiseks.
16. veebruar – Ameeriklane Wallace Carothers patenteeris nailoni.
21. märts – Politseisalk avas Puerto Ricos Ponces tule Puerto Rico rahvuslase Pedro Albizu Campose arreteerimise vastu kogunenud rahvahulga vastu tule, tappes 21 inimest.
26. aprill – Sakslased ja itaallased pommitasid Hispaania kodusõjas Guernica linna. Pablo Picasso sai sellest hiljem inspiratsiooni oma maalile "Guernica".

Hindenburg burning — Dirižaabel Hindenburg tules

6. mai – Saksa dirižaabel Hindenburg plahvatas New Jerseys Lakehursti kohal ja põles ära. Hukkus 36 õhusõitjat.
12. mai – George VI krooniti Suurbritannia kuningaks.

27. mai – San Franciscos avati Kuldvärava sild, esimisel päeval ületas selle 200 000 inimest.

Bundesarchiv Bild 183-H12967, Münchener Abkommen, Chamberlain — Neville Chamberlain

28. mai – Neville Chamberlain sai Suurbritannia peaministriks.
3. juuni – Suurbritannia Windsori hertsog abiellus Prantsusmaal USA-st pärit Wallis Simpsoniga.
1. juuli – Suurbritannias alustas tööd maailma esimene telefonil kättesaadav päästeteenistus.
2. juuli – Amelia Earhart ja navigaator Fred Noonan kadusid pärast Uus-Guinealt lendu tõusmist. Earhart oli sooritamas esimsena naisena ümbermaailmalendu.
7. juuli – Peeli komisjon avaldas aruande, milles väideti, et Palestiina Briti mandaat ei saa samal kujul enam kesta ja tehti ettepanek selle jagamise kaheks riigiks.
7. juuli – Vahejuhtum Marco Polo sillal: Jaapani väed põrkasid manöövrite ajal Pekingi lähedal Marco Polo silla juures hiinlastega kokku. Sellest sai alguse Teine Hiina-Jaapani sõda.
11. juuli – Suri USA helilooja George Gershwin, kelle kuulsamad heliteosed on "Rhapsody in Blue", "Ameeriklane Pariisis" ja "Porgy ja Bess".
13. august – Algas Shanghai lahing.
10. september – Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtimisel osales üheksa riiki Nyoni konverentsil, kus arutati Vahemerel esineva rahvusvahelise piraatluse üle.
21. september – Esmakordselt avaldati J. R. R. Tolkieni fantaasiaraamat "Kääbik, ehk sinna ja tagasi" ("The Hobbit, or, There and Back Again").
13. oktoober – Ankarast sai Türgi uus pealinn.
5. november – Adolf Hitler korraldas salajase kohtumise, kus sõnastas plaani Saksa rahvale "elamisruumi" hakimiseks.
6. november – Itaalia ühines Saksa-Jaapani Kominterni-vastase paktiga.
16. november – Belgias Ostendi lähedal kukkus alla lennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 12 inimest, sealhulgas Hesseni suurhertsogiriigi troonipärija Georg Donatus koos oma perekonnaga.
11. detsember – Itaalia lahkus Rahvasteliidust.
13. detsember – Jaapanlased vallutasid Teise Hiina-Jaapani sõja käigus Nanjingi linna Hiinas ning mille järel tapeti linnas kuue nädala kestel hinnanguliselt 100 000–300 000 hiinlast.
21. detsember – Los Angeleses esilinastus esimene täispikk värviline multifilm, Walt Disney "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi".

1938[]

Pikemalt artiklis 1938

27. jaanuar – USA ja Kanada piiril kukkus kokku üle Niagara jõe kulgenud kaarsild.
23. veebruar – Kuveidis avastati esimest korda naftat.
3. märts – Saudi Araabias avastati naftat.
12. märts – Austria anšluss: Saksa väed sisenesid Austriasse. Päev hiljem kuulutati Austria Saksa riigi osaks.
18. märts – Mehhiko president Lázaro Cárdenas sundvõõrandas eraomanduses olnud, peamiselt välismaalastele kuulunud naftakompaniid ning asutas riigi naftamonopoli Pemexi.
28. märts – Jaapan pani Nankingis võimule Hiina marionettvalitsuse.
10. aprill – Toimusid Kolmanda Riigi viimased Riigipäeva valimised, kus ainsana kandideeris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Samaaegselt toimus Austrias referendum Saksamaaga liitumise osas ning selle poolt oli 99,73% valijatest.
17. aprill – Esmakordselt esines koomiksis Jerry Siegeli ja Joe Shusteri loodud tegelaskuju Supermees.
23. aprill – Sudeedisakslased nõudsid täielikku autonoomiat.
7. juuni – Teine Hiina-Jaapani sõda: Hiina valitsus hävitas Jaapani vägede edasitungi peatamiseks Kollase jõe kaitsetammid, mille tõttu tekkinud tulvade tõttu hukkus 400 000 inimest.
16. august – Eduard Voitra püstitas purilennuki kestuslennu rekordiks 2 tundi 20 minutit.
19. august – Eesti Vabariigi valitsus võttis Kaali järve looduskaitse alla.
21. september – Tšehhoslovakkia valitsus nõustus plaaniga loovutada Sudeedimaa Saksamaale.
27. september – Šotimaal Clydebankis õnnistati sisse oma aja suurim reisilaev Queen Elizabeth.
29. september – Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia otsustasid Müncheni konverentsil anda Tšehhoslovakkiale kuuluva Sudeedimaa Saksamaale.
5. oktoober – Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš astus tagasi.
22. oktoober – Tartus avati Teaduste Akadeemia, selle presidendiks sai professor Karl Schlossmann.
30. oktoober – H. G. Wellsi "Maailmade sõja" põhjal koostatud raadiokuuldemäng marslaste sissetungist põhjustas USA-s üldise paanika.
2. november – Ungari annekteeris Lõuna-Slovakkia.
6. november – Pärnus avati 255 meetri pikkune raudbetoonist Suursild.
9. november – Natsid rüüstasid ja põletasid Saksamaal kristalliöö nime saanud kampaania käigus juutide sünagooge, kauplusi ja elamuid.
10. november – Itaalias võeti vastu juudivastane seadus.
16. november – Šveitsi keemik Albert Hofmann sünteseeris Baselis Sandoze laboratooriumis esmakordselt psühhedeelse aine LSD.
21. november – Saksamaa inkorporeeris jõuga Tšehhoslovakkia läänealad.
27. november – Paul Keres võitis Hollandi raadioühingu AVRO korraldatud suurmeistrite maleturniiri, omandades õiguse taotleda tiitlimatši maailmameister Aleksander Alehhiniga.

Latimeria chalumnae, London — Latimeeria

23. detsember – Lõuna-Ameerika kalurid püüdsid elusoleva latimeeria, kes arvati pikka aega olevat väljasurnud.

1939[]

Pikemalt artiklis 1939

7. jaanuar – Marguerite Perey avastas keemilise elemendi nimega frantsium. See oli viimane loodusest avastatud element.
10. veebruar – Hispaania kodusõda: Natsionalistid vallutasid Kataloonia ja vallutasid kogu Prantsusmaaga piirneva Hispaania ala enda valdusse.
21. veebruar – Loodi Eesti lennuliinide selts Argo, mis pidi sügisel alustama lende Tallinna-Helsingi ja Tallinna-Stockholmi liinil. Teine maailmasõda tõmbas kavadlee kriipsu peale.
5. märts – Hispaania vabariiklik valitsus põgenes Prantsusmaale.
15. märts – Natsi-Saksamaa väed okupeerisid ülejäänud Böömimaa ja Määrimaa osad. Tšehhoslovakkia lakkas eksisteerimast.
21. märts – Saksamaa annekteeris Leedult Memeli (Klaipeda).
28. märts – Madridi alistumisega kindral Francisco Franco vägedele lõppes Hispaania kodusõda.
1. aprill – Hispaania kodusõda lõppes viimaste vabariiklaste alistumisega.
4. aprill – Pärast oma isa Ghazi hukkumist liiklusõnnetuses sai Iraagi presidendiks kolme-aastaselt Faisal II.
14. aprill – Ilmus Ameerika kirjaniku John Steinbecki sotsiaalkriitiline teos "Vihakobarad" ("The Grapes of Wrath"), mis räägib Kesk-Lääne farmerite raskustest Suure depressiooni ajal.
20. aprill – Adolf Hitleri 50. sünnipäeva tähistati Natsi-Saksamaal riikliku pühana.
14. mai – Peruu viieaastane tüdruk Lina Medina sai teadaolevate andmete kohaselt kõige nooremaks emaks.
22. mai – Saksa liider Adolf Hitler ja Itaalia juht Benito Mussolini kirjutasid alla nn Teraspaktile, millega sõlmiti kümneks aastaks poliitiline ja sõjaline liit.
29. juuni – Esimene kommertslend USA-st Euroopasse: Portugalis maandus Ühendriikide lennuk Dixie Clipper.
2. august – Ungari tuumafüüsik Leó Szilárd kirjutas USA presidendile Franklin D. Rooseveltile kirja, millele kirjutas alla Albert Einstein ja milles andis ta Rooseveltile teada, et Saksamaa võib välja arendada tuumapommi. Selle tulemusena alustasid ameeriklased Manhattani projekti.
23. august – Moskvas kirjutasid Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov alla mittekallaletungilepingule (nn Molotovi-Ribbentropi pakt), mille salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa.
1. september – Saksa vägede sissetungiga Poolasse algas Teine maailmasõda.
3. september – Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja.
5. september – Ameerika Ühendriigid kuulutasid end Teises maailmasõjas neutraalseks.
8. september – USA president Franklin D. Roosevelt kuulutas välja "piiratud üleriigilise eriolukorra" seoses sõja puhkemisega Euroopas.
17. september – Nõukogude Liidu väed tungisid Poolasse, kohates vaid nõrka vastupanu.
21. september – Mõrvati Rumeenia peaminister Armand Călinescu.
27. september – Varssavi alistus Teises maailmasõjas pärast 19 päeva kestnud vastupanu Saksa vägedele.
27. september – Eesti valitsusdelegatsioon kohtus Kremlis Molotoviga, kes teatas, et tundmatu allveelaev on Narva lähedal uputanud Nõukogude auriku Metallist ning N Liit peab tõhustama julgeolekut – Eestisse loodavate baaside kaitseks tuleb nendesse paigutada 35 000 sõjaväelast.
28. september – Saksamaa ja Nõukogude Liit leppisid Teises maailmasõjas kokku Poola jagamises.

Wladyslaw Sikorski 2 — Władysław Sikorski

30. september – Kindral Władysław Sikorski sai Poola eksiilvalitsuse peaministriks.
8. oktoober – Saksamaa inkorporeeris oma koosseisu Lääne-Poola.
11. oktoober – Albert Einstein ja teised USA teadlased informeerisid USA presidenti Roosevelti võimalusest töötada võimalusest töötada välja aatompomm.
18. oktoober – Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse.
24. oktoober – Saksamaal jõustus seadus, mille järgi kõik juudid pidid riietel kandma Taaveti tähte.
7. november – Osana plaanist hävitada Poola intellektuaalide eliit, arreteeris Gestapo Krakówi ülikooli 184 professorit, õpilast ja töötajat.

Georg Elser 2-12179 — Johann Georg Elser

8. november – Johann Georg Elser korraldas ajapommiga ebaõnnestunud atentaadi Adolf Hitlerile, kuid tappis sellega kaheksat teist ja vigastas veel üle 62 inimest.
15. november – Tallinnas avati tuletõrjekool.
26. november – Nõukogude Liit ründas Mainila küla, et lavastada Soome Talvesõja provokaatoriks.
29. november – Nõukogude Liit katkestas diplomaatilised suhted Soomega.
30. november – Talvesõda algas Nõukogude Liidu vägede sissetungiga Soome.
1. detsember – Nõukogude Liit kuulutas okupeeritud Soome alad Soome Demokraatlikus Vabariigiks.
11. detsember – NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari.
12. detsember – Talvesõda: Soomlased saavutasid Tolvajärvi lahingus esimese märkimisväärse võidu.
14. detsember – Rahvasteliit heitis Nõukogude Liidu oma liikmete hulgast välja, sest viimane oli alustanud agressiooni Soome vastu.
15. detsember – USA-s Atlantas esilinastus film "Tuulest viidud".

1940[]

Pikemalt artiklis 1940

8. veebruar – Teises maailmasõjas lasid natsid kahes Poolas külas kättemaksuks saksa sõdurite surma eest maha iga teise külaelaniku.
29. veebruar – Soome alustas Talvesõja rahukõnelusi.
5. märts – Katõni massimõrv: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo võttis vastu määruse, mis andis korralduse 25 700 poolakast vangi tapmiseks.
12. märts – Talvesõda: Soome sõlmis Nõukogude Liiduga Moskva rahulepingu.
30. märts – Jaapan pani okupeeritud Hiinas võimule nukuvalitsuse.
9. aprill – Saksa väed tungisid Teises maailmasõjas Norrasse ja Taani. Norras haaras riigipöördega võimu natsimeelne Vidkun Quisling.
10. mai – Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain astus Teise maailmasõja ajal tagasi, uue valitsuse moodustas Winston Churchill.
14. mai – Saksa pommirünnakus hävis kaks kolmandikku Rotterdami linnast, hukkus ligi tuhat inimest.
15. mai – Holland alistus Teises maailmasõjas Saksamaale.
28. mai – Belgia kapituleerus Teises maailmasõjas Saksamaale.
4. juuni – Teises maailmasõjas viidi lõpule liitlasvägede evakueerimine Prantsusmaalt.
9. juuni – Norra sõjavägi andis Teises maailmasõjas alla natsliku Saksamaa armeele.
10. juuni – Itaalia astus Teise maailmasõtta Saksamaa liitlasena Prantsusmaa ja Suurbritannia vastu.
14. juuni – Saksa väed okupeerisid Teises maailmasõjas Pariisi.
14. juuni – Nõukogude väed tulistasid alla Tallinnast Helsingi teel olnud Kaleva-nimelise reisilennuki Junkers Ju 52. Hukkusid kõik pardal viibinud üheksa inimest.
16. juuni – Marssal Philippe Pétain asus moodustama Prantsuse uut valitsust.
17. juuni – Punaarmee okupeeris Läti ja Eesti.
17. juuni – Saksamaa õhuvägi uputas Prantsusmaa ranniku lähedal Briti vägesid kandnud laeva RMS Lancastria. Hukkus vähemalt 3000 inimest.
18. juuni – Kindral Charles de Gaulle luges Londonis eetrisse oma kuulsa raadioesinemise, milles ta kuulutas end "Vaba Prantsusmaa" juhiks ja kutsus kaasmaalasi üles võitlusele saksa okupantidega.
22. juuni – Prantsusmaa sõlmis pärast hävitavat lüüasaamist Saksamaaga Compiegne'i relvarahu.
25. juuni – Operatsioon Ariel: Jõudis lõpule ligi 200 000 liitlasvägede sõduri evakueerimine Prantsusmaa sadamatest.
27. juuni – Nõukogude väed tungisid Rumeeniasse, kui kuningas Carol keeldus loovutamast Bessaraabiat ja Bukoviinat.
3. juuli – Teine maailmasõda: Briti laevastik ründas Prantsuse laevastikku kartuses, et laevad langevad pärast 22. juunil sõlmitud vaherahu Prantsusmaa ja Saksasmaa vahel sakslaste kätte.
5. juuli – Enamlik valitsus saatis laiali Eesti Riigikogu ja kuulutas välja riigivolikogu uue koosseisu ennetähtaegsed valimised.
10. juuli – Luftwaffe alustas Inglise kanalis rünnakuid Briti konvoide vastu, millega algas lahing Suurbritannia pärast.
12. juuli – Prantsusmaal loodi Vichy valitsus ja riigi peaministriks sai Philippe Pétain.
18. juuli – Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusele Kadriorus järgnes spontaane isamaaline meeleavaldus, mis aeti punaväelaste poolt laiali.
21. juuli – Eestis kehtestati Nõukogude režiim. Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
27. juuli – Multifilmitegelane Bugs Bunny tegi oma debüüdi lühimutifilmis "A Wild Hare".
3. august – Leedu inkorporeeriti ametlikult Nõukogude Liitu.
6. august – Eesti liideti ametlikult Nõukogude Liiduga.
7. august – Saksamaa liidendas Elsass-Lotringi.
21. august – Hispaania kommunist Ramón Mercader mõrvas Mehhikos Lev Trotski.
25. august – Balti riigid annekteeriti Nõukogude Liitu.

Heinkel over Wapping — Luftwaffe pommitaja Londoni kohal

7. september – Saksa õhujõud muutsid lahingus Suurbritannia pärast strateegiat ning alustasid Londoni ja teiste Suurbritannia linnade pommitamist. Juba esimesel rünnakupäeval hukkus Londonis üle 300 inimese. Pommitamine kestis üle 50 öö järjest.

