Siin on uusaja kronoloogia.

Sisukord

16. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1502[muuda | muuda lähteteksti]

1503[muuda | muuda lähteteksti]

1504[muuda | muuda lähteteksti]

1508[muuda | muuda lähteteksti]

Maximilian I

1509[muuda | muuda lähteteksti]

Henry VIII

1510[muuda | muuda lähteteksti]

1511[muuda | muuda lähteteksti]

1512[muuda | muuda lähteteksti]

1513[muuda | muuda lähteteksti]

Juan Ponce de León

1514[muuda | muuda lähteteksti]

"Henry Grace à Dieu"

1516[muuda | muuda lähteteksti]

  • 23. aprill – Baieris võeti hiljem üle Saksamaa kehtima hakanud Reinheitsgebot, mis kohaselt võis õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat.

1517[muuda | muuda lähteteksti]

1518[muuda | muuda lähteteksti]

1519[muuda | muuda lähteteksti]

Zhengde

Fernando Magalhães

1520[muuda | muuda lähteteksti]

1521[muuda | muuda lähteteksti]

1522[muuda | muuda lähteteksti]

1523[muuda | muuda lähteteksti]

  • 6. juuni – Gustav Vasa kuningaks kroonimisega eraldus Rootsi Taani võimu alt.

1525[muuda | muuda lähteteksti]

Katharina von Bora

1526[muuda | muuda lähteteksti]

1527[muuda | muuda lähteteksti]

1528[muuda | muuda lähteteksti]

1529[muuda | muuda lähteteksti]

1530[muuda | muuda lähteteksti]

1531[muuda | muuda lähteteksti]

Ulrich Zwingli

  • 11. oktoober – Šveitsi reformatsiooni juht Ulrich Zwingli hukkus protestantliku Zürichi ja katoliiklike kantonite vahel toimunud lahingus.

1532[muuda | muuda lähteteksti]

  • 16. november – Hispaanlased saavutasid tänapäeva Peruu aladel toimunud Cajamarca lahingus otsustava võidu inkade üle ning inkade kuningas Atahualpa võeti vangi.

1533[muuda | muuda lähteteksti]

Atahualpa

1534[muuda | muuda lähteteksti]

1535[muuda | muuda lähteteksti]

1536[muuda | muuda lähteteksti]

1539[muuda | muuda lähteteksti]

1540[muuda | muuda lähteteksti]

1541[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Calvin

  • 13. september – Pärast kolme aastat eksiilis naasis Johann Calvin Genfi, et doktoriini alusel kirikut reformima hakata, mille tulemusena sai alguse kalvinism.

1542[muuda | muuda lähteteksti]

1543[muuda | muuda lähteteksti]

1544[muuda | muuda lähteteksti]

1545[muuda | muuda lähteteksti]

1547[muuda | muuda lähteteksti]

1549[muuda | muuda lähteteksti]

1550[muuda | muuda lähteteksti]

1551[muuda | muuda lähteteksti]

1553[muuda | muuda lähteteksti]

Lady Jane Grey

1554[muuda | muuda lähteteksti]

1555[muuda | muuda lähteteksti]

1556[muuda | muuda lähteteksti]

1558[muuda | muuda lähteteksti]

  • 7. jaanuar – Prantslased vallutasid inglastelt tagasi Calais'.
  • 22. jaanuar – Algas Liivi sõda.
  • 14. märts – Ferdinand I võttis endale Püha Rooma Riigi keisri tiitli, ilma et paavst oleks teda krooninud.
  • 13. juuli – Hispaania kuninga Felipe II teenistuses olnud flaami armee krahv Egmonti juhtimisel saavutas Inglise laevastiku abil Gravelini all võidu prantslaste üle.

Elizabeth I

1559[muuda | muuda lähteteksti]

Henri II

  • 30. juuni – Prantsusmaa kuningas Henri II sai rüütliturniiril vigastada ning ta suri sellele järgnenud veremürgituse tõttu sama aasta 10. juulil.
  • 10. juuli – Šoti kuninganna Mary võttis vastu Prantsusmaa kuninganna tiitli.

