Raamaturott Viki

Siin on uusaja kronoloogia.

Sisukord

16. sajand[]

1502[]

  • 1. jaanuar – Maadeavastaja Amerigo Vespucci purjetas Guanabara lahte ja nimetas oma randumiskoha Rio de Janeiroks.
  • 12. veebruar – Isabel I andis välja edikti, millega keelati Kastiilias islam.
  • 18. september – Christoph Kolumbus maabus Costa Ricas oma neljandal ja viimasel reisil Uude Maailma.

1503[]

  • 28. aprill – Hispaanlased purustasid Sitsiilia rannikul Cerignola lahingus Prantsuse laevastiku.
  • 1. november – Giuliano della Rovere valiti paavstiks ning ta võttis Julius Caesari järgi endale paavstinimeks Julius II.

1504[]

  • 8. september – Esimest korda toodi avalikkuse ette Michelangelo skulptuur Taavet.

1508[]

Maximilian I

  • 4. veebruar – Saksa-Rooma keisriks krooniti Maximilian I.
  • 10. detsember – Kirikuriik, Prantsusmaa, Aragón ja Saksa-Rooma riik moodustasid Veneetsia vastase Cambrai liidu.

1509[]

Henry VIII

  • 21. aprill – Henry VIII sai pärast oma isa Henry VII surma Inglismaa kuningaks.
  • 14. mai – Prantslased lõid Agnadello lahingus Veneetsia armeed ning said Põhja-Itaalia peremeesteks.
  • 11. juuni – Inglise kuningas Henry VIII abiellus Aragóni Catherine'iga, esimesega oma kuuest naisest.
  • 10. september – Marmara meres toimus tugev maavärin, mille tagajärjel hävines suur osa Konstantinoopolist ja hukkus vähemalt 1000 inimest.

1510[]

  • 25. november – Portugallased vallutasid Afonso de Albuquerque'i juhtimisel Goa piirkonna Indias.

1511[]

  • 15. august – Afonso de Albuquerque vallutas praeguses Malaisias asuva Melaka linna, andes sellega Portugalile kontrolli Malaka väina üle, kuhu oli koondunud Hiina ja India vaheline merekaubandus.

1512[]

1513[]

Juan Ponce de León

  • 2. aprill – Hispaania konkistadoor Juan Ponce de León avastas igavese nooruse allika otsinguil Florida, kuid ei taibanud, et see on osa Põhja-Ameerika mandrist.
  • 16. august – Cambrai liiga sõda: Inglismaa ja Saksa-Rooma riigi väed võitsid Guinegate 'i lahingus (Kannuste lahingus) Prantsusmaa ratsaväge.
  • 9. september – Cambrai liiga sõda: Inglased võitsid Floddeni lahingus šotlasi. Hukkus Šotimaa kuningas James IV. Uueks Šotimaa kuningaks sai James V.
  • 25. september – Hispaania maadeuurija Vasco Núñez de Balboa jõudis esimese eurooplasena üle Panama maakitsuse Vaikse ookeanini.
  • 7. oktoober – Cambrai liiga sõda: Bartolomeo d'Alviano juhitud Venezia väed saavutasid La Motta lahingus otsustava võidu Ramón de Cardona ja Fernando d'Ávalosi juhitud Hispaania vägede üle.

1514[]

"Henry Grace à Dieu"

  • 13. juuni – Inglismaal lasti vette oma aja suurim sõjalaev "Henry Grace à Dieu".
  • 23. august – Osmanite sultani Selim I väed lõid Chaldirani lahingus safaviidide vägesid, saavutades kontrolli Anatoolia idaosa ja Iraagi põhjaosa üle.

1516[]

  • 23. aprill – Baieris võeti hiljem üle Saksamaa kehtima hakanud Reinheitsgebot, mis kohaselt võis õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat.

1517[]

  • 8. veebruar – Hispaania maadeavastaja Francisco Hernández de Córdoba alustas Kuubalt laevateekonda, mille tulemusena ta avastas Mehhiko.
  • 31. oktoober – Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Sündmus tähistab reformatsiooni algust Saksamaal.

1518[]

  • 18. aprill – Pärast Zygmunt I surma krooniti Poola kuningannaks tema abikaasa Bona Sforza.
  • 12. oktoober – Martin Luther kutsuti Augsburgi maapäevale, teoloogilistes väitlustes kardinal Thomas Cajetaniga keeldus ta oma vaadetest taganemast.

1519[]

  • 9. juuli – Hispaania konkistadoori Hernán Cortési laevad maabusid Mehhiko lahe kaldal, kus Cortes alustas Mehhiko vallutamist.

Zhengde

  • 10. juuli – Zhu Chenhao kuulutas Mingi keisri Zhengde usurpaatoriks, alustades Ningi printsi ülestõusu.

Fernando Magalhães

  • 20. september – Portugali meresõitja Fernando Magalhães asus Hispaaniast teele lääne suunas, et leida teed Indiasse.
  • 8. november – Hispaania konkistadoor Hernán Cortés jõudis tänapäeva Mehhiko pealinna kohal asunud asteekide pealinna Tenochtitlanini.