12. september – Neli teismelist avastasid Prantsusmaal sensatsiooni tekitanud 17 000 aasta vanused Lascaux' koopamaalingud
14. september – Ungari armee tappis Transilvaanias Ipis valimatult vähemalt 150 rumeenlast pärast seda, kui olid levinud kuulujutud selle kohta, et rumeenlased olid olnud taga kahe sõduri surmas.

Bundesarchiv Bild 101I-783-0104-38, Nordafrika, italienische Panzer M13-40 — Itaalia tangid sissetungi ajal Egiptusesse

16. september – Itaalia vallutas Sidi Barrani linna, kuid Egiptuse vallutamises uusi edusamme ei tehtud.
19. september – Poola vastupanuliikumise juht Witold Pilecki lasi ennast salaluure kogumise eesmärgil sakslaste poolt vangistada ja Auschwitzi koonduslaagrisse saata.
25. september – Norras moodustati Teise maailmasõja ajal kollaboratsionistlik Vidkun Quislingi valitsus.
27. september – Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid kümneaastase majandusliku ja sõjalise kokkuleppe.

Two Avro Ansons (L9162 and N4876) "piggyback" in a paddock near Brocklesby 1 — Avro Ansonsi lennukid pärast turvalist maandumist

29. september – Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Brocklesby kohal põrkasid kokku kaks Avro Ansoni treeninglennukit, mis kiilusid pärast kokkupõrget kokku ja maandusid turvaliselt.
4. oktoober – Adolf Hitler ja Benito Mussolini pidasid Brenneri mäekurus soomusrongis läbirääkimisi.
16. oktoober – Natsi kindralkuberner moodustas Varssavi geto, suurima juudi geto okupeeritud Poolas.
28. oktoober – Pärast seda, kui Kreeka peaminister Ioánnis Metaxás lükkas tagasi Benito Mussolini esitatud ultimaatumi, tungisid Itaalia väed Kreekasse.
31. oktoober – Lõppes lahing Britannia pärast: Briti õhuvägedel õnnestus ära hoida riigi okupeerimine Saksa vägede poolt.
1. november – Briti õhujõud pommitasid esmakordselt Teises maailmasõjas Napolit.
11. november – Briti kuninglik laevastik kasutas Taranto lahingus itaallaste vastu esimest korda lennukikandjat.
12. november – Vaba Prantsusmaa väed vallutasid Vichy Prantsusmaa käest Gaboni.
13. november – New Yorgis esilinastus maailma esimene stereofooniline film, Walt Disney "Fantaasia".
14. november – Sakslased pommitasid Teises maailmasõjas Coventry linna Inglismaal.
27. november – Rumeenia natsid tapsid Bukarestis 64 riigist põgenenud kuninga lähemat kaastöölist, teiste seas ekspeaministri Nicolae Iorga.
8. detsember – Saksa lennukid pommitasid Londonit, tekitades suuri purustusi Alamkoja hoonele ja Towerile.
18. detsember – Adolf Hitler andis Saksa kindralstaabile Barbarossa plaani raames salajase korralduse valmistuda sõjaks Nõukogude Liidu vastu.
19. detsember – Pärast Kyösti Kallio surma sai Soome presidendiks Risto Ryti.
29. detsember – Saksamaa pommitajate rünnakud tekitasid Londonile suurimaid purustusi pärast 1666. aasta suurt tulekahju.

1941[]

Pikemalt artiklis 1941

5. jaanuar – Austraalia ja Briti väed võitsid Liibüas Bardia sadamalinnas itaallasi. See oli esimene lahing sõjas, milles osalesid Austraalia maaväed.
6. jaanuar – USA president Franklin D. Roosevelt esitles Kongressile esitatud kõnes inimese neli kõige olulisemat vabadust – sõnavabadus, usuvabadus, vabadus tahteks ja vaba olla hirmust.
22. jaanuar – Liitlaste väed vallutasid itaallastelt Liibüa sadamalinna Tobruki.
7. märts – Briti väed vabastasid Itaalia poolt okupeeritud Abessiinia.
27. märts – Jugoslaavias kukutati riigipöörde käigus saksasmeelse vürst Pavle valitsus.
6. aprill – Saksa pommituslennukid ründasid Belgradi, surma sai umbes 2500 inimest, maha põles sadu maju, sealhulgas ka arvukalt keskaegseid käsikirju säilitanud rahvusraamatukogu.
10. aprill – Horvaatias moodustati natslik marionettvalitsus.
17. aprill – Jugoslaavia valitsus alistus Belgradis sakslastele.
23. aprill – Kreeka kuningas Geórgios II põgenes sakslaste pealetungi eest.
27. aprill – Pärast 180 päeva väldanud vastupanu langes Ateena Teises maailmasõjas sakslaste kätte.
28. aprill – Gudovaci massimõrv: Horvaatias Gudovaci külas tapeti umbes 190 serblast.
5. mai – Etioopia keiser Haile Selassie naasis eksiilist Addis Ababasse pärast linna vabastamist Itaalia vägedest.
10. mai – Asefüürer Rudolf Heß maandus langevarjuga Šotimaal, soovides Briti valitsusega rahuläbirääkimisi pidada.
13. mai – Martin Bormann sai Saksa natsipartei kantsleriks.
16. mai – Islandi parlament lõpetas leppe Taaniga ja kuulutas Islandi iseseisvaks.
27. mai – Britid uputasid Põhja-Atlandil Saksa sõjalaeva Bismarck.
31. mai – Suurbritannia okupeeris taas Iraagi ja asetas Faisal II asevalitsejana võimule 'Abd al-Ilah.
22. juuni – Saksamaa käivitas Barbarossa plaani ning tungis Teises maailmasõjas kallale Nõukogude Liidule.
25. juuni – Saksamaa liitlane Soome kuulutas sõja Nõukogude Liidule, algas jätkusõda.
12. juuli – Suurbritannia ja Nõukogude Liit sõlmisid Teises maailmasõjas vastastikuse abistamise pakti.
29. juuli – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.
7. august – Nõukogude Liidu lennukid sooritasid esimese pommirünnaku Berliinile.

Winston Churchill with Franklin D — Roosevelt ja Churchill laeva USS Augusta (CA-31) pardal

14. august – USA president Roosevelt ja Briti peaminister Churchill kirjutasid alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
8. september – Algas 900 päeva kestnud Leningradi blokaad, mille kestel hukkus ligi miljon tsiviilisikut.
16. september – Iraani šahh Reza loovutas pärast 16 aastat troonil võimu oma pojale, 23-aastasele troonipärijale Mohammad Rezale.
13. oktoober – Sündis Paul Simon, USA laulja.
21. oktoober – Kragujevaci massimõrv – Saksa sõdurid ja kohalikud ametivõimud hukkasid Serbias Kragujevacis üle 2700 mehe.
13. november – Suurbritannia lennukikandja HMS Ark Royal sai Vahemeres Saksamaa allveelaevalt torpeedotabamuse ja uppus järgmine päev.
27. november – Viimased Itaalia väed Etioopias alistusid Gondari all.
6. detsember – Jätkusõda: Nõukogude Liidu liitlane Suurbritannia kuulutas sõja Soomele, Ungarile ja Rumeeniale.
7. detsember – Jaapanlased korraldasid üllatusrünnaku Hawaii saartel asuvale Pearl Harborile, et takistada sellega ameeriklasi sõjaliselt sekkumast Jaapani laienemisplaanidesse Kagu-Aasias.
11. detsember – Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja pärast seda, kui USA oli seoses paar päeva varem toimunud rünnakuga Pearl Harborile Jaapanile sõja kuulutanud. USA kuulutas omakorda sõja Saksamaale ja Itaaliale.
19. detsember – Pärast mitmeid sõjalisi kaotusi tagandas Adolf Hitler oma staabiülema feldmarssal Walther von Brauchitschi ja asus isiklikult Saksa armee etteotsa.
25. detsember – Hongkong alistus Teises maailmasõjas Jaapani vägedele.

1942[]

Pikemalt artiklis 1942

2. jaanuar – Jaapanlased vallutasid Filipiinide pealinna Manila.
23. jaanuar – Jaapanalased alustasid sissetungi Austraalia valduses oleva Uus-Guinea Territooriumi koosseisu kuuluvale Uus-Britannia saarele.
29. jaanuar – Ecuador ja Peruu sõlmisid Rio de Janeiro protokolli, millega lõppes sõda Amazonase džunglialade pärast.
10. veebruar – Nõukogude Liidu riigikaitse rahvakomissar andis välja käskkirja 249. Eesti Laskurdiviisi moodustamise kohta.
14. veebruar – Keiserlikud Jaapani õhujõud ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Briti dominiooni Austraaliat.
15. veebruar – Singapur alistus Teises maailmasõjas Jaapanile.
9. märts – Jaapanlased viisid Teises maailmasõjas lõpule Hollandile kuuluva Jaava saare vallutamise.
28. märts – Teine maailmasõda: Okupeeritud Prantsusmaal blokeerisid Briti mereväed võtmesadama Saint-Nazaire'is.
31. märts – Teine maailmasõda: Tänu India sõdurite korraldatud mässule Briti ohvitseride vastu vallutas Jaapan Jõulusaare ilma vastupanuta.
9. aprill – Jaapani väed alistasid Filipiinidel Bataani lahingus liitlasväed, misjärel alustasid "Bataani surmamarsil" üle 90 000 sõjavangi vägivaldset ümberpaigutamist sõjavanglatesse.
18. aprill – USA pommitajad ründasid kindralleitnant James Doolittle'i juhtimisel Teises maailmasõjas Tōkyōt ja teisi Jaapani linnu.
26. aprill – Jaapani poolt okupeeritud Hiinas hukkus maailma rängimas kaevandusõnnetuses 1549 inimest.
4. mai – Liitlasvägede ja Jaapani vahel algas Korallimere lahing, mis oli esimene merelahing, milles astusid vastamisi vastaspoolte lennukikandjate lennukid.
6. mai – USA ja Fillipiini väed alistusid Teises maailmasõjas Corregidori saarel Jaapani vägedele.
27. mai – Prahas korraldati atentaat Saksa natside tippametnik Reinhard Heydrichile.
3. juuni – Jaapani lennukid pommitasid Teise maailmasõja käigus Alaskat.
7. juuni – Jaapanlased said Teises maailmasőjas Midway lahingus esmakordselt suure kaotuse osaliseks.
8. juuni – Jaapani allveelaevad ründasid Sydneyt.
10. juuni – Natsliku Saksamaa Gestapo tappis vastutasuks Reinhard Heydrichi eest Tšehhi Lidice linna meessoost elanikud.

AnneFrankSchoolPhoto 4-5 (cropped) — Anne Frank

12. juuni – Anne Frank alustas oma 13. sünnipäeval Saksa okupatsiooni ajal Amsterdamis pidama päevikut.
27. juuli – Esimene El Alameini lahing – Liitlasväed peastasid Teljeriikide sissetungi Egiptusesse.
19. august – Liitlasväed ründasid sakslaste okupeeritud Dieppe'i sadamalinna Prantsusmaal.
23. august – Algas Stalingradi lahing.
30. august – Erwin Rommel alustas Teljeriikide viimast suurt pealetungi Põhja-Aafrika idaosas, rünnates El Alameini lähedal Egiptuses Briti armee positsioone.
5. september – Uus-Guinea saarel toimunud Milne'i lahe lahingus saavutasid liitlased esimese võidu maismaalahingus jaapanlaste vastu.
9. september – Jaapani allveelaevalt I-25 tõusnud vesilennuk Yokosuka E14Y pommitas USA läänerannikul Oregoni osariigis süütepommidega metsatukka, üritades seal tekitada tulekahju.
12. september – Saksa allveelaev uputas Atlandi ookeanil Ascensioni saare lähedal torpeedoga Briti sõjaväe transpordilaeva Laconia. Hukkus üle 1600 inimese.
13. september – Saksa väed alustasid suurpealetungi Stalingradile.
2. oktoober – Iirimaa põhjaranniku lähedal uppus kokkupõrkes reisilaevaga RMS Queen Mary Briti ristleja Curacao, hukkus 337 inimest.
23. oktoober – Egiptuses algas Teise maailmasõja El Alameini lahing Briti vägede pealetungiga Bernard Montgomery juhtimisel.
28. oktoober – Valmis läbi Kanada kulgev USA põhiterritooriumi ja Alaskat ühendav Alaska maantee.
4. november – Pärast 12 päeva kestnud lahingut El Alameini juures alistasid Briti väed kindral Rommeli juhitud Saksa armee.
8. november – Operatsiooni Torch raames maabusid Briti ja Ameerika väed Põhja-Aafrikas, avades sellega kõrbesõjas teise rinde.
10. november – Saksamaa hõivas Vichy Prantsusmaa.
19. november – Nõukogude väed alustasid Stalingradi lahingus operatsiooni Uranus, mille eesmärgiks oli teljeriikide väed ümber piirata, ja mille tulemusena pöördus lahingu kulg Nõukogude Liidu kasuks.
26. november – New Yorgis esilinastus mängufilm "Casablanca" peaosas Humphrey Bogarti ja Ingrid Bergmaniga. Esilinastus oli kavandatud kokku langema liitlaste sissetungiga Põhja-Aafrikasse ja Casablanca linna vallutamisega.
27. november – Saksa armee jõudis Teises maailmasõjas Touloni. Prantslased uputasid sealses sadamas olnud Prantsuse laevastiku, et vältida selle langemist sakslaste kätte.
28. november – USA-s Bostonis toimunud ööklubi Coconut Grove'i põlengus 492 inimest.
2. detsember – Töörühm Enrico Fermi juhtimisel saavutas Chicago Ülikoolis läbi esimese tuumaahelreaktsiooni.
4. detsember – USA lennukid pommitasid esimest korda Teises maailmasõjas Itaalia mandriosa.
10. detsember – Poola eksiilvalitsuse minister Edward Bernard Raczyński noodi, mis oli esimene ametlik holokausti kohta koostatud aruanne.
12. detsember – Saksa väed alustasid operatsiooni Talvetorm, et päästa Stalingradi lahingus ümberpiiratud Teljeriikide väed.

1943[]