1560[muuda | muuda lähteteksti]

  • 6. juuli – Šotimaa ja Inglismaa sõlmisid Edinburghi lepingu, millega lõpetati ametlikult Leithi linna piiramine ning asendati Šotimaa ja Prantsusmaa vaheline Auld Alliance.
  • 17. august – Šotimaa reformatsiooni parlament võttis vastu protestantliku usutunnistuse, algatades Šoti reformatsiooni ja annulleerides riigiusuna katoliikluse.

1561[muuda | muuda lähteteksti]

Illustratsioon 14. aprilli nähtustest Nürnbergi kohal taevas

1563[muuda | muuda lähteteksti]

1565[muuda | muuda lähteteksti]

1566[muuda | muuda lähteteksti]

1567[muuda | muuda lähteteksti]

1568[muuda | muuda lähteteksti]

1569[muuda | muuda lähteteksti]

1570[muuda | muuda lähteteksti]

  • 25. veebruar – Paavst Pius V pani kirikuvande alla Inglismaa kuninganna Elizabeth I.

Orteliuse maailmakaart

1571[muuda | muuda lähteteksti]

1572[muuda | muuda lähteteksti]

Marguerite de Valois

1573[muuda | muuda lähteteksti]

Mikatagahara lahing

1576[muuda | muuda lähteteksti]

Uraniborg

1577[muuda | muuda lähteteksti]

1578[muuda | muuda lähteteksti]

1579[muuda | muuda lähteteksti]

1580[muuda | muuda lähteteksti]

1581[muuda | muuda lähteteksti]

1582[muuda | muuda lähteteksti]

1584[muuda | muuda lähteteksti]

1585[muuda | muuda lähteteksti]

1586[muuda | muuda lähteteksti]

1587[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. veebruar – Inglise kuninganna Elizabeth I kirjutas alla Šoti kuninganna Mary hukkamise käsule.

Marery Stuart

1588[muuda | muuda lähteteksti]

1590[muuda | muuda lähteteksti]

  • 18. august – Põhja-Ameerika esimese inglise asunduse Roanoke'i koloonia kuberner John White naasis pärast kolmeaastast äraolekut, kuid avastas, et kogu asundus oli mahajäetud.

1593[muuda | muuda lähteteksti]

1595[muuda | muuda lähteteksti]

1597[muuda | muuda lähteteksti]

1598[muuda | muuda lähteteksti]

1600[muuda | muuda lähteteksti]

17. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1601[muuda | muuda lähteteksti]

  • 8. veebruar – Robert Devereux juhtis ebaõnnestunud ülestõusu kuninganna Elizabeth I vastu ning hukati hiljem samal kuul riigireetmise eest.

1602[muuda | muuda lähteteksti]

1603[muuda | muuda lähteteksti]

James VI ja I

1604[muuda | muuda lähteteksti]

1605[muuda | muuda lähteteksti]

Guy Fawkes

1606[muuda | muuda lähteteksti]

1607[muuda | muuda lähteteksti]

1608[muuda | muuda lähteteksti]

1610[muuda | muuda lähteteksti]

Galileo Galilei

1611[muuda | muuda lähteteksti]

1612[muuda | muuda lähteteksti]

Neptuun

1613[muuda | muuda lähteteksti]

1614[muuda | muuda lähteteksti]

1616[muuda | muuda lähteteksti]

1617[muuda | muuda lähteteksti]

1618[muuda | muuda lähteteksti]

Walter Raleigh

1619[muuda | muuda lähteteksti]

1620[muuda | muuda lähteteksti]

1621[muuda | muuda lähteteksti]

1622[muuda | muuda lähteteksti]

1624[muuda | muuda lähteteksti]

1625[muuda | muuda lähteteksti]

  • 27. märts – Suri Inglismaa ja Šotimaa kuningas James I. Tema järel tuli võimule Charles I.