1520[]

  • 6. aprill – Suri Itaalia maalikunstnik Raffael (õige nimega Rafaello Sanzio). Raffael oli sündinud samuti 6. aprillil, aastal 1483.
  • 16. aprill – Kastiilia Toledo linna elanikud, kes olid vastu Karl V valitsusele, alustasid mässu, kui kuninglik valitsus püüdis kõrvaldada radikaalseid linna nõunikke.
  • 15. juuni – Paavst Leo X andis välja bulla "Exsurge Domine", milles mõistis hukka Lutheri 41 teesi.
  • 2. juuli – Asteegid tõrjusid Hernán Cortési juhitud konkistadoorid asteekide riigi pealinnast Tenochtitlanist välja.
  • 30. september – Osmanite riigi sultaniks sai Suleiman I Tore.
  • 21. oktoober – Portugali maadeavastaja João Álvares Fagundes maabus Saint-Pierre ja Miqueloni saartel ning nimetas need "11 000 neitsi saarteks".
  • 4. november – Taani kuningas Christian II krooniti ka Rootsi kuningaks ning ta andis oma oponentidele amnestia.
  • 8. november – Stockholmi veresaun: Taani kuningale Christian II lojaalsed rootslased tapsid linna keskväljakul üle 80 poliitilise vastase.
  • 28. november – Portugali maadeuurija Fernão de Magalhães jõudis Vaiksele ookeanile läbi Lõuna-Ameerikas asuva väina, mis tänapäeval kannab tema nime.
  • 10. detsember – Martin Luther põletas avalikult paavsti bulla "Exsurge Domine", kus teatati tema väljaheitmisest katoliku kirikust.

1521[]

  • 3. jaanuar – Paavst Leo X heitis Martin Lutheri kirikust välja.
  • 28. jaanuar – Kogunes Wormsi maapäev.
  • 16. märts – Portugali meresõitja Fernão de Magalhães jõudis Filipiinidele.
  • 17. aprill – Martin Luther heideti Wormsi maapäeval kirikust välja.
  • 27. aprill – Filipiinide pärismaalased tapsid Mactani lahingus Portugali maadeavastaja Fernão de Magalhãesi.
  • 17. mai – Inglise trooninõudleja Edward Stafford hukati riigireetmises süüdistatuna.
  • 20. mai – Ignatius Loyola sai Pamplona linna Prantsuse vägede eest kaitstes kahurikuuliga pihta. Toibudes muutus ta pühendunud usklikuks, sai vastureformatsiooni juhiks ja jesuiitide ordu asutajaks.
  • 25. mai – Martin Luther pandi oma usuliste vaadete pärast kirikuvande alla.
  • 13. august – Hispaania konkistadoor Hernán Cortés vallutas asteekidelt Tenochtitlani linna.
  • 11. oktoober – Paavst Leo X andis Martin Lutherit kritiseeriva raamatu kirjutanud Inglise kuningale Henry VIII-le "Usukaitsja" tiitli.

1522[]

  • 6. september – Fernão de Magalhãesi ekspeditsiooni viimane laev Victoria jõudis pärast tema surma Juan Sebastián Elcano juhtimisel tagasi Hispaaniasse, viies sellega lõpule maailma esimese ümbermaailmareisi.

1523[]

  • 6. juuni – Gustav Vasa kuningaks kroonimisega eraldus Rootsi Taani võimu alt.

1525[]

  • 10. jaanuar – Reformatsiooniaegsed rahutused: 200 linlast üritasid Tartus vallutada Toomemäge. Toomkirik ja toomhärrade majad rüüstati, linnus jäi vallutamata.
  • 24. veebruar – Hispaania armee kasutas Itaalias Pavias toimunud lahingus prantslaste ja šveitslaste vastu esmakordselt musketeid. Hispaanlaste võiduga lõppenud lahingus hukkus 14 000 meest.
  • 15. mai – Pastor Thomas Müntzeri juhitud talupojad said Frankenhauseni lahingus lüüa, millega lõppes saksa talurahvasõda.

Katharina von Bora

  • 13. juuni – Martin Luther abiellus Katharina von Boraga.

1526[]

  • 21. aprill – Usbeki prints Babur võitis Delhist põhja pool Panipati lahingus sultan Ibrahim Lodi vägesid.
  • 29. august – Mohácsi lahing hävitavad türklased Ungari väe. Ungari kuningas Lajos II hukkus lahingus ning suurem osa Ungarist langes 150 aastaks Türgi võimu alla.
  • 31. detsember – Kohaliku aadekonna otsusel sai Horvaatiast Habsburgide keisririigi osa.

1527[]

  • 6. mai – Sacco di Roma: Bourboni hertsogi Charles III väed tõstsid oma juhi vastu mässu, tapsid hertsogi ja rüüstasid Roomat, tappes umbes 4000 inimest.

1528[]

  • 10. märts – Anabaptistide liider Balthasar Hubmaier kuulutati ketseriks ja põletati Viinis tuleriidal.
  • 20. aprill – Inglismaal hukati riigireetmises süüdi mõistetud Kenti tütarlaps Elizabeth Barton ja tema viis kaaslast, kes kritiseerisid Henry VIII abielukombeid.

1529[]

  • 19. aprill – Speyeri riigipäeval tegid kuus vürsti ja 14 riigilinna avalduse, Speyeri protestatsiooni, Martin Lutheri ja tema seisukohtade kaitseks, alustades sellega protestantistlikule liikumisele.
  • 22. aprill – Zaragoza lepinguga määratleti Hispaania ja Portugali huvid Vaiksel ookeanil, Hispaania loobus nõudmistest Maluku saartele.
  • 15. oktoober – Lõppes Viini piiramine – austerlased tõrjusid türklased tagasi ning peatasid ligi sajandi kestnud Osmanite riigi sissetungilaine Euroopasse.

1530[]

  • 24. veebruar – Paavst Clemens VII kroonis Charles V Bolognas Saksa-Rooma riigi keisriks ja Itaalia kuningaks. Tegu oli viimase juhtumiga, kus kuningat kroonis paavst.
  • 12. august – Püha-Rooma keisririigi väed taastasid Firenzes Medicite dünastia.

1531[]

  • 1. september – Šveitsis puhkes kodusõda Zürichi ja katoliiklike metsakantonite vahel.