Pikemalt artiklis 1943

14. jaanuar – Casablanca konverentsil leppisid Winston Churchill, Franklin D. Roosevelt, Charles de Gaulle ja Henri Giraud kokku Teise maailmasõja lõpetamise strateegia suhtes.
15. jaanuar – USA-s Virginia osariigis Arlingtonis valmis USA Kaitseministeeriumi peahoone Pentagon.
18. jaanuar – Punaarmeel õnnetus operatsiooni Iskra käigus Leningradi blokaadirõngasse kitsa koridori murda.
23. jaanuar – Briti väed feldmarssal Bernard Montgomery juhtimisel vallutasid Teises maailmasõjas Tripoli.
30. jaanuar – Briti õhujõud korraldasid esimese päevase pommirünnaku Berliinile.
31. jaanuar – Saksa väed alistusid Teises maailmasõjas Stalingradi all.
9. veebruar – Teise maailmasõja Guadalcanali lahing lõppes USA vägede olulise strateegilise võiduga jaapanlaste üle.
18. veebruar – Hitleri propagandaminister Joseph Goebbels kutsus Berliini spordipalees peetud kõnes Saksa rahva motiveerimiseks üles totaalsele sõjale, kuna sõjaõnn oli pöördumas Saksamaa kahjuks.
20. veebruar – Mehhikos Michoacáni osariigis hakkas maisipõllule kerkima vulkaani koonus, millest sai lõpuks slakikoonusega vulkaan Parícutin suhtelisega kõrgusega 208 meetrit.
21. veebruar – Stalingradi kaitsmise eest Teises maailmasõjas annetas Briti kuningas George VI venelastele Aumõõga.
24. veebruar – Kasserine'i kuru lahing, mis oli esimene suurem Ameerika ja Teljeriikide vägede vaheline kokkupõrge, lõppes liitlaste jaoks hävitava kaotusega.
2. märts – Bismarcki mere lahing: Austraalia ja USA õhuväed ründasid ja hävitasid Bismarcki merel Paapua Uus-Guineast põhjas Jaapani laevastiku suure konvoi.
3. märts – Saksamaa korraldatud õhurünnakus Londonis tallati surnuks 173 inimest, kes püüdsid pääseda pommivarjendina kasutatud metroojaama.
5. märts – Liitlasvägede hävituslennuk Gloster Meteor sooritas esmalennu.
15. märts – Saksa väed vallutasid uuesti Harkovi linna, lõpetades kolm kuud kestnud kolmanda Harkovi lahingu.
22. märts – Natsi väed tapsid Valgevenes karistuseks Saksa väesalga ründamise eest peaaegu kõik Chatyńi küla elanikud.
27. märts – Hjalmar Mäe andis eesti ohvitseridele korralduse astuda vabatahtlikult Eesti leegionisse.
6. aprill – Esmakordselt ilmus Antoine de Saint-Exupéry lasteraamat "Väike prints".
8. aprill – Berliinis hukati vastupanutegevuses süüdistatud Otto ja Elise Hampel.
13. aprill – Sakslased paljastasid KGB korraldatud Katõni massimõrva poolakate kallal. See põhjustas Poola eksiilvalitsuse ja Nõukogude Liidu vahel diplomaatilise lõhe.
13. aprill – Washingtonis avati USA kolmanda presidendi Thomas Jeffersoni 200. sünniaastapäevaks Jeffersoni memoriaal.
16. aprill – Albert Hofmann valmistas Šveitsis Baseli laboris esmakordselt LSD-d.
19. aprill – Varssavi getos alustas ligi 50 000 juuti ülestõusu natside vastu.
19. aprill – Saksamaal mõisteti vastupanuliikumise organisatsiooni Valge Roosi eestvedajateks olnud Müncheni Ülikooli õpilased Alexander Schmorell ja Willi Graf ning professor Kurt Huber surma.
30. aprill – Suurbritannia alustas operatsiooni "Mincemeat", millega püüti Saksamaale anda ekslikuid vihjeid Sitsiilia vallutamise plaanidest.
11. mai – USA väed maabusid Teise maailmasõja käigus Attul Aleuudi saartel, mis sai esimeseks jaapanlastelt tagasivallutatud territooriumiks.
13. mai – Võitlus Põhja-Aafrika pärast lõppes Saksamaa ja Itaalia vägede allaandmisega Tuneesias.
14. mai – Jaapani allveelaev ründas Queenslandi rannikul Austraalia haiglalaeva Centaur. Hukkus 268 pardal viibinud inimest.
16. mai – Lõppes Varssavi geto ülestõus.
16. mai – Suurbritannia lennuvägi pommitas operatsioon "Chastise" käigus Ruhri jõe orus asuvaid tamme.
1. juuni – Saksamaa lahingulennukid Junkers Ju 88 tulistasid Biskaia lahe kohal alla Briti reisilennuki Douglas DC-3. Hukkusid kõik pardal viibinud 17 inimest, teiste seas näitleja Leslie Howard.
10. juuni – Ungari ajakirjanik László Bíró patenteeris kuulotsaga pastapliiatsi.
4. juuli – Gibraltaril kukkus alla lennuk, mille pardal oli Poola eksiilvalitsuse peaminister Władysław Sikorski. Surma said kõik peale piloodi.
12. juuli – Kurski ümbruses peeti Teise maailmasõja käigus kõigi aegade suurim tankilahing, osales 6000 tanki. Sakslased kaotasid 2900 tanki, kokku hukkus 290 000 meest.
24. juuli – Teises maailmasõjas algas Hamburgi pommitamine.
25. juuli – Benito Mussolini sunniti Itaalia peaministri kohalt tagasi astuma.
17. august – Liitlaste väed võtsid Teises maailmasõjas Sitsiilia täielikult oma kontrolli alla.
23. august – Nõukogude vägede otsustav võit Kurski lahingus andis Punaarmeele ülejäänud sõjaks strateegilise initsiatiivi.
3. september – Liitlasväed tungisid Itaaliasse.
13. oktoober – Itaalia kuulutas sõja oma äsjasele liitlasele Saksamaale.
26. oktoober – Eestis kuulutati välja esimene sundmobilisatsioon Saksa armeesse, see puudutas 1925. aastal sündinud noormehi.
5. november – Tundmatu lennuk heitis Teises maailmasõjas endneutraalseks kuulutanud Vatikani neli pommi, mis tekitasid märkimisväärselt kahju.
28. november – Churchill, Roosevelt ja Stalin kohtusid Teheranis, et kavandada liitlasvägede edasisi samme.
29. november – Josip Broz Tito kuulutas Jajces välja kommunistliku Jugoslaavia riigi.
26. detsember – Briti sõjalaevad lasid Nordkapi lahingus põhja viimase Saksa sõjalaeva "Scharnhorst".
28. detsember – Pärast kaheksa päeva kestnud ägedaid lahinguid vallutas Kanada 1. jalaväediviis Ortona linna Itaalias.

1944[]

Pikemalt artiklis 1944

6. veebruar – Jätkusõda: Toimus esimene Helsingi suurpommitamine.
23. veebruar – Nõukogude Liit alustas natside abistamises süüdistatud tšetseenide ja ingušide küüditamist Põhja-Kaukaasiast Kasahstani ja Kõrgõzstani.
3. märts – USA lennukid ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Berliini.
19. märts – Saksa väed okupeerisid Ungari.
24. märts – Roomas tapeti 335 itaallast, teiste seas 75 juuti ja üle 200 Itaalia vastupanuvõitlemise liiget.
22. aprill – Liitlasväed maabusid Teises maailmasõjas Hollandi Uus-Guineas.
28. aprill – Saksa torpeedopaatide rünnakus hukkus Inglismaa edelarannikul USA laevadel 946 sõdurit.
18. mai – Monte Cassino lahing – Sakslased vallutasid Teises maailmasõjas ägeda lahingu järel Monte Cassino kloostri Itaalias.
18. mai – Nõukogude Liit alustas krimmitatarlaste küüditamist Usbeksistani ja muudesse riigi piirkondadesse.
4. juuni – USA mereväe rakkerühm hõivas Saksamaa allveelaeva U-505, mis oli esimene sõjalaev, mille USA väed oli pärast 1812. aasta sõda vallutanud.
6. juuni – Liitlasväed maabusid Teises maailmasõjas Normandia rannikul, alustades ajaloo suurimat meredessanti.
13. juuni – Lõuna-Inglismaad tabasid esimesed Saksa V-1 raketid.
15. juuni – Saipani lahing – USA väed alustasid Teises maailmasõjas sissetungi Saipani saarele Vaikses ookeanis.
17. juuni – Islandi referendumil hääletati saare iseseisvumise poolt Taani võimu alt.
9. juuli – Liitlased alustasid operatsioon Husky raames Sitsiilia vallutust.
20. juuli – Saksa ohvitserid tegid ebaõnnestunud atentaadi Adolf Hitlerile, pannes pommi tema portfelli.
1. august – Varssavis puhkes natsidevastane ülestõus.
4. august – Natslik politsei vahistas Amsterdamis 14-aastase Anne Franki, tema õe, vanemad ja veel kaks end samas korteris varjanud juuti.
31. august – Vene väed vallutasid Bukaresti, elanikkond tervitas neid maruliselt.
4. september – Briti ja Kanada väed vabastasid Teise maailmasõja ajal Brüsseli ja Antwerpeni.
11. september – USA 1. armee jõudis Teises maailmasõjas Saksamaa pinnale.
19. september – Nõukogude Liit ja Soome kirjutasid Moskvas alla rahulepingule, millega lõppes Jätkusõda.
25. september – Briti väed hakkasid Hollandis toimunud Arnhemi lahingust taganema, märkides sellega liitlaste operatsiooni Market Garden ebaõnnestumist.
14. oktoober – Briti ja Kreeka väed vabastasid Teises maailmasõjas Ateena.
19. oktoober – Algas Guatemala revolutsioon, kui väike rühm armeeohvitsere Francisco Javier Arana ja Jacobo Árbenzi juhtimisel korraldasid diktaator Jorge Ubico vastu riigipöörde.
23. oktoober – Punaarmee sisenes Ungarisse.

Japanese battleship Musashi cropped — Jaapani lahingulaev Musashi

24. oktoober – USA lennukid uputasid Leyte'i lahe lahingus Jaapani lahingulaeva Musashi, mis oli üks kõigi aegade suurimaid ja võimsamaid sõjalaevu.
4. november – Liitlased teatasid Kreeka vabastamisest Saksa natsidest Teises maailmasõjas.
7. november – Franklin D. Roosevelt valiti neljandat korda USA presidendiks.
10. november – Tehti teatavaks, et Saksamaa kasutas Teise maailmasõja lahingutes Inglismaa vastu uut relva raketti V-2.
27. november – Suurbritannia kuningliku lennuväe maa-aluses laos plahvatas 3500–4000 tonni laskemoona.

1945[]

Pikemalt artiklis 1945

1. jaanuar – Kättemaksuks Ameerika sõdurite tapmise eest sakslaste poolt tapsid ameeriklased Belgias Chenogne'i lähedal 60 Wehrmachti vangi.
11. jaanuar – Kreeka kodusõjas kuulutati välja vaherahu.
16. jaanuar – Adolf Hitler taandus koos oma saatjaskonnaga Führerbunkeri, kus Hitler lõpuks enesetapu sooritas.
19. jaanuar – Saksamaa alustas 1,8 miljoni inimese evakueerimist Ida-Preisimaal. Evakueerimine kestis ligi kaks kuud.
27. jaanuar – Punaarmee vabastas Auschwitzi ja Birkenau koonduslaagri vangid Poolas.
4. veebruar – Winston Churchill, Franklin Roosevelt ja Jossif Stalin kohtusid Jaltas, et panna paika sõjajärgse maailma tulevik.
11. veebruar – Lõppes Jalta konverents, millel Briti, USA ja Nõukogude Liidu liidrid leppisid kokku ÜRO asutamises ning kavandasid võitu Saksamaa üle Teises maailmasõjas.
13. veebruar – Budapesti piiramine: Nõukogude väed vallutasid sakslaste käest Budapesti.

Bundesarchiv Bild 146-1994-041-07, Dresden, zerstörtes Stadtzentrum — Dresden pärast pommitamist

13. veebruar – Briti ja USA lennukid alustasid kolm päeva kestunud Dresdeni pommitamist, milles hukkus vähemalt 25 000 inimest.
19. veebruar – Algas Iwo Jima lahing.
3. märts – Soome kuulutas sõja Saksamaale.
6. märts – Petru Groza sai esimeseks peaministriks kommunistide domineeritud Rumeenia valitsustes.
16. märts – Iwo Jima lahing: Jõudis lõpule jaapanlaste vastupanu USA pealetungile Vaikse ookeani Iwo Jima saarel.
22. märts – Egiptuses Kairos asutati Araabia Liiga.
28. märts – Saksamaa ründas V-rakettidega Suurbritanniat; USA vallutas Filipiinide keskosas asuva Cebu.
1. aprill – Okinawa lahing: USA väed tungisid [[Okinawa]le.
4. aprill – Ungari territooriumil lõppes Teine maailmasõda.
6. aprill – Jugoslaavia partisanid vabastasid Sarajevo Saksamaa okupatsiooni alt.
7. aprill – USA lennukid uputasid Jaapani suurima sõjalaeva Yamato.
11. aprill – USA armee vabastas Buchenwaldi koonduslaageri kinnipeetavad.
16. aprill – USA väed vallutasid Teises maailmasõjas Nürnbergi.
16. aprill – Algas Berliini lahing, mis oli Teise maailmasõja viimane suurem Euroopas peetud lahing.
20. aprill – Nõukogude väed tungisid Teises maailmasõjas läbi Berliini kaitsest.
25. aprill – Delegaadid 45 riigist tulid kokku San Franciscosse, et luua Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.
27. aprill – Austria kuulutati liitlasvägede okupatsiooni tingimustes iseseisvaks riigiks.

Kolmen valtakunnan rajapyykki 27.4 — Soome sõdurid 1945. aasta 27. aprillil Norra, Rootsi ja Soome piiri kokkupuutekohas Soome lippu heiskamas

27. aprill – Soomes lõppes Lapi sõda, kui Põhja-Soomest Lapimaalt lahkusid viimased Saksa sõdurid. Sellega oli ühtlasi Soome jaols lõppenud Teine maailmasõda.
28. aprill – Itaalia partisanid mõrvasid diktaator Benito Mussolini.
29. aprill – Adolf Hitler abiellus Berliini punkris Eva Brauniga.
29. aprill – USA sõdurid vabastasid Saksamaal Dachau koonduslaagri kinnipeetavad.
30. aprill – Adolf Hitler sooritas koos Eva Brauniga oma Berliini punkris enesetapu, Nõukogude Liidu väed vallutasid Beriilini Riigipäevahoone ja muud kesksed rajatised.

Raising a flag over the Reichstag (original) — Lipu heiskamine Riigipäevahoonel

2. mai – Berliini lahing: Berliin alistus Nõukogude vägedele. Punaarmee sõdurid heiskasid Riigipäevahoone katusel punalipu.
4. mai – Briti feldmarssal Bernard Montgomery teatas vaenlase vägede tingimusteta allaandmisest Hollandis, Loode-Saksamaal ja Taanis.
6. mai – USA Kolmas Armee vallutas Praha.
7. mai – Kindral Alfred Jodl kirjutas Prantsusmaal Reimsis alla Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni aktile, mis jõustus Saksamaa aja järgi 9. mail.
8. mai – Teine maailmasõda kuulutati Euroopas lõppenuks (Moskva aja järgi 9. mail, mistõttu tähistatakse võidupäeva Venemaal 9. mail).
8. mai – Teise maailmasõja lõpu puhul Prantsuse Alžeerial Sétifis toimunud paraad läks üle mässuks, mille käigus hukkus mitu tuhat inimest.
5. juuni – Liitlasriikide okupatsioon Saksamaal: Liitlasriikide kontrollkomisjon võttis enda kätte kontrolli kogu neljaks okupatsioonitsooniks jagatud Saksamaa üle.
21. juuni – Okinawa lahing: Jaapani väed alistusid Teises maailmasõjas Okinawal ameeriklastele.
26. juuni – San Franciscos kirjutas 50 riiki alla ÜRO asutamise hartale.
4. juuli – Brasiilia ristleja Bahia meeskond uputas kogemata oma laeva. Hukkus 300 inimest.
15. juuli – Itaalia kuulutas sõja oma endisele liitlasele Jaapanile.

Trinity Test Fireball 16ms — "Trinity" plahvatus 16 ms pärast õhkamist

16. juuli – USA-s New Mexico osariigis toimus ajaloo esimene aatompommikatsetus koodnimega "Trinity".

L to R, British Prime Minister Winston Churchill, President Harry S. Truman, and Soviet leader Josef Stalin in the.. — Churchill, Truman, ja Stalin Potsdami konverentsil

17. juuli – Saksamaal Potsdamis algas konverents, kus USA president Harry S. Truman, Briti peaminister Clement Attlee ja Nõukogude Liidu liider Jossif Stalin otsustasid Teise maailmasõja järgse Euroopa tuleviku.
23. juuli – Prantsuse marssal Philippe Pétain astus kohtu ette süüdistatuna riigireetmises Teise maailmasõja ajal.
26. juuli – Suurbritannia, USA ja Hiina nõudsid Jaapani tingimusteta alistumist.
30. juuli – Jaapani allveelaev uputas USA sõjalaeva Indianapolis, hukkus 800 inimest.
2. august – Lõppes Potsdami konverents, kus Truman, Stalin ja Attlee leppisid kokku Saksamaa relvitustamises ja jagamises.
6. august – USA lennuk heitis aatomipommi Jaapani linnale Hiroshimale. Täielikult hävis 13-ruutkilomeetrine ala, hukkus 117 000 inimest.
8. august – Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile.
8. august – Nõukogude väed tungisid üle piiri Mandžuuriasse.

NagasakibombEdit — Seenpilv Nagasaki kohal

9. august – USA heitis Jaapanile teise tuumapommi, mis hävitas üle poole Nagasaki linnast, hukkus 70 000 inimest.
13. august – Ülemaailmne sionistlik kongress nõudis miljoni juudi lubamist Palestiinasse.
15. august – Jaapani keiser Hirohito teatas raadiokõnes Jaapani alistumisest eelmisel päeval. See oli läbi aegade esimene Jaapani keisri otsepöördumine oma rahva poole.
16. august – Nõukogude Liidu väed vangistasid viimase Hiina keisri ja Mandžukuo valitseja Puyi.
17. august – Holland keeldus tunnustamast Indoneesia iseseisvust, millega sai alguse Indoneesia revolutsioon.
17. august – Ilmus inglise kirjaniku George Orwelli teos "Loomade farm", mida peetakse satiiriliseks allegooriaks Nõukogude Liidu totalitarismist.
27. august – USA väed maabusid Teise maailmasõja ajal Jaapanis.
2. september – Jaapani väejuhatus kirjutas USA lahingulaeva Missouri pardal alla kapitulatsiooniaktile.
7. september – USA presidendile Harry Trumanile anti üle Jaapani alistumisdokument.
9. september – Teine Hiina-Jaapani sõda lõppes Jaapani alistumisega.