1626[muuda | muuda lähteteksti]

1628[muuda | muuda lähteteksti]

  • 7. juuni – Inglismaa kuningas Charles I kinnitas Õiguste palumise kirja (Petition of Right), milles sätestati üksikisikute konkreetsed vabadused.
  • 10. august – Rootsi sõjalaev Vasa uppus oma esmareisil.

1629[muuda | muuda lähteteksti]

1630[muuda | muuda lähteteksti]

1631[muuda | muuda lähteteksti]

1632[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav II Adol

1633[muuda | muuda lähteteksti]

1634[muuda | muuda lähteteksti]

1635[muuda | muuda lähteteksti]

1636[muuda | muuda lähteteksti]

1638[muuda | muuda lähteteksti]

1639[muuda | muuda lähteteksti]

Jeremiah Horrocks vaatlemas Veenuse liikumist

1640[muuda | muuda lähteteksti]

1641[muuda | muuda lähteteksti]

  • 23. oktoober – Iiri katoliiklik aadelkond Ulsteris üritas hõiva enda valdusse Dublini lossi, kus paiknes Inglise valitsus Iirimaal.

1642[muuda | muuda lähteteksti]

Abel Tasman

1643[muuda | muuda lähteteksti]

  • 14. mai – Pärast Louis XIII surma sai Louis XIV sai nelja-aastaselt Prantsusmaa kuningaks. Louis XIII abikaasa Austria Anna hakkas Prantsusmaad valitsema regendina.
  • 18. mai – Prantsuse kuninga ema, Austria Anna sai riigis kõrgeima võimu.

1644[muuda | muuda lähteteksti]

Marston Moori lahing

Keiser Shunzhi

1645[muuda | muuda lähteteksti]

1647[muuda | muuda lähteteksti]

  • 4. juuni – Inglise armee võttis pantvagi kuningas Charles I.

1648[muuda | muuda lähteteksti]

1649[muuda | muuda lähteteksti]

  • 20. jaanuar – Algas kohtuprotsess Inglise kuninga Charles I üle.
  • 30. jaanuar – Inglise kuningas Charles I hukati riigireetmise eest.
  • 19. mai – Inglismaa kuulutati vabariigiks.

1650[muuda | muuda lähteteksti]

1651[muuda | muuda lähteteksti]

1652[muuda | muuda lähteteksti]

1653[muuda | muuda lähteteksti]

1654[muuda | muuda lähteteksti]

Louis XIV

  • 7. juuni – Louis XIV, tuntud kui "Päiksekuningas", krooniti Prantsusmaa kuningaks.

1655[muuda | muuda lähteteksti]

1656[muuda | muuda lähteteksti]

1657[muuda | muuda lähteteksti]

1658[muuda | muuda lähteteksti]

1659[muuda | muuda lähteteksti]

1660[muuda | muuda lähteteksti]

1661[muuda | muuda lähteteksti]

  • 30. jaanuar – Hukati vormiliselt Oliver Cromwell, kes oli juba kahe aasta eest surnud.
  • 9. märts – Prantsusmaal suri kardinal Mazarin ja kuningas Louis XIV hakkas ise riiki valitsema.

Charles II

1663[muuda | muuda lähteteksti]

1664[muuda | muuda lähteteksti]

1666[muuda | muuda lähteteksti]

Londoni suur tulekahju

1667[muuda | muuda lähteteksti]

1668[muuda | muuda lähteteksti]

1669[muuda | muuda lähteteksti]

1670[muuda | muuda lähteteksti]

1671[muuda | muuda lähteteksti]

Thomas Blood

1672[muuda | muuda lähteteksti]

1674[muuda | muuda lähteteksti]

1675[muuda | muuda lähteteksti]

1676[muuda | muuda lähteteksti]

1677[muuda | muuda lähteteksti]

1678[muuda | muuda lähteteksti]