Ulrich Zwingli

  • 11. oktoober – Šveitsi reformatsiooni juht Ulrich Zwingli hukkus protestantliku Zürichi ja katoliiklike kantonite vahel toimunud lahingus.

1532[]

  • 16. november – Hispaanlased saavutasid tänapäeva Peruu aladel toimunud Cajamarca lahingus otsustava võidu inkade üle ning inkade kuningas Atahualpa võeti vangi.

1533[]

  • 25. jaanuar – Anne Boleyn abiellus salaja Inglismaa kuninga Henry VIII-ga.
  • 28. mai – Inglismaa peapiiskop Thomas Cranmer kuulutas kehtivaks kuningas Henry VIII abielu Anne Boleyniga.
  • 11. juuli – Paavst Clemens VII heitis Inglismaa kuninga Henry VIII kirikust välja.

Atahualpa

  • 26. juuli – Konkistadoor Francisco Pizarro hukkas viimase inkade kuninga Atahualpa.
  • 7. september – Sündis Elizabeth I, Inglise kuninganna 15581603.
  • 14. november – Hispaanlased vallutasid inkade impeeriumi pealinna Cuzco.

1534[]

  • 20. aprill – Inglismaal hukati riigireetmises süüdi mõistetud katoliku nunn Elizabeth Barton ja tema viis kaaslast, kes kritiseerisid Henry VIII abielukombeid.
  • 15. august – Ignatius Loyola pani Pariisis alguse jesuiitide ordule.
  • 3. november – Supremaadiaktiga kinnitas parlament kuninga Henry VIII Inglismaa Kiriku peaks.

1535[]

  • 18. jaanuar – Francisco Pizarro asutas Peruu pealinna Lima.
  • 6. juuli – Inglismaal hukati riigireetmises süüdistatud kirjanik ja filosoof Sir Thomas More.

1536[]

  • 2. mai – Inglismaa kuninganna Anne Boleyn saadeti vangistusse Londoni Towerisse, kus tal hiljem pea maha raiuti.
  • 19. mai – Inglismaal hukati kuningas Henry VIII teine abikaasa Anne Boleyn.
  • 30. mai – Inglise kuningas Henry VIII abiellus oma kolmanda naise Jane Seymouriga, vaid 11 päeva pärast eelmise abikaasa Anne Boleyni hukkamist.

1539[]

  • 19. aprill – Saksa-Rooma keisririigi keiser Karl V kirjutas mässuliste protestantidega alla usutülid lõpetanud Frankfurdi rahuleppe.

1540[]

  • 6. jaanuar – Inglise kuningas Henry VIII abiellus oma neljanda naise Kleve Annaga, kuid abielu tühistati kuus kuud hiljem.
  • 28. juuli – Riigireetmise eest hukati Inglismaa kuninga Henry VIII lähim kaastööline Thomas Cromwell. Henry VIII abiellus samal päeval oma viienda abikaasa Catherine Howardiga.
  • 27. september – Rooma paavst Paulus III kiitis heaks Ignatius Loyola ettepaneku asutada jesuiitide ordu.

1541[]

  • 26. juuni – Konkureerivad konkistadoorid tapsid Peruus Limas Hispaania maadevallutaja Francisco Pizarro.

Johann Calvin

  • 13. september – Pärast kolme aastat eksiilis naasis Johann Calvin Genfi, et doktoriini alusel kirikut reformima hakata, mille tulemusena sai alguse kalvinism.

1542[]

  • 13. veebruar – Kuningas Henry VIII käsul hukati abielurikkumises süüdistatuna Inglise kuninganna Catherine Howard.
  • 21. juuli – Paavst Paulus II moodustas Roomas inkvisitsioonikohtu, eesmärgiks võitlus protestantismi vastu.
  • 28. september – Juan Rodríguez Cabrillo saabus esimese eurooplasena praeguse San Diego lähistele ning kuulutas selle Hispaania kuningriigi valdusse.
  • 24. november – Inglise-Šoti sõjad: Inglased võtsid võiduga Solway Moss lahingus vangi umbes 1200 šoti sõdurit.
  • 14. detsember – Pärast Šoti kuninga James V surma astus troonile kuue päeva vanune Mary Stuart, kelle asevalitsejaks sai 2. Arrani krahv James Hamilton.

1543[]

  • 21. veebruar – Etioopia keisri Gelawdewose juhitud Etioopia ja Portugali ühendväed võitsid Wayna Daga lahingus imaam Ahmad ibn Ibrahim al-Ghazi juhitud moslemeid.
  • 12. juuli – Inglismaa kuningas Henry VIII abiellus oma kuuenda ja viimase naise Catherine Parriga.

1544[]

  • 11. aprill – Itaalia sõda (1542–1546): Prantslased saavutasid Ceresole lahingus võidu itaallaste üle.

1545[]

  • 19. juuli – Inglise sõjalaev Mary Rose uppus Solenti lahingus otse Portsmouthi kõrval. Laev tõsteti üles 1971. aastal.

1547[]

  • 16. jaanuar – Ivan Julm krooniti Venemaa esimeseks tsaariks.
  • 28. jaanuar – Suri Inglismaa kuningas Henry VIII. Tema järel sai troonile tema üheksa-aastane poeg Edward VI, kes krooniti sama aasta 20. veebruaril.
  • 24. aprill – Keiser Karl V väed võitsid Mühlbergi lahingus luterlikku Schmalkaldeni liitu.
  • 10. september – Inglise-Šoti sõjad: Inglise väed võitsid Šotimaal Lothianis Musselburgh' lähedal Pinkie Cleugh' lahingus šotlasi.