Portrett av Vidkun Quisling i sivile klær, ukjent datering. — Vidkun Quisling

10. september – Vidkun Quisling mõisteti Norras surma koostöö eest Saksamaaga.
20. september – Tuli kokku kogu Indiat hõlmav kongressikomitee Mahatma Gandhi ja Jawaharlal Nehru juhtimisel, mis lükkas tagasi Suurbritannia ettepaneku omavalitsuse moodustamiseks.
12. oktoober – Liitlasväed saatsid Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei laiali.
20. oktoober – Egiptus, Iraak, Süüria ja Liibanon hoiatasid USA-d, et juudi riigi loomine toob kaasa sõja Lähis-Idas; moodustati Araabia Liiga.
21. oktoober – Prantsusmaal osalesid naised esimest korda valimistel.
24. oktoober – Jõustus ÜRO põhikiri.
20. november – Nürnbergis anti kohtu alla natsionaalsotsialistidest sõjakurjategijad.
27. detsember – Washingtonis asutati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

1946[]

Pikemalt artiklis 1946

10. jaanuar – Rahvasteliidu õigused võttis üle ÜRO, toimus ÜRO Peaassamblee esimene istung.
11. jaanuar – Albaaniast sai kuningas Zogi kukutamise järel kommunistlik riik.
17. jaanuar – ÜRO Julgeolekunõukogu pidas avaistungi.
1. veebruar – Kuulutati välja Ungari Vabariik.
14. veebruar – Pennsylvania Ülikoolis alustas tööd esimene laiaotstarbeks mõeldud elektrooniline arvuti ENIAC.
15. veebruar – Eestis kehtestati koolikohustus lastele alates 7-eluaastast kuni seitsmeklassilise kooli lõpetamise või 16-aastaseks saamiseni.
24. veebruar – Juan Perón valiti esimest korda Argentina presidendiks.
2. märts – Hồ Chí Minh valiti Põhja-Vietnami presidendiks.
4. märts – Carl Gustaf Emil Mannerheim astus tagasi Soome presidendi ametikohalt.
5. märts – Fultonis Missouris peetud kõnes teatas Winston Churchill, et Euroopa on jagatud raudse eesriidega.
6. märts – Prantsusmaa tunnustas Vietnami riiki Indohiina Föderatsiooni koosseisus.
11. märts – Soome presidendina astus ametisse Juho Kusti Paasikivi.
8. aprill – Genfis algas Rahvasteliidu viimane istung.
18. aprill – Rahvasteliit läks laiali ning selle varad ja volitused anti üle ÜRO-le.
29. aprill – Jaapani eksliidrid mõisteti Tōkyōs sõjakuritegudes süüdi.
2. juuni – Itaallased toetasid referendumil vabariigi väljakuulutamist.
4. juuni – Juan Peronist sai Argentina president.
1. juuli – USA katsetas Vaikses ookeanis Bikini atollil tuumapommi.
5. juuli – Louis Réardi loodud bikiine esitleti esmakordselt Pariisis.
20. august – Liitlaste kontrollkomisjon saatis laiali Saksa Wehrmachti.
20. september – Algas esimene Cannes'i filmifestival.
1. oktoober – Rahvusvaheline tribunal mõistis Nürnbergis surma 12 Natsi-Saksa liidrit.
15. oktoober – Hermann Göring sooritas päev enne kavandatud hukkamist enesetapu.
16. oktoober – Hukati kümme Nürnbergi protsessil surma mõistetud natslikku sõjakurjategijat.
4. november – Moodustati ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon UNESCO.
11. detsember – ÜRO Peaassamblee otsusega moodustati ÜRO rahvusvaheline lastekaitsefond UNICEF.
19. detsember – Esimese Indohiina sõja algus: Hồ Chí Minhi väed alustasid Indohiinas ulatuslikku pealetungi Prantsuse armee vastu.
31. detsember – USA president Harry S. Truman kuulutas Teise maailmasõja ametlikult lõppenuks.

1947[]

Pikemalt artiklis 1947

7. veebruar – Araablased ja juudid lükkasid tagasi Suurbritannia ettepaneku jaotada Palestiina araabia ja juudi tsoonideks.
10. veebruar – Sõlmiti Pariisi lepingud.
20. veebruar – Lord Louis Mountbatten nimetati viimaseks India asekuningaks.
28. veebruar – 28. veebruari intsident: Taiwanis toimunud valitsuse vastane ülestõus suruti Kuomintangi juhitud Hiina jõudude poolt maha. Hukkus tuhaneid inimesi.
12. märts – USA president Harry Truman tegi Kongressile teatavaks nn Trumani doktriini, et USA peab abistama kommunismiga võitlevaid riike.
16. aprill – Texas Citys plahvatas nitraadilaadungiga kaubavagun, õnnetuses hukkus üle 500 inimese.
16. aprill – USA rahandustegelane Bernard Baruch ja presidendi nõunik Bernard Baruch kirjeldas esimesena Teise maailmasõja järgseid pingeid USA ja Nõukogude Liidu vahel külma sõjana.
5. juuni – USA välisminister George Marshall avalikustas plaani Euroopa abistamiseks pärast Teist maailmasõda.
2. juuli – Roswelli juhtum: USA-s New Mexico osariigis Roswellis kukkus alla tundmatu lendav objekt, esmalt teatasid võimud, et tegemist oli tulnukate laevaga, seejärel aga, et ilmavaatluspalliga.
7. august – Balsaparv Kon Tiki Thor Heyerdahli juhtimisel maabus 101 päeva pärast Peruust lahkumist Tuamotu saarestikus. Reisiga soovis Heyerdahl tõestada, et inkade esivanemad võisid koloniseerida Polüneesia.
14. august – Pakistan iseseisvus.
15. august – India sai iseseisvaks riigiks.
14. oktoober – USA õhujõudude kapten Charles Yeager lendas Bell X-1 pardal esimese inimesena maailmas ülehelikiirusega.
22. oktoober – India ja Pakistani vahel algas sõda Kashmiri pärast.
12. november – Han van Meegeren mõisteti Amsterdamis kunstivõltsimise eest aastaks vangi.
14. november – ÜRO tunnustas Korea iseseisvustaotlust.
20. november – Suurbritannia kuninga George VI tütar printsess Elizabeth abiellus leitnant Philip Mountbatteniga, kellele anti Edinburghi hertsogi tiitel.
29. november – ÜRO avaldas Palestiina jagamise plaani, mille järgi Jeruusalemm jäänuks ÜRO kontrolli alla.
3. detsember – New Yorgis esietendus Tennessee Williamsi näidend "Tramm nimega Iha".
22. detsember – Võeti vastu Itaalia Vabariigi põhiseadus.
23. detsember – Esimest korda esitleti William Bradford Shockley, John Bardeeni ja Walter Houser Brattaini leiutatud bipolaartransistorit.
30. detsember – Rumeenia kommunistid sundisid kuningas Mihai troonist loobuma.

1948[]

Pikemalt artiklis 1948

4. jaanuar – Birma liidust sai iseseisev vabariik.
7. jaanuar – Mantelli UFO-juhtum: Air National Guard'i piloot Thomas Mantell kukkus Kentucky osariigis Fort Knoxi lähedal hävituslennukiga P-51 Mustang alla, kui oli jälitamas tundmatut lendavat objekti.
17. jaanuar – Holland ja Indoneesia Vabariik sõlmisid vaherahu.

28. jaanuar – Hindu äärmuslane Nathuram Godse mõrvas Delhis India iseseisvusliikumise juhi ning India poliitilise ja vaimse juhi Mahatma Gandhi.
30. jaanuar – Šveitsis St. Moritzis algasid esimesed sõjajärgsed taliolümpiamängud.
4. veebruar – Tseilon sai omavalitsusõigusega dominiooniks Briti Ühenduse koosseisus.
16. veebruar – Hollandi astronoom avastas Uraani kaaslase Miranda.
25. veebruar – Kodusõjakartuses andis Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš riigis võimu üle kommunistide kätte.
28. veebruar – Viimased briti väed lahkusid Indiast.
10. märts – Tšehhoslovakkia välisminister Jan Masaryk leiti ministeeriumi akna alt, pole teada, kas ta hüppas alla või tõugati.
17. märts – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Beneluxi riigid sõlmisid Brüsseli lepingu sõjalisest koostööst ründamise korral.
31. märts – USA Kongress kiitis heaks Marshalli abipakti Euroopa riikidele.
1. aprill – Nõukogude väed asusid kontrollima kogu liiklust Berliini ja Läänetsooni (Lääne-Saksamaa) vahel.
3. aprill – Ameerika Ühendriigid eraldasid 16 Euroopa riigile Marshalli programmi raames 5,33 miljardit dollarit abi.
3. aprill – Lõuna-Koreale kuuluval Jeju saarel puhkes ülestõus, milles hukkus erinevate osapoolte vahel toimunud kokkupõrge ja Lõuna-Korea sõjaväe sekkumise tõttu kokku umbes 14 000–30 000 inimest.
7. aprill – Asutati Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rahvusvahelist tervishoidu koordineeriva organisatsioonina.
9. aprill – Sionistlike paramilitaarsete rühmituste Irguni ja Lehi võitlejad ründasid Jeruusalemma lähedal asuvat araablaste küla, tappes üle saja inimese.
9. aprill – Bogotás tapeti liberaalne poliitik Jorge Eliécer Gaitán, pärast mida puhkes Colombias kümme aastat kestnud vägivalla periood (La Violencia).
13. aprill – Araabia väed ründasid Palestiinias Jeruusalemma teel olnud abikonvoid. Hukkus 79 inimest.
16. aprill – Pariisis asutati Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC).
1. mai – Moodustati Korea Demokraatlik Rahvavabariik ehk Põhja-Korea. Riigipeaks sai Kim Il-sŏng.
14. mai – David Ben-Gurion luges Tel Avivis avalikult ette Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni, millega loodi ametlikult Iisraeli riik.
15. mai – Egiptuse, Liibanoni ja Transjordaania väed ründasid äsja rajatud Iisraeli riiki.
7. juuni – Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš astus tagasi.
21. juuni – Firma Columbia Records tutvustas esimesi Peter Carl Goldmarki leiutatud kauamängivaid vinüülplaate.
24. juuni – Nõukogude Liit alustas Berliini blokaadi, peatades maantee- ja raudteeliikluse Berliini ja Lääne-Saksamaa vahel.
5. juuli – Suurbritannias loodi riiklik tervishoiuteenistus.
15. juuli – ÜRO Julgeolekunõukogu andis korralduse relvarahu väljakuulutamiseks Palestiinas.
16. juuli – Esimene turbopropellermootoriga lennuk Vickers Viscount sooritas esmalennu.
22. juuli – Newfoundlandi elanikud hääletasid referendumil Kanadaga liitumise poolt.
29. juuli – Londonis avati esimesed sõjajärgsed suveolümpiamängud.
12. august – Politsei ja maakaitsevägi tappis Pakistani loodeosas umbes paarsada puštut, kes protesteerisid Khudai Khidmatgari liikumise juhtide vangistamise vastu.
15. august – Loodi Korea Vabariik. Riigi esimeseks presidendiks sai Syngman Rhee.
4. september – Hollandi kuninganna Wilhelmina loobus troonist oma tütre Juliana kasuks.
9. september – Põhja-Koreas moodustati Korea Rahvademokraatlik Vabariik.'
17. september – Juudi terroristid mõrvasid Jeruusalemma lähedal Rootsi diplomaadi Folke Bernadotte'i, kes oli ÜRO vahendaja Araabia-Iisraeli vahelises konfliktis Palestiina üle.
18. september – Indoneesia kommunistid moodustasid Jaaval Nõukogude Liidu laadis valitsuse, kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma.
6. oktoober – Türkmenistanis Aşgabati lähedal toimunud 7,3-magnituudiline maavärin nõudis 10 000–110 000 inimelu.
29. oktoober – Araabia-Iisraeli sõda: Iisraeli väed vallutasid Palestiina araablaste küla Safsafi ja tapsid seal 52 külaelanikku.
12. november Tōkyō sõjakuritegude tribunal mõistis surma Jaapani endise peaministri Tōjō Hideki ja teised maailmasõja aegsed juhtkonnaliikmed.
9. detsember – ÜRO Peaassamblee võttis vastu Genotsiidi konventsiooni, mis määratles genotsiidi juuridilises võtmes ja nõudis allakirjutanud riikidelt genotsiidi vältimist.
15. detsember – Tegevust alustas ENSV Riiklik Vene Draamateater.

1949[]

Pikemalt artiklis 1949

6. jaanuar – Sillamäe asula muudeti töölisaleviks.
8. veebruar – Ungari kardinal József Mindszenty mõisteti väidetava riigivastase tegevuse eest eluks ajaks vangi.
2. märts – USA B-50 Superfortressi pommituslennuk Lucky Lady II sooritas esimese vahemaandumisteta ümbermaailmareisi ja maandus Texases Fort Worthis.
18. märts – Avaldati Põhja-Atlandi Lepinguorganisatsiooni (NATO) lepingutekst.
25. märts – Algas märtsiküüditamine, Baltimaadest viidi Lääne-Siberisse ja Põhja-Kasahstani üle 90 000 inimest.
4. aprill – Washingtonis kirjutasid Põhja-Atlandi lepingule alla USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Itaalia, Portugali, Taani, Islandi, Norra ja Kanada välisministrid.
7. aprill – Broadwayl jõudis esimest korda lavale Richard Rodgersi ja Oscar Hammersteini muusikal "South Pacific".
18. aprill – Iirimaa lahkus ametlikult Briti Rahvaste Ühendusest ja sai vabariigiks.
4. mai – Torino lähedal toimunud Superga lennuõnnetuses hukkus kogu Torino jalgpallimeeskond, kokku 31 inimest.
5. mai – Londoni lepingu allkirjastamisega asutati Euroopa Nõukogu.
11. mai – Iisrael võeti vastu ÜRO-sse.
11. mai – Siiam muutis oma nime Taiks.
12. mai – Nõukogude väed lõpetasid Berliini blokaadi.
23. mai – Loodi Saksa Liitvabariik pealinnaga Bonnis.
14. juuni – Saigonis moodustati Vietnami riik.
29. juuni – Lõuna-Aafrikas algas apartheidiprogramm.
19. juuli – Moodustati ametlikult Laose kuningriik, kuid see ei saavutanud veel iseseisvust Prantsusmaast.
27. juuli – Suurbritannias valmistatud esimene reaktiivreisilennukDe Havilland Comet tegi esimese lennu.
3. august – Basketball Association of America ja National Basketball League'i liitumisel loodi korvpalliliiga National Basketball Association (NBA).
5. august – Ecuadori Ambato linna tabanud 6,4-magnituudine maavärin nõudis vähemalt 5050 inimelu.
14. august – Lääne-Saksamaal toimusid esimest korda pärast Teise maailmasõja lõppu valimised.
29. august – Nõukogude Liit korraldas edukalt oma esimese tuumakatsetuse, lõhates Kasahstanis 22 kilotonnise RDS-1.
31. august – Sündis Richard Gere, USA filminäitleja
15. september – Konrad Adenauer sai Lääne-Saksamaa esimeseks kantsleriks ja Theodor Heuss esimeseks presidendiks.
21. september – USA, Briti ja Prantsuse okupatsioonitsoonide üleandmisega Saksa valitsusele loodi Saksamaa Liitvabariik.
1. oktoober – Pekingis kuulutati välja Hiina Rahvavabariik.
7. oktoober – Saksamaa idaosas, Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik.
19. november – Vürst Rainier krooniti Monaco 30. vürstiks.
8. detsember – ÜRO Peaassamblee kutsus maailma riike tunnistama Hiina poliitilist sõltumatust.
27. detsember – Hollandi kuninganna Juliana kirjutas alla dokumendile, millega anti iseseisvus üle kolme sajandi Hollandi võimu all olnud Indoneesiale.
28. detsember – Ungaris jõustus tööstuse riigistamise seadus.