1679[muuda | muuda lähteteksti]

1680[muuda | muuda lähteteksti]

1682[muuda | muuda lähteteksti]

1683[muuda | muuda lähteteksti]

1684[muuda | muuda lähteteksti]

1685[muuda | muuda lähteteksti]

1687[muuda | muuda lähteteksti]

1688[muuda | muuda lähteteksti]

1689[muuda | muuda lähteteksti]

1690[muuda | muuda lähteteksti]

1691[muuda | muuda lähteteksti]

  • 22. juuli (vkj 12. juuli) – William III lõi verisemas Iirimaa pinnal toimunud Aughrimi lahingus Iiri ja Prantsusmaa ühisjõude. Lahingus hukkus üle 7000 inimese.

1692[muuda | muuda lähteteksti]

1693[muuda | muuda lähteteksti]

1694[muuda | muuda lähteteksti]

  • 28. detsember – Suri Inglise kuninganna Mary II.

1697[muuda | muuda lähteteksti]

1698[muuda | muuda lähteteksti]

1699[muuda | muuda lähteteksti]

1700[muuda | muuda lähteteksti]

18. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1701[muuda | muuda lähteteksti]

1702[muuda | muuda lähteteksti]

Kuninganna Anne

  • 8. märts – Anne krooniti Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa ning Suurbritannia kuningannaks.
  • 19. juuli – Rootslased said Väike-Emajõe lähedal Hummulis lüüa.

1703[muuda | muuda lähteteksti]

  • 27. mai – Tsaar Peeter I rajas Venemaa uue pealinna Peterburi.
  • 27. november – Inglismaa rannikut tabanud tugevas tormis hukkus umbes 8000 inimest.
  • 27. detsember – Inglismaa ja Portugal sõlmisid Methueni leppe, mille kohaselt Lissabon nõustus varem keelatud Briti tekstiilkaupade maaletoomisega ning London omalt poolt andis portugali veinidele madalamad tollid kui prantsuse omadele.

1704[muuda | muuda lähteteksti]

1706[muuda | muuda lähteteksti]

1707[muuda | muuda lähteteksti]

  • 25. aprill – Hispaania pärilussõda: Hispaania ja Prantsusmaa ühendväed võitsid Almansa lahingus Portugali, Inglismaa ja Hollandi ühendväegesid.
  • 1. mai – Inglismaa ja Šotimaa liidulepinguga moodustati Suurbritannia kuningriik.
  • 22. oktoober – Leidis aset Suurbritannia ajaloo üks rängemaid laevaõnnetusi, kui Scilly saarte lähedal uppus neli Briti mereväe laeva enam kui 1400 inimesega pardal.
  • 28. oktoober – Jaapani lõunaosas toimunud maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis hukkus üle 5000 inimese.
  • 16. detsember – Toimus Fuji seni viimane vulkaanipurse, mis kestis umbes kaks nädalat.

1708[muuda | muuda lähteteksti]

1709[muuda | muuda lähteteksti]

Alexander Selkirki kuju

1710[muuda | muuda lähteteksti]

1711[muuda | muuda lähteteksti]

1712[muuda | muuda lähteteksti]

1713[muuda | muuda lähteteksti]

1714[muuda | muuda lähteteksti]

1715[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. august – Suurbritannias võeti vastu Riot Act, mis keelas kaheteistkümne või enam inimese kogunemise ebaseaduslikuks.
  • 1. september – Pärast 72 aasta pikkust valitsusaega suri "Päikesekuningas" Louis XIV. Tema järel tõusis troonile tema 5-aastane pojapojapoeg Louis XV, kelle asemel hakkas regendina valitsema Louis XIV vennapoeg Orléans'i hertsog Philippe II.

1717[muuda | muuda lähteteksti]

1718[muuda | muuda lähteteksti]

  • 25. august – Prantsuse väljarändajad rajasid Louisianas Orleansi hertsogi järel nime saanud New Orleans.