1549[]

  • 26. juuni – Seitseteist Madalmaade provintsi kuulutasid end Saksa-Rooma keisririigist sõltumatuks.
  • 29. november – Pärast paavst Paulus III surma kogunes konklaav, millest võttis osa enneolematu arv kardinale. Kaks kuud hiljem valiti uueks paavstiks Julius III.

1550[]

  • 12. juuni – Rootsi kuningas Gustav I Vasa asutas Helsingi linna.

1551[]

  • 23. aprill – Baieri hertsogkonnas kehtestati õlle puhtuse kvaliteedinõue Reinheitsgebot.

1553[]

Lady Jane Grey

  • 10. juuli – Neli päeva pärast kuninga Edward VI surma Lady Jane Grey asus üheksaks päevaks Inglismaa troonile.
  • 27. oktoober – Genfis hukati kesterluses süüdistatud Hispaania teadlane Miguel Serveto.

1554[]

  • 12. jaanuar – Bayinnaung krooniti Birma Toungoo dünastia kuningaks.
  • 12. november – Briti parlament taaskehtestas katoliku usu.

1555[]

  • 23. mai – Paavstiks sai Paulus IV. Tema lühikese valitsusaja jooksul sai Kirikuriik sõdades mitu korda lüüa.
  • 25. september – Saksamaal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega luterlikud riigid said võrdsed õigused katoliiklikega.

1556[]

  • 16. jaanuar – Felipe II sai esimeseks Hispaania kuningaks.
  • 23. jaanuar – Ajaloo ohvriterohkeimas maavärinas Hiinas Shaanxi provintsis hukkus umbes 830 000 inimest.
  • 21. märts – Ketserluses süüdistatud Canterbury peapiiskop Thomas Cranmer põletati tuleriidal.
  • 5. november – Teises Panipati lahingus vangistasid suurmogulite riigi moguli Akbari väed Põhja-India hindu valitseja Hemu.

1558[]

  • 7. jaanuar – Prantslased vallutasid inglastelt tagasi Calais'.
  • 22. jaanuar – Algas Liivi sõda.
  • 14. märts – Ferdinand I võttis endale Püha Rooma Riigi keisri tiitli, ilma et paavst oleks teda krooninud.
  • 13. juuli – Hispaania kuninga Felipe II teenistuses olnud flaami armee krahv Egmonti juhtimisel saavutas Inglise laevastiku abil Gravelini all võidu prantslaste üle.

Elizabeth I

  • 17. november – Inglismaa troonile asus Elizabeth I.

1559[]

  • 3. aprill – Hispaania kuningas Felipe II ja Prantsusmaa kuningas Henri II sõlmisid Itaalia sõja lõpetamiseks rahulepingu.

Henri II

  • 30. juuni – Prantsusmaa kuningas Henri II sai rüütliturniiril vigastada ning ta suri sellele järgnenud veremürgituse tõttu sama aasta 10. juulil.
  • 10. juuli – Šoti kuninganna Mary võttis vastu Prantsusmaa kuninganna tiitli.

1560[]

  • 6. juuli – Šotimaa ja Inglismaa sõlmisid Edinburghi lepingu, millega lõpetati ametlikult Leithi linna piiramine ning asendati Šotimaa ja Prantsusmaa vaheline Auld Alliance.
  • 17. august – Šotimaa reformatsiooni parlament võttis vastu protestantliku usutunnistuse, algatades Šoti reformatsiooni ja annulleerides riigiusuna katoliikluse.

1561[]

Illustratsioon 14. aprilli nähtustest Nürnbergi kohal taevas

  • 14. aprill – Nürnbergis teatati massiliselt taevas esinenud nähtustest, kus vaatlejate seletuste põhjal toimusid kummalise kujuga objektide vahel õhuvõitlused. Tänapäeval on see sündmus pälvinud ufoloogide huvi.
  • 11. juuni – Tallinn andis ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le.
  • 12. juuli – Pühitseti sisse Moskvas Punasel väljakul asuv Vassili Blažennõi katedraal.
  • 18. oktoober – Sengoku periood: neljas Kawanakajima lahing, üks kuulsamaid lahingus Jaapani ajaloos, leidis aset tänapäeva Nagano prefektuuri aladel.

1563[]

  • 19. märts – Amboise' rahuga lõppes Prantsusmaa esimene ususõda.

1565[]

  • 23. jaanuar – Deccani sultaniriigid alistasid Talikota lahingus Vijayanagara riigi väed, viies viimase suure hindude kungriigi lõpule Lõuna-Indias.
  • 29. juuli – Šoti kuninganna Mary abiellus Edinburghis lord Darnleyga.
  • 28. august – Asutati vanim siiani asustatud eurooplaste asula Põhja-Ameerikas, San Agustín de La Floridan (praegune St. Augustine).

1566[]

  • 9. märts – Mõrvati Inglismaa Šotlaste kuninganna Mary erasekretär David Rizzo.
  • 8. september – Kuigi osmanite väed vallutasid Suleiman I juhtimisel Szigetvári kindluse, tuli loobuda Viini vallutamise plaanidest.

1567[]

  • 10. veebruar – Mõrvati Šoti kuninganna Mary abikaasa Henry Darnley.
  • 15. juuni – Carberry Hilli lahingu järel põgenes lüüasaanud Bothwelli krahv James Hepburn Norrasse, Šoti kuninganna Mary aga võeti vangi.
  • 24. juuli – Šotlaste kuninganna Mary oli sunnitud troonist loobuma ja Šotimaa kuningaks sai üheaastane James VI.