1950[]

Pikemalt artiklis 1950

28. jaanuar – Prantsuse Rahvusassamblee ratifitseeris lepingu, mille järgi Vietnam, Kambodža ja Laos said Prantsuse Liidu koosseisus iseseisvuse.
8. veebruar – Loodi Saksa DV riiklik julgeolekuteenistus Stasi.
8. märts – Marssal Kliment Vorošilov teatas, et Nõukogude Liidul on tuumapomm.
8. aprill – India ja Pakistan sõlmisid vähemuste õiguste lepingu.
8. aprill – Suri vene balletitantsija Vaslav Nižinski.
24. aprill – Loodi Jordaania riik.
13. mai – Toimus kõige esimene Vormel-1 sarja etapp, milleks oli Briti Grand Prix Silverstone'i ringrajal.
15. mai – Nõukogude võimu poolt kõrvaldati Tartus asuv Gustav II Adolfi monument.
25. juuni – Põhja-Korea sissetungiga Korea Vabariiki algas Korea sõda.
27. juuni – ÜRO peasekretär Trygve Lie kutsus ÜRO liikmeid aitama Lõuna-Koreal tagasi lüüa Põhja-Korea rünnakuid.
29. juuni – Jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloo ühe suurima üllatusena võitis amatööridest koosnenud USA koondis Inglismaad tulemusega 1:0.
14. juuli – Korea sõda: Põhja-Korea väed alustasid rünnakuid USA 24. jalaväediviisi peakorterite vastu Taejonis.
16. juuli – Jalgpalli maailmameistrivõistlustel saavutas Uruguay võidu Brasiilia üle ja tuli teist korda maailmameistriks.
29. juuli – Korea sõda – No Gun Ri massimõrv: USA 7. ratsaväerügement lõpetas neli päeva kestnud tulistamise tsiviilsikute vastu. Tulistamine oli alguse saanud kartusest, et põgenike seas võib olla Põhja-Korea spioone.
17. august – Indoneesia iseseisvus taastati.
3. september – Itaalia autosportlane Giuseppe Farina tuli võiduga Itaalia Grand Prix'l esimeseks Vormel 1 maailmameistriks.
15. september – Korea sõjas osalenud USA väed maabusid Inchonis, algas Põhja-Korea vägede poolsaare lõunaosast väljatõrjumine.
21. oktoober – Algas Hiina okupatsioon Tiibetis.
25. oktoober – Hiina Rahvavabariigi vabatahtlike armee korraldas varitsusrünnaku Lõuna-Korea 2. korpusele, millega Hiina sisenes Korea sõtta.
23. detsember – Paavst Pius XII teatas Püha Peetruse haua avastamisest Vatikanis.

1951[]

Pikemalt artiklis 1951

4. jaanuar – Põhja-Korea ja Hiina kommunistide väed vallutasid Souli.
15. jaanuar – Lääne-Saksamaa kohtus saatis Buchenwaldi ja Majdaneki koonduslaagri komandandi abikaasa Ilse Koch eluks ajaks vangi.
25. veebruar – Buenos Aireses algasid esimesed Panameerika mängud.
18. aprill – Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg allkirjastasid Pariisis Euroopa Söe- ja Terasekoondise asutamisleppe.
27. mai – Hiina kommunistid sundisid Tiibeti dalai-laamat allutama oma piirkonna välissuhtluse ja armee Pekingile.
14. juuni – Philadelphia rahvaloendusbüroos demonstreeriti esimest kommertskasutuseks mõeldud elektronarvutit UNIVAC I.
16. juuli – Belgia kuningas Léopold III loobus troonist ja sellele asus tema poeg Baudouin.
19. oktoober – USA president Harry Truman kirjutas alla aktile, millega lõpetati sõjaseisukord Saksamaaga.
26. oktoober – Winston Churchill sai teist korda Suurbritannia peaministriks.
27. oktoober – Egiptus tühistas liidulepingu Suurbritanniaga.
20. detsember – USA-s Idaho osariigis Arcos hakkas tööle esimene elektrienergiat tootev tuumaelektrijaam, kui eksperimentaalne reaktor andis voolu neljale elektripirnile.
24. detsember – Liibüast sai iseseisev föderatsioon kuningas Idris I valitsuse all.

1952[]

Pikemalt artiklis 1952

6. veebruar – Elizabeth II tõusis Briti troonile pärast oma isa George VI surma.
27. veebruar – ÜRO pidas esimesed kohtumised oma praeguses alalises New Yorgi peakorteris.
29. veebruar – Helgoland tagastati Lääne-Saksamaale.
4. märts – Hiina süüdistas Ameerika Ühendriike bakterioloogilise relva kasutamises Korea sõjas.
10. märts – Nõukogude Liit tegi ettepaneku nelja osapoole vahel konverentsi korraldamiseks Saksamaa ühendamise ja desarmeerimise teemal.
10. märts – Tõenäolise valimiskaotusega silmitsi seisnud endine Kuuba president Fulgencio Batista korraldas võimule saamiseks riigipöörde.
12. märts – Briti diplomaat Hastings Ismay määrati esimeseks NATO peasekretäriks.
21. märts – USA-s Clevelandis toimus esimene suurem rokk-kontsert "Moondog Coronation Ball".
15. aprill – New Yorgi Franklin Bank väljastas maailma esimese krediitkaardi.
15. aprill – USA õhuvägede strateegiline reaktiivpommituslennuk Boeing B-52 Stratofortress sooritas esmalennu.
2. mai – Suurbritannias valmistatud esimene reaktiivreisilennuk De Havilland Comet alustas regulaarlende.
13. juuni – Nõukogude Liidu sõjalennukid tulistasid alla Läänemere rahvusvaheliste vete kohal alla Rootsi luurelennuki Douglas C-47 Skytraini. Kolm päeva hiljem lasid Nõukogude õhujõud alla ka kadumajäänud lennukit otsima saadetud lennuki Catalina.
29. juuni – Kõige esimesel Miss Universumi iludusvõistlusel tuli võitjaks soomlanna Armi Kuusela.
19. juuli – Helsingis algasid XV suveolümpiamängud.
11. august – Jordaania kuningas Talal oli sunnitud tervislikel põhjustel troonist loobuma ning kuningaks kuulutati tema vanim poeg Prints Hussein.
6. september – Inglismaal Hampshire'is Farnborough' lennundusnäitusel toimunud õnnetuses hukkus 31 inimest.
3. oktoober – Suurbritannia katsetas oma esimest tuumapommi Austraalia ranniku lähedal, saades maailma kolmandaks tuumariigiks.
4. oktoober – David Schwartzile paigaldati esimene südamestimulaator, mille töötas Harvardi ülikoolis välja Paul Zoll.
8. oktoober – Londonis Harrow & Wealdstone'i raudteejaamas toimunud kolme rongi kokkupõrkes hukkus 112 ja sai vigastada 340 inimest.
10. oktoober – Egiptus jõudis Sudaaniga kokkuleppele Niiluse vete jagamises.
31. oktoober – USA katsetas Marshalli saarestikus Elugelabi atollil oma esimest vesinikupommi.
4. november – USA presidendiks valiti Dwight D. Eisenhower.
11. november – Leiutajad John Mullin ja Wayne Johnson demonstreerisid Californias esimest videomakki.
25. november – Londonis esietendus Agatha Christie näidend "Hiirelõks" ("The Mousetrap").

1953[]

Pikemalt artiklis 1953

7. jaanuar – USA president Harry Truman teatas, et Ameerika Ühendriigid on välja töötanud vesinikupommi.
14. jaanuar – Marssal Josip Broz Tito valiti Jugoslaavia esimeseks presidendiks.
1. veebruari – Hollandit, Belgiat ja Suurbritanniat tabanud üleujutustes hukkus üle 2500 inimese.

28. veebruar – Francis Crick ja James Watson teatasid DNA kaksikheeliksstruktuuri avastamisest.
5. märts – Suri Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin.
6. märts – Pärast Jossif Stalini nimetati Nõukogude Liidu peaministriks Georgi Malenkov.

Salk-child-Karsh — Salk last vaktisineerimas

26. märts – USA arst Jonas Salk teatas uue lastehalvatusevastase vaktsiini avastamisest.
7. aprill – ÜRO peasekretäriks valiti Rootsi diplomaat Dag Hammarskjöld.

8. aprill – Jomo Kenyatta mõisteti Mau Mau ülestõusu organiseerimise eest seitsmeks aastaks vangi.
10. aprill – Esilinastus maailma esimene suure filmistuudio toodetud 3D-film "Vahakujude maja" ("House of Wax").
16. aprill – Paar kuud enne kuninganna Elizabethi kroonimist valmis Briti kuninglik jaht Britannia.
2. mai – Jordaania kuningaks sai Hussein bin Talal.

29. mai – Uusmeremaalane Edmund Hillary ja šerpa Tenzing Norgay jõudsid esimeste inimestena maailma kõrgeima mäe Džomolungma tippu.
2. juuni – Krooniti Briti kuninganna Elizabeth II, esmakordselt näidati seda tseremooniat ka televisioonis.
8. juuni – USA ülemkohus otsustas, et pealinna Washingtoni restoranid ei tohi keelduda mustanahalisi teenindamast.

Bundesarchiv B 145 Bild-F005191-0040, Berlin, Aufstand, sowjetischer Panzer — Nõukogude tankid Berliinis

17. juuni – Nõukogude tankid surusid maha rahva ülestõusu Ida-Saksamaal.
18. juuni – Egiptus kuulutas end sõltumatuks vabariigiks.

Julius and Ethel Rosenberg NYWTS — Ethel ja Julius Rosenberg

19. juuni – Sing Singi vanglas hukati Nõukogude Liidu kasuks spioneerimises süüdi mõistetud Julius ja Ethel Rosenberg.
26. juuni – Kõrvaldati Nõukogude Liidu siseminister Lavrenti Beria.
26. juuli – Fidel Castro alustas Kuubal ülestõusu.
27. juuli – Sõlmiti Korea sõja lõpetanud relvarahu.
12. august – Nõukogude Liit õhkis esimese vesinikpommi.
12. september – Nikita Hruštšov valiti Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeseks sekretäriks.
6. oktoober – Suurbritannia saatis väed Briti Guajaana kommunistlikku riigipööret ära hoidma.
20. november – USA piloot Albert Scott Crossfield saavutas lennuki Douglas D-558-2 Skyrocket pardal esimesena kahekordse helikiiruse.
1. detsember – Ilmus ajakirja Playboy esimene number.
8. detsember – USA tegi ÜRO Peaassambleel ettepaneku kehtestada tuumaenergia kasutamise üle rahvusvaheline kontroll.
24. detsember – Uus-Meremaal Põhjasaarel Tangiwais kukkus mudavoolu tõttu raudteesild kokku, mõni mitut hiljem sillale lähenenud rong sõitis jõkke. Hukkus 151 inimeset.
30. detsember – USA-s tulid müügile esimesed värviteleviisorid.

1954[]

Pikemalt artiklis 1954

21. jaanuar – USA-s Connecticuti osariigis Grotonis lasti vette esimene tuumaallveelaev USS Nautilus.
25. veebruar – Egiptuses usurpeeris võimu kolonel Gamal Abdel Nasser.
1. märts – USA õhkas Vaikse ookeanis Bikini atollil vesinikupommi "Castle Bravo".
1. märts – Venezuela pealinnas Caracases algas Ameerika Riikide Organisatsiooni esimene konverents.
7. aprill – USA president Dwight Eisenhower kasutas esmakordselt mõistet "doominoteooria", kirjeldades seda, kuidas ühe riigi kommunismi mõjuvõimu alla sattumisel võivad sellele järgneda ka teised lähedal asuvad riigid.
26. aprill – ÜRO Genfi kohtumisel arutati Korea ja Indo-Hiina probleeme ning soovitati Koreas vabad valimised korraldada.
5. mai – Kindral Alfredo Stroessneri juhtimisel kukutati Paraguay tsiviilpresident, algas 34 aastat kestnud diktatuur.
6. mai – Briti sportlane Roger Bannister purustas nelja minuti piiri miilijooksus, läbides distantsi ajaga 3 minutit 59,4 sekundit.
17. mai – USA Ülemkohus tühistas 1896. aasta määruse, mille kohaselt pidi haridus olema "eraldatud, kuid võrdne". Seega muutus rassiline segregatsioon riigikoolides ebaseaduslikuks.
26. mai – Egiptuses avastati vaarao Cheopsi matuselaev.
29. mai – Hollandis Arnhemi linna lähedal Oosterbeekis toimus esimene Bilderbergi grupi konverents, kus osalesid Euroopa ja USA riigijuhid.
27. juuni – Moskva lähedal Obninskis avati maailma esimene tuumaelektrijaam.
4. juuli – Lääne-Saksamaa võitis "Berni imeks" ristitud finaalmatšis Ungari koondist ja tuli maailmameistriks.
29. juuli – Ilmus J. R. R. Tolkieni fantaasiaromaani "Sõrmuste isand" esimene köide.
31. juuli – Itaalia alpinistide rühm jõudis esimesena maailma kõrguselt teise mäe K2 tippu.
8. september – Kaheksa riiki moodustasid Kagu-Aasia Lepingu Organisatsiooni.
9. september – Alžeeriat tabanud 6,7-magnituudilise maavärina tõttu hukkus vähemalt 1243 inimest ja umbes 5000 sai vigastada, mille järel oli riigi valitsus sunnitud ehituskoodides reforme läbi viima.
14. september – Salajases tuumapommikatsetuses heitis Nõukogude Liidu pommitaja Tupolev Tu-4 40 kilotonnise aatomipommi Orenburgi oblastis Totskoje küla lähedale, jättes umbes 45 000 sõdurit ja 10 000 tsiviilelanikku kaitsetuks radioaktiivse reostuse eest.
5. oktoober – Suurbritannia, USA, Itaalia ja Jugoslaavia otsustasid, et Trieste piirkond tuleb jaotada Itaalia ja Jugoslaavia tsooniks.
23. oktoober – Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liit jõudsid kokkuleppele lõpetada Saksamaa okupeerimine.
23. detsember – Joseph Murray tegi esimese neerusiirdamise.

1955[]

Pikemalt artiklis 1955

3. märts – Kreeka, Jugoslaavia ja Türgi moodustasid parlamentaarse nõukogu.
31. märts – Algas puhastus Hiina Kommunistlikus Parteis.
5. aprill – Briti peaminister Winston Churchill astus tagasi.
18. aprill – Indoneesias Bandungis peeti 29 riigi osalusel esimene Aasia-Aafrika konverents.
5. mai – Liitlasriigid taastasid Lääne-Saksamaa suveräänsuse ja riik liitus neli päeva hiljem NATOga.
14. mai – Nõukogude Liit, Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ida-Saksamaa, Ungari, Poola ja Rumeenia sõlmisid Varssavi pakti.
15. mai – Austrias lõppes kümme aastat kestnud liitlasvägede okupatsioon.
18. mai – Pärast Esimese Indo-Hiina sõja lõppu evakueeriti üle 310 000 Vietnami kodaniku ja sõduri Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami.
11. juuni – Prantsusmaal Le Mansi ringrajal sai 80 inimest surma ja üle 100 viga, kui kolm võidusõiduautot kokku põrkasid ja publiku sekka paiskusid.
13. juuli – Mõrvas süüdi mõistetud modell ja ööklubiomanik Ruth Ellis hukati viimase inimesena Suurbritannias poomise läbi.
17. juuli – USA-s California osariigis Anaheimis avati Disneyland.
19. juuli – Tallinna Televisioonistuudiost anti eetrisse esimene telesaade.
27. juuli – Austria taastas suveräänsuse. Alates Teise maailmasõja lõpust oli ta jagatud USA, Briti, Prantsuse ja Nõukogude okupatsioonitsooniks.
20. august – Marokos puhkes Prantsuse vastane mäss.
28. august – USA-s Mississippi osariigis lintšiti 14-aastane mustanahaline teismeline Emmett Till, kuna ta olevat valgele naisele külge löönud. Seda sündmust loetakse üheks afroameeriklaste kodanikuõiguste eest võidelnud liikumise oluliseks sütikuks.
13. september – Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid diplomaatilised suhted.
16. september – Argentinas toimus sõjaväeline riigipööre, president Juan Perón tagandati ning ta põgenes riigist.
19. september – Armee ja mereväe juhitud riigipöördega kukutati Argentina president Juan Perón.
22. september – Inglismaal alustas vastukaaluks riiklikule British Broadcast Corporationile tööd kommertstelevisioon. Esimene telereklaam propageeris hambapastat.
30. september – Ameerika näitleja James Dean hukkus 24-aastaselt autoõnnetuses.
26. oktoober – Austria parlament taaskehtestas riigi püsiva neutraalsuse seaduse, mis sai aluseks rahu ja jõukuse perioodile.
26. oktoober – Ngô Đình Diệm kuulutas ennast vastloodud Vietnami Vabariigi presidendiks pärast seda, kui oli referendumil tulemusi võltsinud ja monarhia kukutanud.

1. detsember – USA-s Alabama osariigis Montgomerys arreteeriti Rosa Parks, kes ei andnud bussis kohta valgenahalisele mehele, misjärel alustasid kümned tuhanded mustahalised linna busside vastu boikotti. Tegemist oli aforoameeriklaste kodanikuõiguste liikumise ühe võtmesündmusega.
14. detsember – Soome võeti ÜRO liikmeks. Taotlus oli eelnevalt kolm korda tagasi lükatud.

1956[]

Pikemalt artiklis 1956

1. jaanuar – Sudaan kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
25. veebruar – Nõukogude liider Nikita Hruštšov sarjas NLKP kongressil peetud kõnes oma eelkäijat Jossif Stalinit.
2. märts – Prantsusmaa tunnustas Maroko iseseisvust.
9. märts – Gruusias Thbilisis surusid Nõukogude väed maha Nikita Hruštšovi destaliniseerimise poliitika vastase massimeeleavalduse.
23. märts – Pakistan sai esimeseks islamivabariigiks.