Musthabe

1719[muuda | muuda lähteteksti]

1719. aasta "Robinson Crusoe" väljaande tiitelleht

1720[muuda | muuda lähteteksti]

1721[muuda | muuda lähteteksti]

1722[muuda | muuda lähteteksti]

1724[muuda | muuda lähteteksti]

1726[muuda | muuda lähteteksti]

1727[muuda | muuda lähteteksti]

1728[muuda | muuda lähteteksti]

1729[muuda | muuda lähteteksti]

1730[muuda | muuda lähteteksti]

1735[muuda | muuda lähteteksti]

1736[muuda | muuda lähteteksti]

1738[muuda | muuda lähteteksti]

1739[muuda | muuda lähteteksti]

1740[muuda | muuda lähteteksti]

Maria Theresia

1741[muuda | muuda lähteteksti]

1742[muuda | muuda lähteteksti]

1743[muuda | muuda lähteteksti]

George II Dettingeni lahingus

1744[muuda | muuda lähteteksti]

1745[muuda | muuda lähteteksti]

1748[muuda | muuda lähteteksti]

1749[muuda | muuda lähteteksti]

1752[muuda | muuda lähteteksti]

1753[muuda | muuda lähteteksti]

1754[muuda | muuda lähteteksti]

1755[muuda | muuda lähteteksti]

  • 8. september – Prantsuse ja indiaanisõda: Vaatamata sellele, et Briti koloniaalväed jäid Lake George'i lahingu alguses varitsusrünnaku alla, suudeti lahing prantslaste ja kanadalaste ning nende indiaanlastest liitlaste vastu võita.
  • 1. november – Lissaboni maavärinas hukkus 60 000 inimest, neist suurem osa oli hingedepäevaks kirikutesse kogunenud.

1756[muuda | muuda lähteteksti]

1757[muuda | muuda lähteteksti]

Roßbachi lahing

1758[muuda | muuda lähteteksti]

1759[muuda | muuda lähteteksti]

1760[muuda | muuda lähteteksti]

George III

  • 25. oktoober – George III sai Suurbritannia ja Iirimaa kuningaks.

1761[muuda | muuda lähteteksti]

1762[muuda | muuda lähteteksti]

1763[muuda | muuda lähteteksti]

1764[muuda | muuda lähteteksti]

1765[muuda | muuda lähteteksti]

  • 21. veebruar – Lõppes Saaremaa provintsiaalne iseseisvus.
  • 22. märts – Briti parlament võttis vastu templimaksuseaduse, et suurendada Ameerika kolooniate tulusid.

1766[muuda | muuda lähteteksti]

  • 22. mai – Türgis İstanbuli lähedal toimunud 7,1-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 4000 inimest.
  • 5. detsember – Londoni oksjonimaja Christie's korraldas oma esimese enampakkumise.

1767[muuda | muuda lähteteksti]

1768[muuda | muuda lähteteksti]

1769[muuda | muuda lähteteksti]

1770[muuda | muuda lähteteksti]

Endeavouri replika

  • 29. aprill – Briti maadeuurija James Cook maabus koos oma meeskonnaga laeva Endeavour pardal esimese eurooplasena Austraalia rannikul.
  • 11. juuni – James Cooki ekspeditsioonilaev Endeavour jooksis Suurel Vallrahul karile.
  • 1. juuli – Maast möödus 2,2 miljoni kilomeetri kauguselt Lexelli komeet. See on kõige lähedamalt Maast möödunud komeet lähiajaloos.

Çeşme lahing Ivan Aivazovski maalil

1771[muuda | muuda lähteteksti]

  • 12. veebruar – Gustav III sai Rootsi kuningaks.
  • 2. juuni – Venemaa vallutas Türgilt Krimmi poolsaare.
  • 3. oktoober – Soome ranniku lähedal uppus Hollandi kaubalaev Vrouw Maria. Kapten Raymund Lourens ja tema meeskond pääsesid elusalt.