1568[]

  • 23. märts – Longjumeani rahuga lõppes Prantsusmaal Teine ususõda.
  • 13. mai – Šoti kuninganna Mary väed said Glasgow' all Langside'i lahingus lüüa Inglise kuninga poolehoidja Moray hertsogi vägedelt.
  • 23. mai – Heiligerlee lahingga algas kaheksakümneaastane sõda, mille tulemusena Holland saavutas sõltumatuse Hispaaniast.

1569[]

  • 11. jaanuar – Inglismaal St Pauli katedraalis korraldati kuninganna Elizabeth I patronaaži all esimene loterii.

1570[]

  • 25. veebruar – Paavst Pius V pani kirikuvande alla Inglismaa kuninganna Elizabeth I.

Orteliuse maailmakaart

  • 20. mai – Avaldati maailma esimene kaasaegne atlas, Abraham Orteliuse koostatud "Theatrum Orbis Terrarum".

1571[]

  • 15. mai – Tatarlaste väed põletasid Moskva maha.
  • 7. oktoober – Kreeka edelarannikul toimunud Lepanto merelahingus lõi Austria Juan oma kristlike vägedega Türgi Ali Paša laevastikku. Lahingus hukkus vähemalt 40 000 türklast ja uppus 200 laeva.

1572[]

  • 1. aprill – Algas Hollandi (Madalmaade) iseseisvussõda.

Marguerite de Valois

  • 18. august – Hugenotisõjad: Marguerite de Valois abiellus hugenottide juhi Henri IV, hilisema Prantsusmaa kunigaga. See oli püüe lepitada hugenotte ja katoliiklasi, kuid ajendas tahtmatult Pärtliöö sündmused.
  • 24. august – Pärtliööl tapeti Prantsusmaal üle 70 000 hugenoti.

1573[]

Mikatagahara lahing

  • 25. jaanuar – Sengoku ajastu: Takeda Shingeni väed võitsid Mikatagahara lahingus Tokugawa Ieyasu väegsid.

1576[]

Uraniborg

  • 6. mai – Prantsuse viies ususõda lõppes Monsieur' rahuga.
  • 8. august – Rootsis Hveni saarel pandi nurgakivi Taani astronoomi Tycho Brahe observatooriumile Uraniborg.
  • 4. november – Kaheksakümneaastane sõda – Hispaania merevägi alustas mässu ja rüüstas Antwerpeni.

1577[]

1578[]

  • 31. jaanuar – Kaheksakümneaastane sõda: Hispaania saavutas võidu Gembloux' lahigus, mille tulemusena jagunes Seitseteist provintsi Arrasi uniooniks (katoliiklik lõuna) ja Utrechti uniooni vahel (protestantlik põhi).
  • 4. august – Portugali kuningas Sebastião tungis Marokosse, kuid hukkus Alcazarquiviri lahingus koos mauri trooninõudlejaga.

1579[]

  • 17. juuni – Inglise maadeuurija Francis Drake maabus tänapäeva California rannikul, nimetas selle Uus-Albioniks ja kuulutas selle Inglismaa valduseks.

1580[]

1581[]

  • 4. aprill – Inglise kuninganna Elizabeth I lõi rüütliks piraadipealik Francis Drake'i, kes oli purjetanud ümber maailma.
  • 15. oktoober – Pariisis lavastati tantsuetendus "Ballet comique de la reine", mida peetakse esimeseks suurballetiks maailmas.

1582[]

  • 15. jaanuar – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam-Zapolski rahu, millega Venemaa kaotas juurdepääsu Läänemerele.
  • 23. veebruar – Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski ja võttis järgmisel päeval linna venelastelt üle.
  • 24. veebruar – Paavst Gregorius XIII bullaga kehtestati senise Juliuse kalendri asemel Gregoriuse kalender.
  • 4. oktoober – Paavstiriigis, Hispaanias, Portugalis ja Poolas lõpetati Juliuse kalendri kasutamine, millega järgnes 4. oktoobrile kohe 15. oktoober.
  • 20. detsember – Prantsusmaa võttis kasutusele Gregoriuse kalendri.

1584[]

  • 10. juuli – Mõrvati Hollandi vabadusvõitleja Oranje Willem.

1585[]

  • 17. august – Antwerpeni piiramineHispaania sõjavägi Parma hertsogi Alessandro Farnese juhtimisel vallutas kaheksakümneaastase sõja käigus pärast 14-kuulist piiramist Antwerpeni.
  • 5. november – Ettevalmistuste ajal rahuläbirääkimisteks Venemaaga uppus Rootsi väejuht Pontus de la Gardie Narva jõkke; ta maeti Tallinna toomkirikusse.

1586[]

  • 28. juuli – Colombiast toodi Inglismaale esimesed kartulid.
  • 22. september – Kaheksakümneaastane sõda: Hispaania väed olid Zutpheni lahingus võidukad Inglise-Hollandi ühendvägede vastu.

1587[]

  • 1. veebruar – Inglise kuninganna Elizabeth I kirjutas alla Šoti kuninganna Mary hukkamise käsule.

Marery Stuart

  • 8. veebruar – Šoti kuningannal Mary Stuartil löödi pea maha, teda süüdistati vandenõus Inglise kuninganna Elizabeth I vastu.
  • 19. aprill – Briti laevastik vallutas Sir Francis Drake'i juhtimisel Cádizi linna Hispaanias.
  • 18. august – Roanoke'i koloonias sündis Virginia Dare, esimene Ameerikas sündinud inglane.

1588[]

  • 30. mai – Hispaania Võitmatu Armaada asus hertsog Medina juhtimisel Lissabonist teele võitlusse Inglismaaga.
  • 8. august – Briti merevägi purustas Hispaania Võitmatu Armaada.