19. aprill – Monaco prints Rainier abiellus ameerika filmitähe Grace Kellyga.
21. mai – USA õhkis Vaiksel ookeanil Bikini atolli kohal esimese vesinikpommi.
24. mai – Šveitsis Luganos toimus kõige esimene Eurovisiooni lauluvõistlus.
23. juuni – Kolonel Gamal Abdel Nasser valiti Egiptuse presidendiks.
26. juuli – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser riigistas Suessi kanali.
8. august – Belgias Bois du Cazier' kaevanduses toimunud õnnetuses hukkus 262 kaevurit, sealhulgas arvukalt Itaalia päritolu kaevureid.
23. september – Suurbritannia ja Prantsusmaa andsid vaidluse Suessi kanali üle lahendamiseks ÜRO Julgeolekunõukogule.
25. september – Tööd alustas esimene üleatlandiline telefonikaabel, mis ühendas Šotimaal asuvat Obani Newfoundlandiga Kanadas.
21. oktoober – Briti võimud vahistasid Keenias Mau Mau ülestõusu mässuliste juhi Dedan Kimathi.
23. oktoober – Ungari ülestõus algas rahumeelse õpilaste meeleavaldusega, mis meelitas kohale tuhandeid, kui see marssis läbi Budapesti kesklinna parlamendihooneni.
24. oktoober – Budapesti sisenesid Nõukogude tankid.
29. oktoober – Algas Suessi kriis: Iisraeli väed tungisid Siinai poolsaarele.
2. november – Egiptusele kuulunud Gaza langes Suessi sõjas Briti vägede kätte.
4. november – Nõukogude väed ründasid Budapesti; Ungari kommunismivastane mäss suruti Nõukogude tankide abil maha, president Imre Nagy leidis varjupaiga Jugoslaavia saatkonnas.
8. november – ÜRO Peaassamblee nõudis Nõukogude tankide lahkumist Ungarist.
13. november – USA Ülemkohtu otsusega tunnistati rasside eraldamine ühistranspordis põhiseadusega vastuolus olevaks.
20. november – ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Nõukogude Liidu interventsiooni Ungaris.
6. detsember – Melbourne'i suveolümpiamängude veepalliturniiri matš Ungari ja Nõukogude Liidu vahel kujunes kahe riigi vaheliste poliitiliste pingete tõttu vägivaldseks, mistõttu sai matš tuntuks "veri vees matšina".

1957[]

Pikemalt artiklis 1957

22. jaanuar – Iisrael viis oma väed Siinai poolsaarelt välja.
6. märts – Kaks endist Briti kolooniat, Kullarannik ja Togoland, moodustasid Ghana riigi.
15. märts – Kalvolas toimunud Soome rahuaja tõsisemas rongiõnnetuses hukkus 26 inimest.
25. märts – Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik sõlmisid Roomas Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu.
22. mai – Asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum, millele eraldati Rocca al Mares 70 ha maad.
25. juuli – Tuneesia iseseisvus Prantsuse võimu alt.
4. september – Arkansase osariigi kuberner Orval Faubus saatis Arkansase Rahvuskaardi Little Rocki keskkooli juurde, et takistada üheksat afroameerika õpilast kooli sisenemast.
16. september – Tai peaminister Plaek Phibunsongkhram kõrvaldati riigipöörde käigus võimult ning võimu haaras feldmarssal Sarit Thanarat.
19. september – USA viis Nevada kõrbes läbi esimese maa-aluse tuumakatsetuse.
21. september – Norra kuningas Haakon VII suri, troonile tõusis tema poeg Olav V.

Duvalier (cropped) — François "Papa Doc" Duvalier

22. september – François Duvalier valiti Haiti presidendiks.
26. september – Toimus Leonard Bernsteini muusikali "West Side'i lugu" ("West Side Story") esmaettekanne.
29. september – Tšeljabinski oblastis radioaktiivsete jäätmete hoidla toimunud plahvatuses paiskus atmosfääri kõrgradioaktiivset ainet.

4. oktoober – Nõukogude Liit sai esimeseks kosmoseriigiks, saates Maa orbiidile satelliidi Sputnik 1.
10. oktoober – Inglismaal Windscale'i tuumaelektrijaamas toimunud tulekahju tõttu vabanes atmosfääri suures koguses radioaktiivset ainet.

Laika Rumeenia postmargil

3. november – Nõukogude Liidust saadeti kosmosesse esimene kosmoselaev, mille pardal oli elusolend – koer Laika.
8. november – San Franciscost Hawaiile teel olnud reisilennuk Boeing 377 Stratocruiser kukkus Vaiksesse ookeani. Hukkusid kõik pardal viibinud 44 inimest. Õnnetuse põhjus on jäänud siiani selgusetuks.

Vanguard rocket explodes — Vanguardi kanderaketi plahvatus

6. detsember – Mõni hetk pärast starti plahvatas kanderakett, mis pidi saatama USA esimese satelliidi Vanguard TV3 Maa orbiidile.
20. detsember – Euroopa Aatomienergiaagentuur (Nuclear Energy Agency) alustas tegevust.

1958[]

28. jaanuar – Taani ettevõte The Lego Group patenteeris legoklotside kuju.
31. jaanuar – James Van Alleni juhitud Explorer 1 uurimisrühm tõendas Van Alleni kiirgusvööndi olemasolu.
6. veebruar – Müncheni lennuvälja stardirajal purunes lennuk, mille pardal oli jalgpallimeeskond Manchester United. Hukkus 23 inimest, nende seas kaheksa jalgpallurit.
21. veebruar – Briti kunstnik Gerald Holtom avaldas tuumarelvastumise vastase demonstratsiooni jaoks logo, mis sai rahvusvaheliselt tuntuks rahusümbolina.
2. märts – Sir Vivian Fuchsi juhitud ekspeditsioon ületas esimesena Antarktise mandri.
17. märts – USA viis orbiidile satelliidi Vanguard 1.
27. märts – Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov tagandas peaminister Nikolai Bulganini ning asus ise täitma valitsusjuhi kohuseid.
17. aprill – Brüsselis algas 19. oktoobrini kestnud maailmanäitus.
28. aprill – USA alustas operatsioon Hardtack I raames Vaikse ookeanis Eniwetoki ja Bikini atollidel oktoobrini kestnud tuumakatsetusi.
22. mai – Tseilonil algas tamilide vastane mäss. Järgneva viie päeva jooksul tapeti kuni 300 inimest.
1. juuni – Prantsusmaa peaministriks sai sõjakangelasest kindral Charles De Gaulle.
16. juuni – Ungaris poodi riigireetmise eest Imre Nagy, kes peaministrina juhtis Nõukogude vägede maha surutud rahvaülestõusu. 1989. aasta samal päeval maeti Nagy austusavalduste saatel ümber.
9. juuli – USA-s Alaska osariigis asuvat Lituya lahte tabas enam kui poole kilomeetri kõrgune megatsunami.
14. juuli – Iraagi viimane kuningas Faisal II tõugati Abd al-Karim Qasimi juhtimisel toimunud riigipöörde käigus võimult.
29. juuli – Loodi kosmoseagentuur NASA.
3. august – USA aatomiallveelaev "Nautilus" jõudis esmakordselt jää all põhjapoolusele.
2. oktoober – Guinea Vabariik saavutas sõltumatuse Prantsusmaast.
4. oktoober – Võeti vastu Prantsusmaa praegune põhiseadus, millega sai alguse Prantsuse Viies Vabariik.
7. oktoober – Selleks, et saada kontroll Pakistani poliitilise ebastabiilsuse üle, tühistas president Iskander Mirza kaks aastat varem vastuvõetud põhiseaduse, kehtestas sõjaseisukorra ja likvideeris Pakistani Rahvusassamblee.
23. oktoober – Boriss Pasternakile anti Nobeli kirjandusauhind.

27. oktoober – Kindral Ayub Khan kukutas Iskander Mirza Pakistani presidendi kohalt ning sai Pakistani teiseks presidendiks.
27. november – Nikita Hruštšov esitas Lääneriikidele ultimaatumi, nõudes Lääne-Berliini muutmist vabalinnaks.
21. detsember – Charles de Gaulle valiti ülekaalukalt Prantsuse Viienda Vabariigi esimeseks presidendiks.

1959[]

Pikemalt artiklis 1959

1960[]

Pikemalt artiklis 1960

6. jaanuar – New Yorgist Miamisse teel olnud National Airlinesi reisilennuki pardal plahvatas pomm. Hukkusid kõik pardal viibinud 34 inimest.
9. jaanuar – Egiptuses hakati ehitama Assuani paisu.
19. jaanuar – USA ja Jaapan kirjutasid alla vastastikuse julgeoleku leppele.
23. jaanuar – USA mereväe batüskaaf Trieste sukeldus kahe mehega pardal Vaikses ookeanis Mariaani süvikus rekordilisele 10 916 meetri sügavusele.
1. veebruar – Neli mustanahalist üliõpilast korraldasid Põhja-Carolina osariigis Greensboros esimese istumisstreigi.
9. veebruar – Hollywoodi kuulsuste alleel pandi maha esimene täht – Joanne Woodwardile.
13. veebruar – Prantsusmaa sooritas Sahara kõrbes oma esimese tuumakatsetuse.
18. veebruar – Argentina, Brasiilia, Tšiili, Mehhiko, Paraguay, Peruu ja Uruguay jõudsid kokkuleppele Ladina-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsiooni moodustamises.
29. veebruar – Maroko ajaloo ohvriterohkeimas maavärinas hävines Agadiri sadamalinn, 40 000 elanikust hukkus 12 000.
21. märts – Sharpeville'i massimõrv: Pan-Aafrika meeleavaldus Lõuna-Aafrikas põhjustas Sharpeville'is tulevahetuse, milles hukkus 69 inimest. Selle järel kehtestati erakorraline seisukord.
27. märts – Iraagi peaminister Kassem rajas Palestiina armee.
19. aprill – Lõuna-Korea president Syngman Rhee kukutati üleriigilise demokraatlikult meelestatud üliõpilaste ülestõusuga, mis sai alguse protestist valimistulemuste võltsimise vastu.
21. aprill – Brasiilia pealinn viidi Rio de Janeirost üle Brasíliasse, ühtse plaani järgi ehitatud modernistlikku linna maa keskosa kõrgustikel.
27. aprill – Togost sai sõltumatu vabariik.
1. mai – Sverdlovski kohal tulistati alla USA luurelennuk U-2.
3. mai – Asutati Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA).
6. mai – Kuninganna Elizabeth II õde printsess Margaret abiellus Anthony Armstrong-Jonesiga.
7. mai – Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks sai Leonid Brežnev.
7. mai – Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov andis teada, et Nõukogude Liit oli vangi võtnud Ameerika piloodi Francis Gary Powersi, kelle luurelennuk oli kuus päeva varem alla tulistatud.
9. mai – USA legaliseeris esimese riigina maailmas rasestumisvastased tabletid.

USS Triton SSRN-586 Anaconda ad — USS Triton (SSRN-586)

10. mai – USA tuumaallveelaev Triton lõpetas 84-päevase veealuse reisi ümber maakera.
11. mai – Iisraeli välisluure Mossad röövis Argentinas natsikurjategija Adolf Eichmanni ja toimetas ta Iisraeli, kus ta surma mõisteti.
22. mai – Suur Tšiili maavärin: Tšiilit tabas kõigi aegade võimsaim, 9,5-magnituudiline maavärin. Maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis hukkus umbes 3000 inimest.
23. mai – Iisraeli agendid tabasid Argentinas natsiliider Adolf Eichmanni.
20. juuni – Mali vabanes Prantsuse koloniaalvõimu alt.
26. juuni – Madagaskar kuulutas end Malagassi Vabariigi nime all iseseisvaks.
30. juuni – Belgia Kongo kuulutas end iseseisvaks, mille tõttu algas mitu aastat väldanud ebastabiilne periood, mis lõppes Mobutu Sese Seko diktatuuri algusega 1965. aastal.
7. juuli – USA firma Hughes Aircraft Corporation esitles maailma esimest töötavat laserit.
11. juuli – Katanga peaminister Moise Tshombe kuulutas oma juhitava Kongo Vabariigi provintsi iseseisvaks.
21. juuli – Tseiloni peaministriks sai Sirimavo Bandaranaike, kellest sai maailma esimene naisvalitsusjuht.
3. august – Niger iseseisvus Prantsusmaa võimu alt.
7. august – Elevandiluurannik iseseisvus.
7. august – Nõukogude astronaut German Titov tegi kosmosesõidukiga Vostok 2 maakerale peale 17 ringi, lend kestis 25,5 tundi. Ta oli esimene inimene, kes oli viibinud kosmoses üle ühe ööpäeva.
11. august – Tšaad kuulutas välja iseseisvuse.
12. august – Floridast startis orbiidile esimene sidesatelliit Echo I.
13. august – Kesk-Aafrika Vabariik saavutas iseseisvuse.
15. august – Kuulutati välja Kongo Rahvavabariik.
16. august – Küprose saareriik vabanes Suurbritannia võimu alt.
17. august – Gabon saavutas Prantsusmaa võimu alt iseseisvuse.
19. august – Nõukogude tehiskaaslase pardal lennutati kosmosesse koerad Belka ja Strelka.

Abebe Bikila maratona olimpica Roma 1960 — Abebe Bikila maratoni võitmas

10. september – Rooma olümpiamängudel võitis maratonijooksus paljajalu võistelnud Abebe Bikila kuldmedali, saades esimeseks olümpiavõitjaks Sahara-tagusest Aafrikast.
14. september – Asutati Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC).
20. september – Kolmteist vastiseseisvunud Aafrika riiki ja endine Küpros võeti ÜRO-sse.
24. september – Ameerika Ühendriikides lasti vette esimene tuumajõul liikuv lennukikandja, USS Enterprise.
26. september – Asepresident Richard Nixon ja senaator John F. Kennedy pidasid esimese teledebati USA presidendikandidaatidena.

Nikita Khruchchev Colour — Nikita Hruštšov

12. oktoober – Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov rikkus ÜRO Peaassamblees toimunud kolonialismisteemalisel debatil etiketti, tagudes kingaga vastu lauda.
12. oktoober – Jaapani Sotsialistliku Partei juht Inejiro Asanuma mõrvati televisiooni otseeetris samuraimõõgaga.
20. oktoober – Londonis algas kohtuprotsess kirjastuse Penguin Books üle, mis avaldas D. H. Lawrence'i kõlvatuks peetud "Lady Chatterley armukese".
21. oktoober – Suurbritannias lasti vette esimene tuumaallveelaev, HMS Dreadnought.
29. oktoober – USA-s Ohio osariigis Toledos kukkus pärast õhkutõusu alla lennuk C-46, mis kandis California Polütehnilise Ülikooli jalgpallimeeskonda. Hukkus 22 inimest.
28. november – Mauritaania sai iseseisvaks islamivabariigiks.
13. detsember – Samal ajal kui Etioopia keiser Haile Selassie paiknes riigist väljas, korraldati Etioopias riigipööre ning võimule seati keisri poeg Amha Selassie.
14. detsember – Pariisis kirjutasid 20 riigi esindajad alla Atlandi Majandusühenduse konventsioonile.

1961[]

Pikemalt artiklis 1961

3. jaanuar – Ameerika Ühendriigid külmutasid suhted Kuubaga.
3. jaanuar – Soomes kukkus Kronobyst Vaasasse teel olnud reisilennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 25 inimest, millega on see kõige ohvriterohkem Soome lennuõnnetus. Uurimise tulemusena selgus, et piloodid olid lennu ajal joobes.
25. jaanuar – USA-s toimus esimene teleülekanne presidendi pressikonverentsist. President John F. Kennedy vastas 31 küsimusele.
1. märts – USA president John F. Kennedy rajas Ameerika Rahukorpuse.
8. aprill – Prantsusmaal korraldatud referendumil kiideti heaks rahu Alžeeria mässulistega.
10. aprill – Jeruusalemmas toodi Iisraeli kohtu ette endine sõjakuritegudes süüdistatud Adolf Eichmann.

12. aprill – Nõukogude kosmonaut Juri Gagarin sooritas esimese mehitatud kosmoselennu. Kosmoselaeva Vostok 1 pardal tegi ta 108 minuti jooksul tiiru ümber maakera ning sooritas seejärel õnnestunud maandumise.
17. aprill – Kuuba emigrandid üritasid USA toetusel invasiooni Sigade lahe kaudu, Kuuba valitsusväed lõid rünnaku tagasi.
22. aprill – Neli kindralit, kes olid Charles de Gaulle'i tegevuse vastu Alžeerias, korraldasid Alžiiris ebaõnnestunud riigipöörde.