1772[muuda | muuda lähteteksti]

1773[muuda | muuda lähteteksti]

Bostoni teejoomine

  • 16. detsember – Ameerika kolonistid korraldasid protestiks kõrgete maksude vastu nn Bostoni teejoomise, heites sadamas seisnud Briti laevalt merre 342 kasti India teed.

1774[muuda | muuda lähteteksti]

1775[muuda | muuda lähteteksti]

1776[muuda | muuda lähteteksti]

John Trumbulli maal "Iseseisvusdeklaratsioon"

New Yorgi suur tulekahju

  • 21. september – Brittide valduses olnud New Yorgis puhkes suur tulekahju, mille tõttu hävis umbes 1000 hoonet.
  • 16. november – Briti ja Hesseni väed vallutasid patriootidelt Fort Washingtoni.
  • 26. detsember – Trentoni lahing: George Washingtoni väed korraldasid Hesseni vägedele üllatusrünnaku, võttes vangi 800–900 vastaspoole sõdurit.

1777[muuda | muuda lähteteksti]

John Trumbulli maal "Princetoni lahing"

1778[muuda | muuda lähteteksti]

1779[muuda | muuda lähteteksti]

1780[muuda | muuda lähteteksti]

1781[muuda | muuda lähteteksti]

Uraan

"Lord Cornwallise alistumine". Maal John Trumbull (1826).

1782[muuda | muuda lähteteksti]

1783[muuda | muuda lähteteksti]

1784[muuda | muuda lähteteksti]

1785[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. jaanuar – Londonis ilmus ajalehe The Daily Universal Register (praegune The Times) esimene number.

1786[muuda | muuda lähteteksti]

1787[muuda | muuda lähteteksti]

1788[muuda | muuda lähteteksti]

First Fleet Austraalia rannikul Botany lahes

1789[muuda | muuda lähteteksti]

Bounty mäss

George Washington

"Bastille'i vallutamine". Maal Jean-Pierre Houël.

1790[muuda | muuda lähteteksti]

1791[muuda | muuda lähteteksti]

1792[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav III

1793[muuda | muuda lähteteksti]

Louis XVI hukkamine

"Marat' surm", Jacques-Louis David (1793)

Marie Antoinette

1794[muuda | muuda lähteteksti]

1795[muuda | muuda lähteteksti]

Prints Willem V

1796[muuda | muuda lähteteksti]

1797[muuda | muuda lähteteksti]

André-Jacques Garnerini langevari

1798[muuda | muuda lähteteksti]

Niiluse lahing George Arnaldi maalil

1799[muuda | muuda lähteteksti]

Rosetta kivi

1800[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1801[muuda | muuda lähteteksti]

1802[muuda | muuda lähteteksti]

1803[muuda | muuda lähteteksti]

1804[muuda | muuda lähteteksti]

Hamiltoni ja Burri duell

  • 12. juuli – Ameerika Ühendriikide asepresident Aaron Burr tulistas duellis riigi endist rahandusministrit Alexander Hamiltoni, kes suri saadud haavadesse järgmisel päeval.
  • 27. september – Tegevust alustas saksa õppekeelega Tartu Kubermangugümnaasium, millest sai õpilaste arvult suurim keskhariduskool Eestis.

Napoleon I

1805[muuda | muuda lähteteksti]

Horatio Nelson

1806[muuda | muuda lähteteksti]

1807[muuda | muuda lähteteksti]

1808[muuda | muuda lähteteksti]

1809[muuda | muuda lähteteksti]

1810[muuda | muuda lähteteksti]

1811[muuda | muuda lähteteksti]

1812[muuda | muuda lähteteksti]

1813[muuda | muuda lähteteksti]

1814[muuda | muuda lähteteksti]

1815[muuda | muuda lähteteksti]

Napoleoni naasmine Elbalt. Charles de Steubeni maal.