1590[]

  • 18. august – Põhja-Ameerika esimese inglise asunduse Roanoke'i koloonia kuberner John White naasis pärast kolmeaastast äraolekut, kuid avastas, et kogu asundus oli mahajäetud.

1593[]

  • 11. jaanuar – Sitsiilia saart tabas Itaalia ajaloo tugevaim maavärin.
  • 6. aprill – Süüdistatuna Inglismaa kuninganna Elizabeth I laimamises hukati puritaan Henry Barrow.
  • 22. juuni – Habsburgid saavutasid praeguse Horvaatia alal toimunud Sisaki lahingus otsustava võidu Osmanite üle, vallandades Pika sõja.

1595[]

  • 18. mai – Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud kahekümneviieaastane sõda lõppes Täyssinä rahuga.

1597[]

  • 5. veebruar – Jaapanis Nagasakis löödi risti 26 katoliiklast.
  • 26. oktoober – Admiral Yi Sun-sini juhitud kolmteist Korea laeva alistasid Myeongnyangi lahingus palju suurema Jaapani laevastiku.

1598[]

  • 13. aprill – Prantsuse kuningas Henri IV kirjutas alla Nantes'i ediktile, tagades hugenottidele laialdase usuvabaduse.
  • 13. september – Pärast 42 aasta pikkust valitsusaega suri Hispaania ja Portugali kuningas Felipe II. Troonile tõusis tema poeg Felipe III.

1600[]

  • 17. veebruar – Filosoof ja matemaatik Giordano Bruno sattus reetmise läbi inkvisitsiooni kätte ja põletati ketserluses süüdistatuna.
  • 19. veebruar – Peruus hakkas purskama Huaynaputina vulkaan. Tegemist oli Lõuna-Ameerika ajaloo võimsama vulkaanipurskega.
  • 6. oktoober – Firenzees tuli esmaettekandele vanim säilinud ooper, Jacopo Peri "Euridice".
  • 8. oktoober – Võeti vastu San Marino kirjutatud põhiseadus.
  • 31. detsember – Loodi Briti Ida-India Kompanii.

17. sajand[]

1601[]

  • 8. veebruar – Robert Devereux juhtis ebaõnnestunud ülestõusu kuninganna Elizabeth I vastu ning hukati hiljem samal kuul riigireetmise eest.

1602[]

1603[]

James VI ja I

  • 24. märts – Šotimaa kuningas James VI tõusis Inglismaa ja Iirimaa troonile, saades sellega Inglismaa kuningaks James I. Ta lõi seejärel Šotimaa ja Inglismaa personaaluniooni.
  • 22. detsember – Suri Osmanite riigi sultan Mehmet III, kelle järel sai võimule tema poeg Ahmet I.

1604[]

  • 17. oktoober – Saksa astronoom Johannes Kepler vaatles erakordselt heledat tähte, mis on nüüd tuntud Kepleri supernoovana, mis oli varem samal kuul ilmunud Maokandja tähtkujus.

1605[]

Guy Fawkes

  • 5. november – Inglismaal paljastati Guy Fawkesi vandenõu parlamendihoone õhkulaskmiseks.

1606[]

  • 31. jaanuar – Inglismaal hukati vandenõulane Guy Fawkes.
  • 26. detsember – Toimus esimene teadaolev müütilisest brittide kuniningast Leirist rääkiva William Shakespeare'i tragöödia "Kuningas Lear" esmaettekanne.

1607[]

  • 30. jaanuar – Bristoli lahe äärde jäävad rannikualad Suurbritannia saare edelaosas jäid tõenäoliselt tsunami tagajärjel vee alla. Selle tagajärjel hukkus hinnanguliselt 2000 inimest.
  • 24. veebruar – Toimus Itaalia helilooja Claudio Monteverdi ooperi "Orpheus" esietendus.
  • 26. aprill – Briti kapten John Smith maabus Virginias Henry neemel koos esimese rühma inglastega, kes asutasid sinna esimese Inglise koloonia Ameerikas.

1608[]

  • 3. juuli – Prantsuse maadeavastaja Samuel de Champlain rajas Kanadas Québeci linna.
  • 2. oktoober – Hans Lippershey demonstreeris esimest teleskoopi.

1610[]

Galileo Galilei

  • 7. jaanuar – Galileo Galilei avastas neli Jupiteri kaaslast – Io, Europa, Ganymedese ja Callisto.
  • 14. mai – Usufanaatik François Ravaillac mõrvas Pariisis Prantsuse kuninga Henri IV, kelle asemele tuli 9-aastane Louis XIII koos ema Marie de' Mediciga.
  • 10. juuni – Ameerikasse saabusid esimesed hollandi asunikud, kes maabusid Manhattani saarel.* 4. juuli – Poola-Vene sõda: Arvulises vähemuses olnud Poola-Leedu väed võitsid Klušino lahingus Vene vägesid.
  • 2. august – Kapten Henry Hudson avastas lahe, mis nüüd kannab tema nime.

1611[]

  • 1. november – Londonis Whitehalli palees jõudis esmaettekandele William Shakespeare'i näidend "Torm". Täpselt seitse aastat tagasi oli samas hoones toimunud tema tragöödia "Othello" esmaettekanne.

1612[]

Neptuun

  • 28. detsember – Galileo Galilei avastas planeedi Neptuuni, kuid pidas seda alguses kinnistäheks.

1613[]

  • 21. veebruar – Moskva patriarhi poeg Mihhail Romanov valiti Vene tsaariks, see pani aluse Romanovite dünastiale.
  • 29. juuni – Londonis põles "Henry VIII" esietenduse ajal maha Shakespeare’i teater The Globe.

1614[]

  • 5. aprill – Põlisameeriklanna Pocahontas abiellus Virginias Inglise kolonisti John Rolfe'iga.