5. mai – Mercury programm: Alan Shepard käis esimese ameeriklasena avakosmoses.
16. mai – Park Chung-hee juhitud sõjaväeline revolutsiooniline komitee kukutas veretu riigipöördega Yun Posuni valitsuse, lõpetades Teise Korea Vabariigi.
31. mai – Loodi Lõuna-Aafrika Vabariik.
8. juuni – Rajoonikeskus Põlva sai aleviks.
19. juuni – Iseseisvus senine Briti dominioon Kuveit.
19. juuni – Itaalia arheoloogid leidsid esimene tõendi Pontius Pilatuse ajaloolisuse kohta: Iisraelis Caesareas kaevati välja tema nimega steel.
2. juuli – Ameerika kirjanik Ernest Hemingway laskis end maha.
13. august – Ida-Saksamaa sulges Brandenburgi väravad Ida- ja Lääne-Berliini vahel, et takistada idasakslaste ülejooksmist, ning algas Berliini müüri ehitus.
22. august – Lääne-Berliini põgeneda üritanud Ida Siekmann hüppas oma üürikorteri aknast välja, saades esimeseks inimeseks, kes on Berliini müüri ületades hukkunud.
10. september – Itaalias toimunud Vormel 1 Grand Prix'l põrkas saksa vormelisõitja Wolfgang von Trips teise sõitjaga kokku ja sõitis teelt välja. Õnnetuses hukkus Von Trips ja 15 pealtvaatajat.
11. september – Šveitsis asutati Maailma Looduse Fond (WWF).
16. september – Teadaolevalt kõige tugevamate tuuleiilidega taifuun Nancy tabas nõrgenuna Shikoku saart Jaapanis.

18. september – ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld hukkus lennuõnnetuses Põhja-Rodeesias.
29. september – Süüria lahkus Araabia Ühendvabariigi koosseisust ja iseseisvus.
10. oktoober – Vulkaanipurske järel Atlandi ookeani lõunaosa Tristan da Cunha saarel evakueeriti kogu saare elanikkond Suurbritanniasse.
23. oktoober – ÜRO ekspeasekretärile Dag Hammarskjöldile anti postuumselt Nobeli rahuauhind.
31. oktoober – Endise Nõukogude liidri Jossif Stalini surnukeha viidi Punase väljaku mausoleumist minema ja maeti maha.
11. november – Stalingrad nimetati ümber Volgogradiks.
27. november – Nõukogude Liit tegi ettepaneku keelustada tuumakatsetused otsekohe, ilma rahvusvahelise kontrollita.
28. november – ÜRO Peaassamblee kutsus üles koloniaalmaade vabastamisele.
1. detsember – Asutati Tallinna Botaanikaaed.
18. detsember – India väed tungisid Portugali Indiasse, lõpetades üle 450 aasta kestnud Portugali koloniaalvõimu Goas.

1962[]

Pikemalt artiklis 1962

15. jaanuar – Põhja-Kreekast avastati aastast 340 eKr pärinev Derveni papüürus, mis on vanim Euroopast leitud säilinud käsikiri.
5. veebruar – Prantsuse president Charles de Gaulle avaldas toetust Alžeeria iseseisvumisele.
9. veebruar – Jamaicast sai iseseisev riik Briti Rahvaste Ühenduse koosseisus.
20. veebruar – Astronaut John Glenn tegi esimese ameeriklasena tiiru Maa orbiidil.
27. veebruar – Kaks Vietnami õhujõudude pilooti pommitasid Saigonis Iseseisvuspaleed, üritades tappa Lõuna-Vietnami presidenti Ngô Đình Diệmi.
2. märts – Kindral Ne Win kukutas Birma sõjalise riigipöördega peaminister U Nu.
13. märts – USA staabiülemate ühendatud komitee esimees kindral Lyman Lemnitzer esitles kaitseministrile libaoperatsiooni plaani, tuntud kui operatsioon "Northwoods", lootes sellega suurenda avalikkusse toetust sõjaks Fidel Castro ja Kuuba vastu.
1. juuli – Burundi ja Rwanda saavutasid iseseisvuse.
2. juuli – USA-s Arkansase osariigis Rogersis avati esimene Walmarti kaubandusketi pood.
3. juuli – Alžeeria saavutas Prantsusmaast iseseisvuse.
9. juuli – Ameerika Ühendriigid korraldasid tuumakatsetuse Starfish Prime, mis on olnud suurim tuumakatsetus avakosmoses.
10. juuli – Canaverali neemelt saadeti orbiidile esimene televisioonisatelliit Telstar, mis hakkas edastama teleprogrammi Atlandi ulatuses.
12. juuli – Londonis Marquee Club'is esines esimest korda avalikult ansambel The Rolling Stones.
13. juuli – Suurbritannia peaminister Harold Macmillan vallandas korraga koguni seitse ministrit.

5. august – Näitleja ja modell Marilyn Monroe leiti oma kodust Los Angeleses surnuna.
6. august – Jamaica kuulutas end iseseisvaks.
16. august – Alžeeria sai Araabia Liiga liikmeks.

16. august – The Beatlesi trummar Pete Best vallandati ansamblist. Tema kohale saabus Ringo Starr.
23. august – USA satelliit Telstar edastas esimese otseteleprogrammi Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel.
12. september – USA president John F. Kennedy pidas Houstonis Rice Stadiumil kõne, mis sai tuntuks lause "We choose to go to the Moon" järgi.
19. september – Hiina Rahvavabariik ründas India vägesid ja kahe maa piiril puhkes kolmenädalane sõda, mis lõppes Hiina võiduga.
29. september – Orbiidile saadeti esimene Kanada satelliit Alouette 1, mis oli esimene mõne teise riigi peale Nõukogude Liidu või USA poolt ehitatud satelliit.
2. oktoober – Egiptus saatis väed Jeemenisse toetama vabariiklasi.
3. oktoober – Floridas Canaverali neeme õhujõudude jaamast startis Ameerika Ühendriikide viies mehitatud kosmosemissioon Mercury-Atlas 8.
8. oktoober – Saksamaa uudiste ajakiri Der Spiegel avaldas artikli, milles avaldati Lääne-Saksamaa vägede ettevalmistamatus idast tuleva ohu eest. Mõni aeg hiljem süüdistati ajakirja riigireetmise eest.
14. oktoober – Algas Kuuba raketikriis.
20. oktoober – Hiina korraldas pealetungi India piiripositsioonidele, alustades Hiina-India piirisõda.
22. oktoober – USA president John F. Kennedy andis relvajõududele käsu alustada Kuuba blokeerimist, kuna saarele rajati Nõukogude Liidu raketibaase.
24. oktoober – USA alustas Kuuba raketikriisi ajal ametlikult saareriigi blokeerimist.
26. oktoober – Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov tegi ettepaneku, et Moskva viib oma raketid Kuubalt minema, kui USA likvideerib oma baasid Türgis. Washington lükkas pakkumise tagasi.
27. oktoober – Austraallanna Dawn Fraser ujus esimesena naisena 100 meetrit vabastiilis kiiremini ühest minutist.
2. november – USA president John F. Kennedy kuulutas Kuuba raketikriisi lõppenuks ning teatas, et Nõukogude Liit on likvideerinud oma Kuuba baasid.
5. november – ÜRO Peaassamblee nõudis kõigi tuumakatsetuste peatamist 1. jaanuariks 1963.
6. november – ÜRO Peaassamblee kiitis heaks resolutsiooni, mis mõistis hukka Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi poliitika.
14. november – Eritrea liideti Etioopiaga.
20. november – USA president John F. Kennedy nõustus tühistama USA blokaadi Kuuba vastu, lõpetades sellega Kuuba raketikriisi.
26. november – Tartus valiti suitsupääsuke Eesti rahvuslinnuks.
30. november – Birma diplomaat U Thant valiti ÜRO peasekretäriks.
5. detsember – USA ja Nõukogude Liit sõlmisid koostööleppe kosmose rahumeelseks kasutamiseks.
11. detsember – Mõrvade eest süüdimõistetud Ronald Turpin ja Arthur Lucas olid viimased kurjategijad Kanadas, kes hukati.

1963[]

Pikemalt artiklis 1963

6. jaanuar – Iraani šahh Moḩammad Reẕā Pahlavī algatas valge revolutsiooni, mille käigus anti naistele hääleõigus ja jagati talupoegadele maad.
11. jaanuar – Los Angeleses avati maailma esimene öödiskoteek Whisky a Go Go.
29. jaanuar – Prantsusmaa kasutas vetoõigust blokeerimaks Suurbritannia astumist Euroopa Ühisturu liikmeks.
8. veebruar – Iraagi sissid kukutasid Bagdadis võimult peaminister Abd al-Karim Qasimi, kelle asemele sai võimule Ahmed Hassan al-Bakr. Qasim hukati järgmisel päeval.
5. märts – Kantrimuusikud Patsy Cline, Cowboy Copas ja Hawkshaw Hawkins hukkusid, kui nende väikelennuk Piper PA-24 Comanche veidi aega pärast õhkutõusu Tennessee osariigis Camdeni lähedal alla kukkus.
8. märts – Rühm sõjaväealasi kolonel Nazim al-Kudsi juhtimisel kukutas Süüria valitsuse ja lõi Rahvusliku Revolutsiooninõukogu.

Alcatraz Island photo D Ramey Logan — Alcatrazi vangla

21. märts – USA-s suleti kurikuulus vangla Alcatraz, viimased 27 vangi viidi mujale üle.
22. märts – Suurbritannias ilmus The Beatlesi debüütalbum "Please Please Me".
7. aprill – Jugoslaavia kuulutati sotsialistlikuks vabariigiks ja Josip Broz Tito selle eluaegseks presidendiks.
8. mai – Lõuna-Vietnamis Huếs avasid Vietnami Vabariigi armee tule budistide pihta, kes avaldasid meelt valitsuse otsuse vastu, mis keelas budistide lipu kasutamise budistide püha vesaki ajal. Hukkus üheksa meeleavaldajat ja riigis puhkes budismi kriis.
25. mai – Etioopia pealinnas Addis Abebas loodi Aafrika Ühtsuse Organisatsioon.
5. juuni – Suurbritannia sõjaminister John Profumo astus Profumo afääri tõttu ametikohalt tagasi.
11. juuni – Lõuna-Vietnami munk Thích Quảng Đức pani end Saigonis põlema, protestides budismivastase valitsuse vastu.
16. juuni – Nõukogude kosmonaut Valentina Tereškova jõudis esimese naisena ilmaruumi.

21. juuni – Pärast paavst Johannes XXIII surma valiti Paulus VI nime all paavstiks kardinal Giovanni Battista Montini.
26. juuni – USA prresident John F. Kennedy lausus Lääne-Berliinis peetud kõnes kuulsad sõnad: "Ich bin ein Berliner".
2. august – USA teatas ÜRO-le relvamüügi lõpetamisest Lõuna-Aafrika Vabariigile, põhjuseks sealne apartheidisüsteem.
5. august – USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit sõlmisid lepingu, millega keelustati tuumakatsetused atmosfääris, vee all ja kosmoses.
15. august – Kongo Vabariigi president Fulbert Youlou tõugati võimult pärast kolm päeva riigi pealinnas Brazzaville'is toimunud rahutusi.

Martin Luther King - March on Washington — Martin Luther King 28. augustil Washingtonis kõnet pidamas

28. august – Martin Luther King pidas Washingtonis kodanikuõiguste nimel meelt avaldavale inimesele oma kuulsa kõne ("Mul on üks unistus").
30. august – Kremli ja Valge Maja vahel avati "kuum liin".
15. september – USA-s Alabama osariigis Birminghamis lõhkes Ku Klux Klani liikmete poolt afroameeriklaste kirikusse paigaldatud pomm, hukkus neli last ja veel vähemalt 22 sai vigastada.
16. september – Briti võimu all olnud Malaya, Põhja-Borneo (Sabah), Sarawak ja Singapur moodustasid Malaisia Föderatsiooni.
20. september – USA president John Kennedy esines ÜRO Peaassamblee ees ettepanekuga korraldada USA-Nõukogude Liidu ühisekspeditsioon Kuule.

Ramón Villeda Morales 1962r — Ramón Villeda Morales

3. oktoober – Ramón Villeda Moralese asemel sai Hondurase presidendiks Ramón Villeda Morales, kes kehtestas sõjaväelise riigikorra, mis kestis kaks aastakümmet.
10. oktoober – Jõustus osaline tuumakatsetusi keelustav leping, millega keelustati kõik tuumakatsetused peale maa-aluste tuumakatsetuste.
16. oktoober – Ludwig Erhard valiti Konrad Adenaueri järel Lääne-Saksamaa liidukantsleriks.
14. november – Islandi ranniku lähedal tekkis veealuse vulkaanipurske tagajärjel uus saar, mis sai nimeks Surtsey.

22. november – Texase osariigis Dallases viibinud USA presidendile John F. Kennedyle tehti atentaat. Kennedy suri saadud peahaava tagajärjel. Uueks presidendiks sai senine asepresident Lyndon Johnson.
8. detsember – Pan American World Airwaysi reisilennuk Boeing 707 sai välgutabamuse ja kukkus USA-s Marylandi osariigis Elktoni lähedal alla. Hukkusid kõik pardal viibinud 81 inimest.

Lee Harvey Oswald being shot by Jack Ruby as Oswald is being moved by police, 1963 — Ruby Oswaldi maha laskmas

24. november – Texase osariigis Dallases laskis Jack Ruby maha USA presidendi John F. Kennedy tapmises süüdistatud Lee Harvey Oswaldi.
22. detsember – Kreeka reisilaev Lakonia süttis Atlandi ookeani põhjaosas põlema ja läks põhja 128 reisijaga pardal.
31. detsember – Vaatamata peaminister Roy Welensky püüdlustele saadeti laiali Kesk-Aafrika Föderatsioon, mille tulemusena tekkis kolm uut riiki: Sambia, Malawi ja Rodeesia.

1964[]

7. veebruar – Ansambel The Beatles saabus esmakordselt USA-sse, põhjustades massihüsteeria.
10. veebruar – Austraalia kuningliku mereväe sõjalaev Voyager põrkas Jervise lahe läheduses kokku HMAS Melbourne'iga ja uppus. Hukkus üle 80 inimese.
22. veebruar – Ghanast sai üheparteiline sotsialistlik riik.
6. märts – Kreeka kuningas Paul I surma järel tõusis troonile Konstantinos II.
10. märts – Tallinnas avati arhitekt Ilmar Laasi projekteeritud Kino Kosmos.
14. märts – Jack Ruby mõisteti süüdi USA presidendi John Kennedy arvatava mõrvari Lee Harvey Oswaldi tapmises.
19. märts – Šveitsi ja Itaalia vahel avati Suur St. Bernardi tunnel.
30. märts – Telekanalis NBC tuli programmi mälumängusaade "Kuldvillak" ("Jeopardy!").

31. märts – Brasiilias kukutati sõjaväelise riigipöördega president João Goularti valitsus, mille järel kehtestati 21 aastat kestnud sõjaväeline režiim.* 26. aprill – Tanganjika ja Sansibar ühinesid, moodustades Tansaania riigi.
14. mai – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov avasid Aswani paisu Egiptuses.
24. mai – Peruu pealinnas Limas asuvas staadionil Estadio Nacional puhkes jalgpallimatši ajal rüselus, mille tagajärjel hukkus 328 inimest. Tegemist on ohvriterohkeima õnnetusega jalgpallistaadionil.
12. juuni – Nelson Mandela, Walter Sisulu ja teised Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastased mõisteti eluks ajaks vangi.
2. juuli – USA president Lyndon Johnson kirjutas alla rassilise diskrimineerimise keelustanud kodanikuõiguste aktile.
7. august – USA Kongress võttis vastu Tonkini lahe resolutsiooni, millega anti president Lyndon Johnsonile luba USA väed Vietnami viia.
16. august – Kindralmajor Nguyễn Khánh tõukas Dương Văn Minhi Lõuna-Vietnami presidendi kohalt ning asus ise tema asemele.
18. august – Lõuna-Aafrika Vabariigil keelati apartheidirežiimi tõttu osaleda olümpiamängudel.
23. august – Philadelphiast Huntsville'i teel olnud United Airlinesi reisilennukis Vickers Viscount 745D puhkes teadmata asjaoludel tulekahju, mille tõttu lennuk USA-s Tennessee osariigis alla kukkus. Hukkusid kõik pardal viibinud 39 inimest.
21. september – Maltast sai Briti Rahvaste Ühenduse liikmena iseseisev riik.
25. september – Algas Mosambiiki iseseisvussõda, mis kestis kümme aastat.
27. september – Warreni komisjon jõudis 10 kuud väldanud uurimise tulemusena otsusele, et USA presidendi John F. Kennedy mõrvas on süüdi ainult Lee Harvey Oswald.
10. oktoober – Tōkyōs algasid esimesed Aasias peetud olümpiamängud.
13. oktoober – Pärast 24-tunnist lendu maandus õnnelikult maailma esimese mitmekohalise kosmoselaevaga Voshod maailmaruumis käinud kolm nõukogude kosmonauti.
14. oktoober – USA mustanahaliste õiguste eest võitleja Martin Luther King pälvis Nobeli rahuauhinna.
14. oktoober – Nikita Hruštšov tagandati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei esimese sekretäri kohalt.
16. oktoober – Hiina õhkis esimese tuumapommi, saades maailma viiendaks tuumariigiks.
22. oktoober – Prantsuse kirjanik Jean-Paul Sartre lükkas tagasi Nobeli kirjandusauhinna, väites, et see vähendaks tema loomingu mõju.
28. november – USA kosmosesond Mariner 4 startis Marsi suunas. Juulis 1965 möödus Mariner Marsist 5400 miili kauguselt.
30. november – Nõukogude Liit saatis Marsile kosmosesondi Zond 2, mis asus 523 miljoni kilomeetrisele võidusõidule USA Mariner 4-ga, kuid jäi peagi kadunuks.