1816[muuda | muuda lähteteksti]

"Méduse’i parv"

1817[muuda | muuda lähteteksti]

1818[muuda | muuda lähteteksti]

Karl XIV Johan

1819[muuda | muuda lähteteksti]

Savannah

Peterloo veresaun

  • 16. august – Peterloo veresaun: Inglismaal Manchesteris hukkus vähemalt 15 ja sai vigastada 400–700 inimest, kui ratsavägi ründas parlamendi esinduse reformimist nõudma tulnud rahvahulka.

1820[muuda | muuda lähteteksti]

1821[muuda | muuda lähteteksti]

1822[muuda | muuda lähteteksti]

1823[muuda | muuda lähteteksti]

  • 15. veebruar – James McBrien avastas dokumenteeritud andmete kohaselt esimesena Austraaliast kulda.
  • 31. märts – Prantsuse väed lõid Trocadero lahingus Hispaania ülestõusnuid ja tungisid Cadizi ning taastasid võimule kuningas Fernando VII.

Ingel Moroni ilmutab end Joseph Smithile

1824[muuda | muuda lähteteksti]

1825[muuda | muuda lähteteksti]

1826[muuda | muuda lähteteksti]

1827[muuda | muuda lähteteksti]

  • 26. jaanuar – Peruu lõpetas liidulepingu Colombiaga ning kuulutas välja vabariigi.
  • 4. september – Turu tulekahju: Tulekahju hävitas peaaegu täielikult sel ajal Soome suurima linna Turu.
  • 20. oktoober – Inglise-Prantsuse-Vene armaada hävitas Navarino lahingus Türgi-Egiptuse laevastiku.

1828[muuda | muuda lähteteksti]

René Caillié

1829[muuda | muuda lähteteksti]

  • 22. märts – Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel sõlmitud Londoni protokolli alusel saavutas Kreeka Türgist autonoomia.
  • 13. aprill – Suurbritannias kinnitati seadus, millega eemaldati suurem osa katoliiklastele kehtestatud peamistest piirangutest.
  • 10. juuni – Thamesi jõel toimus esimene Cambridge'i ja Oxfordi Ülikooli vaheline sõudevõistlus The Boat Race.
  • 23. juuli – USA leiutaja William Austin Burt sai patendi tüpograafile, mis oli esimene praktiline kirjutusmasin.

1830[muuda | muuda lähteteksti]

Eugène Delacroix' juulirevolutsioonile pühendatud maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" (1830)

Liverpooli ja Manchesteri vahelise raudtee avasõit

  • 15. september – Avati esimene linnadevaheline (Liverpool-Manchester) raudteeühendus maailmas. Samal päeval jäi esimese inimesena rongi alla Briti parlamendiliige William Huskisson.
  • 4. oktoober – Belgia kuulutas end iseseisvaks.
  • 22. november – Belgia Kongress hääletas kuningriigi kehtestamise poolt.
  • 20. detsember – Londonis peetud konverentsil leppisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa ja Venemaa kokku Belgia eraldumises Hollandist.

1831[muuda | muuda lähteteksti]

James Clark Ross

Puugravüür Nat Turneri tabamisest

Charles Darwin

1832[muuda | muuda lähteteksti]

  • 7. mai – Kreeka kuningaks valiti Baieri prints Otto.
  • 5. juuni – Pariisis alustati monarhiavastast ülestõusu, puhkes juunimäss.

Must Pistrik

1833[muuda | muuda lähteteksti]

Yagani kuju

  • 11. juuli – Tapeti aborigeeni sõdalane Yagan, kes oli Lääne-Austraalias juhtinud rünnakud valgete koloniste vastu.
  • 12. august – Asutati praegu Ameerika Ühendriikide suuruselt kolmas linn Chicago.

1834[muuda | muuda lähteteksti]

1835[muuda | muuda lähteteksti]

1836[muuda | muuda lähteteksti]

1837[muuda | muuda lähteteksti]

Victoria

  • 20. juuni – Oma onu William IV surma järel tõusis Briti troonile kuninganna Victoria.