1616[]

1617[]

  • 27. veebruar – Moskva tsaaririik ja Rootsi sõlmisid Stolbovo rahu, mis lõpetas kahe riigi vahel toimunud Ingeri sõja.

1618[]

  • 23. mai – Böömi mässajate võidutsemisega Prahas algas Kolmekümneaastane sõda.

Walter Raleigh

  • 29. oktoober – Riigireetmises süüdistatuna hukati Londonis õukondlane ja maadeuurija Sir Walter Raleigh.

1619[]

  • 13. mai – Hollandis hukati riigireetmises süüdistatud Johan van Oldenbarnevelt.
  • 30. juuli – Jamestownis Virginias moodustati Ameerika esimene seadusandlik kogu (the House of Burgesses).
  • 26. august – Böömimaa kuningaks valiti Pfalzi kuurvürst Friedrich V.
  • 28. august – Saksa-Rooma keisriks valiti Ferdinand II.

1620[]

1621[]

  • 9. veebruar – Paavstiks valiti Gregorius XV.
  • 3. juuni – Hollandi Lääne-India Kompanii võttis vastu Uus-Hollandi, nüüdse New Yorgi harta.

1622[]

  • 1. jaanuar – Paavstivõim nimetas uue aasta alguspäevaks 1. jaanuari senise 25. märtsi asemel.
  • 12. märts – Paavast Gregorius XV kuulutas esuiitide ordu asutajad Ignatius Loyola ja Francis Xavieri pühakuteks.
  • 22. märts – Jamestowni veresaun: Indiaanlaste esimeses suuremas kallaletungis eurooplastest kolonistide vastu Ameerika mandril tapeti umbes 347 Virginia koloonia asunikku.
  • 24. juuni – Hollandi-Portugali sõda: Arvulises vähemuses olnud portugallased tõrjusid Macau lahingus hollandlaste rünnaku tagasi. See on ainus Euroopa suurvõimude vahel Hiina mandriosas toimunud lahing ajaloos.
  • 6. september – Galeoon Nuestra Señora de Atocha uppus pärast orkaani Florida Keysi lähedal. Laeva leidis 1985. aastal aardeotsija Mel Fisher.

1624[]

  • 12. august – Prantsuse kuningas Louis XIII nimetas kardinal Richelieu oma peaministriks.

1625[]

  • 27. märts – Suri Inglismaa ja Šotimaa kuningas James I. Tema järel tuli võimule Charles I.

1626[]

  • 6. veebruar – Prantsuse kuningakoda ja hugenotid sõlmisid La Rochelle'i rahu.
  • 18. november – Paavst Urbanus VIII õnnistas sisse Rooma Peetri basiilika.

1628[]

  • 7. juuni – Inglismaa kuningas Charles I kinnitas Õiguste palumise kirja (Petition of Right), milles sätestati üksikisikute konkreetsed vabadused.
  • 10. august – Rootsi sõjalaev Vasa uppus oma esmareisil.

1629[]

  • 29. märts – Saksamaal võeti vastu edikt, millega sai katoliku kirik tagasi kõik võõrandatud varad.
  • 25. september – Altmargi rahuga lõppes Poola-Rootsi pärilussõda. Rootsi sai endale Liivimaa ja osa Preisimaast.

1630[]

  • 17. september – Massachusettsi lahe koloonia puritaanid asutasid Bostoni linna.
  • 5. november – Madridi lepinguga lõppes sõda Hispaania ja Inglismaa vahel.
  • 13. november – Kindralkuberner Johan Skytte eestvõttel avati Tartus akadeemiline gümnaasium.

1631[]

  • 23. jaanuar – Prantsusmaa kohustus Bärwalde lepinguga Rootsit toetama.
  • 20. mai – Flaami krahvi Tilly keiserlik armee vallutas Saksa linna Magdeburgi, korraldades seal tohutu veresauna ja hävitades selle tules pea täielikult.
  • 17. juuni – Suurmoguli Šahh Džahani abikaasa Mumtaz Mahal suri lapsesünnitusel, misjärel pühendus Šahh Džahan järgmised 17 aastat oma abikaasa mälestuseks Tāj Mahali ehitamisele.

1632[]

  • 30. juuni – Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnitas Tartu Ülikooli asutamisüriku.[1]
  • 25. oktoober – Piduliku aktusega avati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana).

Gustav II Adol

  • 6. november – Rootsi kuningas Gustav II Adolf hukkus 30-aastasena Lützeni lahingus.
  • 16. november – Protestantide väed saavutasid Kolmekümneaastases sõjas Rootsi kuninga Gustav Adolfi juhtimisel katoliiklaste üle võidu, kuid Gustav Adolf hukkus.

1633[]

  • 13. veebruar – Itaalia astronoom Galileo Galilei saabus Rooma ning vangistati katoliku kiriku inkvisitsiooni poolt.
  • 23. aprill – Lõuna-Saksamaa protestandid sõlmisid Rootsi ja Prantsusmaaga Heilbronni Liiga, et toetada üksteist võitluseks Katoliikliku Liiga vastu.
  • 22. juuni – Katoliku kirik sundis Itaalia teadlast Galileo Galileid lahti ütlema heliotsentrilise maailmasüsteemi käsitlusest.

1634[]

  • 6. september (vkj 27. august) – Kolmekümneaastane sõda: Saksa-Rooma riigi ja Hispaania väed saavutasid Nördlingeni lahingus otsustava võidu Saksa-Rootsi protestantide vägede üle.

1635[]

  • 29. jaanuar – Prantsusmaal asutati Académie française (Prantsuse Akadeemia).
  • 19. mai – Prantsusmaa kuulutas Hispaaniale sõja.