12. detsember – Jomo Kenyatta sai Keenia esimeseks presidendiks.
15. detsember – Kanada parlament kinnitas uue riigilipu, punane vahtraleht valgel taustal.
24. detsember – Việt Cộng pommitas Saigonis Brinksi hotelli, tappes kaks USA ohvitseri.

1965[]

Pikemalt artiklis 1965

8. veebruar – Eastern Air Linesi reisilennuk tegi pärast John F. Kennedy rahvusvahelisest lennujaamast õhkutõusu teise lennukiga kokkupõrke vältimiseks järsu pöörde, mille tõttu kukkus lennuk Atlandi ookeani ja plahvatas. Hukkusid kõik pardal viibinud 84 inimest.

Kanada lipp

15. veebruar – Kanada võttis tarvitusele vahtralehelipu.
18. veebruar – Gambia sai sõltumatuks riigiks Rahvaste Ühenduse koosseisus.

21. veebruar – New Yorgis mõrvati mustanahaliste õiguste eest võitleja Malcolm X.
7. märts – Politsei ründas USA-s Alabama osariigis Selmast Montgomerysse protestimarsil teel olnud relvastamata kodanikuõiguste aktiviste.
8. märts – Vietnami sõda: Esimesed 3500 ameerika merejalaväelast saabusid Lõuna-Vietnami.
18. märts – Nõukogude Liidu kosmonaut Aleksei Leonov väljus esimese inimesena ajaloos avakosmosesse.
12. mai – Lääne-Saksamaa sõlmis diplomaatilised suhted Iisraeliga, araabiamaad katkestasid suhted Bonniga.
5. juuli – Maria Callas esines viimast korda laval, lauldes Londoni Covent Gardenis Giacomo Puccini ooperit "Tosca".
15. juuli – USA kosmoselaev Mariner 4 saatis Maale esimesed lähifotod Marsist.
17. juuli – Algas XVI üldlaulupidu Tallinnas.
27. juuli – USA lennukid sooritasid esimesed rünnakud Põhja-Vietnami õhutõrjebaaside vastu.
6. august – USA president Lyndon B. Johnson allkirjatas valimisõiguse seaduse (Voting Rights Act), mis keelas valmistel rassilise diskrimineerimise.
9. august – Singapur eraldus Malaisia föderatsioonist.
22. september – India ja Pakistani vahel kuulutati Teises India-Pakistani sõjas välja vaherahu, mida mõlemad pooled hiljem rikkusid.
30. september – Indoneesias rööviti ja tapeti kuus tippkindralit. Toimunus süüdistati Indoneesia Kommunistlikku Parteid.
9. november – Ulatuslik elektrikatkestus jättis USA-s ja Kanadas vooluta 30 miljonit inimest, pimendatud oli ka New York.
11. november – Rodeesia kuulutas end Suubritanniast ühepoolselt iseseisvaks.
16. november – Nõukogude Liidust startis planeetidevaheline automaatjaam Venera III, selle uurimismoodul kukkus Veenuse pinnale märtsis 1966. Tegu oli esimese tehisobjektiga teisel planeedil.
7. detsember – Paavst Paulus VI esitas ta koos Konstantinoopoli patriarhi Athenagoras I-ga ühisdeklaratsiooni, millega tühistati 1054. aastal kehtestatud vastastikune kirikuvanne.
15. detsember – USA kosmoseaparaat Mariner 4 möödus Veenusest ja edastas selle kohta andmeid.
19. detsember – Charles de Gaulle võitis Prantsusmaa presidendivalimiste teises voorus François Mitterrand'd.
21. detsember – Suur tulekahju Tartu Ülikooli peahoones.

1966[]

Pikemalt artiklis 1966

10. jaanuar – India ja Pakistan sõlmisid Teise India-Pakistani sõja lõpetamiseks Taškendi deklaratsiooni.
24. jaanuar – India peaministriks vannutati Indira Gandhi.
3. veebruar – Mehitamata Nõukogude kosmoselaev Luna 9 maandus Kuul ja hakkas seal saatma signaale Maale.
1. märts – Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 3 maandus pärast kolme ja poole kuist lendu Veenusel.
14. juuni – Vatikan teatas keelatud raamatute nimekirja kaotamisest.
29. juuni – USA pommitas esimest korda Põhja-Vietnami pealinna Hanoid.
30. juuli – Inglismaa võitis jalgpalli maailmameistrivõistlused.
29. august – The Beatles esines viimast korda avaliku kontserdiga Candlestick Parkis Californias.
6. september – Lõuna-Aafrika Vabariigi peaminister Hendrik F. Verwoerd pussitati Kaplinnas parlamendiistungi ajal surnuks.
8. september – Eetrise läks kultusliku ulmesarja "Star Trek" esimene episood.
30. september – Endine Briti asumaa Botswana kuulutas välja iseseisvuse.
4. oktoober – Lesotho saavutas sõltumatuse Suurbritanniast.
6. oktoober – LSD kasutamine, omamine ning kõik teaduslikud uuringud selle psühhedeelikumist keelati USA-s ära.
21. oktoober – Walesis Aberfani külas vajus kokku šlakimägi, mattes enda alla koolimaja, hukkus 144 inimest, kellest enamus olid koolilapsed.
1. november – Asutati rahvakunstimeistrite koondis Uku.
4. november – Asutati Eesti Looduskaitse Selts.
4. november – Itaalias olid maa ajaloo rängimad üleujutused, tulvade all kannatas kolmandik riigi territooriumist. Vesi eraldas Firenze mandrist ning kahjustada said paljud linna kunstiaarded.

1967[]

Pikemalt artiklis 1967

1968[]

Pikemalt artiklis 1968

5. jaanuar – Alexander Dubček sai Tšehhoslovakkias võimule, alustades liberaliseerimisperioodi, mis sai tuntuks Praha kevadena.
9. jaanuar – USA mehitamata kosmoselaev Surveyor 7 maandus Kuul.
27. veebruar – Briti parlamendi alamkoda kiitis heaks seaduse, millega piirati värviliste immigrantide pääsu Suurbritanniasse.
7. märts – Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit lubasid kaitsta nõrgemaid riike tuumašantaaži ja agressiooni eest.
27. märts – Lennuõnnetuses hukkus maailma esimene kosmonaut Juri Gagarin.
4. aprill – Tennessee osariigis Memphises mõrvati Martin Luther King.
3. mai – Pariisis toimusid tudengitest meeleavaldajate ja politsei kokkupõrked.
6. mai – Pariisis puhkesid kokkupõrked pahempoolsete tudengite ja politsei vahel.
8. juuni – Londonis vahistati James Earl Ray, keda kahtlustati Martin Luther Kingi tapmises.
20. august – Praha kevad – Nõukogude Liidu ja teiste Varssavi pakti liikmesmaade väed sisenesid Tšehhoslovakkiasse, et kukutada Alexander Dubčeki liberaalne režiim.
22. august – Paavst Paulus VI külastas esimese katoliku kiriku peana Ladina-Ameerikat.
24. august – Prantsusmaa lõhkas Fangataufa atollil Vaiksel ookeanil vesinikupommi ning sai maailma viiendaks tuumariigiks.
6. september – Briti võimu alla kuulunud Svaasimaa kuningriik saavutas iseseisvuse.
27. september – Prantsusmaa tõkestas Suurbritannia liitumise Euroopa Ühisturuga.
11. oktoober – Calcuttast tulnud teadetel jättis Bengali rannikut tabanud keeristorm kodutuks pool miljonit inimest.
12. oktoober – Sündis Hugh Jackman, Austraalia filminäitleja.
15. oktoober – Nõukogude Liit ja Tšehhoslovakkia sõlmisid kokkuleppe, mis lubas Nõukogude vägedel jääda Tšehhoslovakkia territooriumile.
19. oktoober – Üliõpilaspäevade tõrvikuringkäik Tartus, millel järgnesid ülekuulamised, läbiotsimised ja üliõpilaste tegevuse järsud piiramised.
20. oktoober – Jacqueline Kennedy ja Aristotélis Onásis laulatati Skorpióse saarel.
31. oktoober – USA president Lyndon Johnson andis käsu lõpetada Põhja-Vietnami pommitamine.
6. november – Pariisis algasid Vietnami rahuläbirääkimised.
16. november – Nõukogude Liit teatas maailma suurima kosmoselaeva Proton 4 õhkutõusmisest.
21. detsember – Startis Apollo kosmoselendude programmi teine mehitatud lend Apollo 8. See sai esimeseks, mis jõudis jõudis Kuu gravitatsioonivälja.

1969[]

Pikemalt artiklis 1969

5. jaanuar – Nõukogude Liit lähetas Veenusele mehitamata kosmoselaeva Venera 5.
16. jaanuar – Nõukogude kosmonaudid teostasid esimest korda kahe mehitatud kosmoselaeva Soyuz 4 ja Soyuz 5 põkkumise Maa orbiidil.
10. veebruar – USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa lükkasid tagasi Nõukogude Liidu püüded piirata reisimist Lääne-Berliini ning meenutasid Moskvale kohustust tagada vaba juurdepääs Berliini lääneosssa.
5. märts – Lääne-Saksamaa presidendiks valiti Gustav Heinemann.
8. märts – Pärast kokkupõrget Hiina piirivalvuritega Ussuuri jõel viis Nõukogude Liit lahinguvalmidusse oma Kaug-Ida armee.
15. märts – NLi ja Hiina piiril puhkesid lahingud.
17. märts – Iisraeli peaministriks sai Golda Meir.
28. aprill – Charles de Gaulle astus tagasi Prantsusmaa presidendi kohalt.
3. juuni – Austraalia lennukikandja HMAS Melbourne põrkas kokku USA hävitaja Frank E. Evansiga, surma sai 74 ameeriklast.
11. juuni – Nõukogude ja Hiina vägede vahel toimusid lahingud Xinjiangi provintsi piiril.
15. juuni – Georges Pompidou valiti Prantsusmaa presidendiks.
16. juuli – Floridast tõusis õhku kosmoselaev Apollo 11, et viia kuule esimesed inimesed.

21. juuli – USA astronaut Neil Armstrong astus esimese inimesena Kuu pinnale.
9. august – Californias Beverly Hillsis leiti julmalt mõrvatud näitlejanna Sharon Tate'i surnukeha.

Woodstock redmond crowd — leftWoodstocki festival

15. august – New Yorgi osariigis algas Woodstocki muusika- ja kunstifestival.
1. september – Muammar Gaddafi juhitud veretus riigipöördes tõugati võimult Liibüa kuningas Idris I.
22. september – Hiina teatas, et korraldas oma esimese maaaluse tuumakatsetuse.
5. oktoober – BBC andis eetrisse esimese osa hilisemast kultussarjast "Monty Pythoni lendav tsirkus" ("Monty Python's Flying Circus").
18. oktoober – USA föderaalvalitsus keelas kunstlikud magustajad, sest avastati, et laborirottidel tekkis nende mõjul vähktõbi.
27. oktoober – ENSV valitsus andis välja määruse maaelanike taludest kolhoosi- ja sovhoosikeskustesse ümberasumise kiirendamiseks.
3. november – USA president Richard Nixon tegi pöördumise "vaikse enamuse" suunas, viidates nendele ameeriklastele, kes ei osalenud Vietnami sõja vastatest demonstratsioonidest.
12. november – Vietnami sõjas toimus My Lai veresaun, kus USA sõdurid tapsid üle 300 relvastamata Vietnami inimese.
14. november – USA-st startis kosmoselaev Apollo 12, pardal astronaudid Charles Conrad ja Alan Bean, kes kavatsesid sooritada teistkordse laskumise Kuule.
19. november – USA kuumoodul Apollo 12 maandus Kuul, pardal astronaudid Charles Conrad ja Alan Bean.
25. november – Ansambli The Beatles liige John Lennon andis protestiks Suurbritannia poliitika vastu Biafras ja toetamaks USA-d Vietnamis tagasi 1965. aastal kuningannalt saadud autasu.

1970[]

Pikemalt artiklis 1970

22. jaanuar – Maailma esimene laiakereline lennuk Boeing 747 alustas liinilende New Yorgi ja Londoni vahel.
10. aprill – Paul McCartney teatas The Beatlesi laialiminekust.
11. aprill – Startis kosmoselaev Apollo 13. Kaks päeva hiljem toimus kosmoselaeva pardal plahvatus, mille põhjustas vigane hapnikumahuti, mistõttu oli meeskond sunnitud missiooni katkestama.
24. aprill – Hiina lennutas kosmosesse oma esimese satelliidi Dong Fang Hong I.
4. juuni – Tonga kuningriigist sai Briti Rahvaste Ühenduse liige.
19. juuni – Washingtonis kirjutati alla patendikoostöölepingule.
19. juuni – Kasahstanis maandus 17 päeva, 16 tunni ja 59 minutiga kestvuslennurekordi püstitanud kosmoselaev Sojuz 9.
21. juuli – Pärast 11 aastat kestnud ehitustöid valmis Egiptuses Assuani pais.
23. juuli – Omaani sultan Qabus ibn Said al Said tõusis veretu riigipöördega võimule.
12. august – Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liit kirjutasid alla mittekallaletungi lepingule.
6. september – Palestiina Vabastamise Rahvarinne (PFLP) kaaperdas neli reaktiivlennukkit, maandades kaks neist Jordaanias Zarqas ja ühe Beirutis, viimane kaaperdamine ebaõnnestus.
17. september – Jordaanias puhkes kuningas Hussein I vägede ning Palestiina sisside vahel avalik sõda, mis viis peagi ülemaailmse kriisini.
19. september – Kreeka üliõpilane Kóstas Georgákis pani Itaalias Genovas protestiks Geórgios Papadópoulose juhitud Kreeka sõjaväelise diktatuurile ennast põlema.
19. september – Inglismaal Glastonburys toimus esimene Glastonbury festival.
5. oktoober – Québeci Vabastusrinde liikmed võtsid pantvangi Briti diplomaadi James Crossi, millega puhkes Montréalis oktoobrikriis.
8. oktoober – Vene kirjanik Aleksandr Solženitsõn võitis Nobeli kirjanduspreemia.
10. oktoober – Fidži iseseisvus ligi sajandi kestnud Briti ülemvõimu alt.
15. oktoober – Egiptuse presidendiks valiti Anwar Sadat.
12. november – Bangladeshi tabanud tsükloni tõttu hukkus umbes 500 000 inimest, olles sellega ajaloo ohvriterohkem troopiline tsüklon.
14. november – USA-s Lääne-Virginia osariigis Ceredo linna lähedal kukkus alla tšarterlennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 75 inimest.
17. november – Kuu pinnal maabus Nõukogude rakett Luna 17, mille pardal oli kaheksarattaline kuukulgur.
17. november – Douglas Engelbart patenteeris arvutihiire.
3. detsember – Oktoobrikriis: Kanadas vabastati Briti diplomaat James Richard Cross, kes oli ligi kaks kuud Québeci vabastusrinde terroristide käes pantvangis.
18. detsember – Roomakatoliku kiriku protestist hoolimata jõustus Itaalias lahutusseadus.

1971[]

Pikemalt artiklis 1971

2. jaanuar – Šotimaal Glasgow's varises jalgpallimatši ajal kokku staadioni vahesein ja surma sai 66 inimest.
15. jaanuar – Egiptuses avati Assuani pais.
25. jaanuar – Idi Amin võttis Ugandas sõjalise riigipöörde käigus president Milton Obotelt võimu, alustades riigis kaheksa aastat kestnud diktatuuri.
5. veebruar – USA kosmoselaeva Apollo 14 astronaudid maandusid Kuul.
7. veebruar – Šveitslased otsustasid referendumil anda hääleõiguse.
8. veebruar – Tegevust alustas maailma esimene elektrooniline väärtpaberibörs NASDAQ.
15. veebruar – Suurbritannia võttis kasutusele kümnendsüsteemis raha, nii et üks naelsterling hakkas sisaldama 10