Tulekahju Talvepalees

  • 17. detsember – Peterburis asuvas Talvepalees puhkes tulekahju, mis tekitas hoonele suurt kahju. Tulekahjus hukkus 30 valvurit.

1838[muuda | muuda lähteteksti]

SS Great Western

1839[muuda | muuda lähteteksti]

1840[muuda | muuda lähteteksti]

Penny black.jpg

1841[muuda | muuda lähteteksti]

William Henry Harrison

1842[muuda | muuda lähteteksti]

Joonistus Pariisi rongiõnnetusest

1843[muuda | muuda lähteteksti]

1844[muuda | muuda lähteteksti]

Hiidalk

1845[muuda | muuda lähteteksti]

John Franklin

  • 19. mai – Kapten Sir John Franklin alustas Inglismaalt koos 128 mehega ekspeditsiooni Arktikasse. Mitte ükski 129 ekspeditsiooniliikmest ei naasnud elusana.
  • 19. juuli – Viimane Manhattani tabanud suures tulekahjus hävis 345 hoonet, hukkus 30 inimest ja tekkis vähemalt viie miljoni dollari väärtuses kahju.
  • 29. detsember – Ameerika Ühendriigid annekteerisid Texase Vabariigi, mis sai seejärel Ameerika Ühendriikide 28. osariigiks.

1846[muuda | muuda lähteteksti]

Neptuun

Triton

1847[muuda | muuda lähteteksti]

Libeeria lipp

Abd el-Kader

  • 22. detsember – Alžeeria vabadusvõitleja Abd el-Kader alistus Prantsusmaa vägedele.

1848[muuda | muuda lähteteksti]

1849[muuda | muuda lähteteksti]

1850[muuda | muuda lähteteksti]

1851[muuda | muuda lähteteksti]

Jaht America

1852[muuda | muuda lähteteksti]

1853[muuda | muuda lähteteksti]

1854[muuda | muuda lähteteksti]

1855[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander II

1856[muuda | muuda lähteteksti]

Next.png Pikemalt artiklis 1856

1857[muuda | muuda lähteteksti]

1858[muuda | muuda lähteteksti]

1859[muuda | muuda lähteteksti]

1860[muuda | muuda lähteteksti]

1861[muuda | muuda lähteteksti]

Jefferson Davis

1862[muuda | muuda lähteteksti]

1863[muuda | muuda lähteteksti]

Geórgios I

1864[muuda | muuda lähteteksti]

1865[muuda | muuda lähteteksti]

Abraham Lincolni tapmine

1866[muuda | muuda lähteteksti]

  • 9. aprill – USA-s jõustus esimene föderaalseadus, mis kinnitas, et seadus kaitseb kõiki kodanikke võrdselt.
  • 3. juuli – Austria-Preisi sõja otsustavas Königgrätzi lahingus võitis Preisimaa armee austerlasi.
  • 20. juuli – Wilhelm von Tegetthoffi juhitud Austria laevastik võitis Aadria mere rannikul toimunud Lissa lahingus itaallasi.
  • 27. juuli – Aurulaev Great Eastern viis lõpule üle Atlandi ookeani kulgeva telegraafiliini paigaldamise.
  • 5. november - Kõigist seisustest kristliku usutunnistusega isikud Liivmaa mandriosas said õiguse omandada igasugust liikumatut vara.
  • 12. detsember – Oaksi kivisöekaevanduses toimus Inglismaa ajaloo kõige ohvriterohkem kaevandusõnnetus, kui kaevandusgaasi põhjustatud plahvatustes hukkus 361 kaevurit ja päästetöölist.

1867[muuda | muuda lähteteksti]

Maximiliano I

Tokugawa Yoshinobu

1868[muuda | muuda lähteteksti]

1869[muuda | muuda lähteteksti]

1870[muuda | muuda lähteteksti]

1871[muuda | muuda lähteteksti]

Wilhelm I