1636[]

  • 28. oktoober – Massachusettsis Cambridge'is asutati Harvardi ülikool.

1638[]

  • 29. märts – Rootslased rajasid Põhja-Ameerikasse Delaware'i jõe orgu asunduse, mis sai tuntuks Uus-Rootsina.
  • 15. aprill – Inglise asunikud saabusid New Havenisse praeguses Connecticutis.
  • 15. aprill – Tokugawa šogunaat surus Shimabaras maha katoliiklike Jaapani (kirishitan'ide) talupoegade mässu suurenenud maksude üle, mis viis Jaapani veel suurema rahvusvahelise isolatsioonini (Sakoku).

1639[]

  • 22. august – Briti Ida-India Kompanii ostis Vijayanagara riigi valitseja käest India idarannikul väikese maa-ala, kus tänapäeval asub Chennai linna.

Jeremiah Horrocks vaatlemas Veenuse liikumist

  • 24. november (Gregoriuse kalendri järgi 4. detsembril) – Astronoom Jeremiah Horrocks jälgis esmakordselt Veenuse liikumist Päikese eest läbi.

1640[]

  • 26. märts – Asutati Soome vanim ülikool, Turu Akadeemia.

1641[]

  • 23. oktoober – Iiri katoliiklik aadelkond Ulsteris üritas hõiva enda valdusse Dublini lossi, kus paiknes Inglise valitsus Iirimaal.

1642[]

  • 22. august – Kuningas Charles I kuulutas Inglise parlamendi ja sõdurid reeturiteks ning Inglismaal algas kodusõda.

Abel Tasman

  • 24. november – Meremees Abel Tasman avastas Van Diemeni maa, mis ristiti hiljem tema järgi Tasmaaniaks.
  • 13. detsember – Hollandi maadeavastaja Abel Tasman avastas Uus-Meremaa.

1643[]

  • 14. mai – Pärast Louis XIII surma sai Louis XIV sai nelja-aastaselt Prantsusmaa kuningaks. Louis XIII abikaasa Austria Anna hakkas Prantsusmaad valitsema regendina.
  • 18. mai – Prantsuse kuninga ema, Austria Anna sai riigis kõrgeima võimu.

1644[]

  • 25. aprill – Langes Mingi dünastia, kui keiser Chongzhen sooritas Li Zichengi juhitud talupoegade mässu ajal enesetapu.
  • 6. juuni – Qingi dünastia vallutas Pekingi ja võttis kogu Hiina oma võimu alla.

Marston Moori lahing

  • 2. juuli – Inglise kodusõda: Šotlaste ja Inglise parlamendi ühisvägi võitsid Marston Moori lahingus rojaliste.

Keiser Shunzhi

  • 8. november – Pekingis krooniti kolmandaks Qingi dünastia keisriks Shunzhi, olles pärast Mingi dünastia kokkuvarisemist esimene keiser, kes valitses kogu Tegelikku Hiinat.
  • 18. detsember – Rootsis sai pärast täisealiseks saamist võimule kuninganna Kristiina.

1645[]

  • 10. jaanuar – Inglismaal hukati riigireetmises süüdistatud Canterbury peapiiskop William Laud.
  • 10. juuli – Inglise kodusõda: Oliver Cromwelli armee saavutas Langporti lahingus all võidu Briti rojalistide üle, andes Parlamendile lõpuks kontrolli Inglismaa lääneosa üle.
  • 13. august – Pärast järjekordset Taani ja Rootsi vahelist sõda (1643–1645) sõlmiti Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti ala oli läinud Rootsi riigi alla.

1647[]

  • 4. juuni – Inglise armee võttis pantvagi kuningas Charles I.

1648[]

  • 18. august – Türgi sultan Ibrahim tõugati troonilt ja tapeti, tema asemele asus Mehmet IV.
  • 20. august – Prantslased Prantsuse-Hispaania sõja viimases olulisemas lahingus hispaanlasi.
  • 24. oktoober – Sõlmiti Vestfaali rahu, mis lõpetas Kolmekümneaastase sõja ning viis Püha Rooma keisririigi lagunemiseni.
  • 11. november – Prantsusmaa ja Holland leppisid kokku Kariibi meres asuva Saint Martini saare jagamises omavahel.

1649[]

  • 20. jaanuar – Algas kohtuprotsess Inglise kuninga Charles I üle.
  • 30. jaanuar – Inglise kuningas Charles I hukati riigireetmise eest.
  • 19. mai – Inglismaa kuulutati vabariigiks.

1650[]

  • 22. aprill – Hendrik Carloff asutas praeguse Ghana alale Rootsi Kullaranniku koloonia.
  • 27. aprill – Inglise väed saavutasid Carbisdale'i all võidu Montrose'i juhitud šotlaste üle.

1651[]

  • 3. september – Oliver Cromwelli juhitud Inglise parlamendi väed võitsid Worcesteri lahingu, mis oli Inglise kodusõja viimane lahing.

1652[]

  • 6. aprill – Hollandi Ida-India Kompaniid esindav Jan van Riebeeck saabus Hea Lootuse neemele, kuhu rajas esimese koloniaalasunduse, millest hiljem sai Lõuna-Aafrika Vabariik.
  • 7. september – Hiina talupojad alustasid Foromosal (praegune Taiwan) mässu Hollandi valitsuse vastu; mäss suruti maha neli päeva hiljem.

1653[]

1654[]

  • 8. jaanuar – Ukraina liideti Venemaaga.
  • 18. jaanuar – Ukraina kaskate liider Bogdan Hmelnitski tunnistas Moskva tsaari oma valitsejaks.
  • 6. juuni – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist, tema järel tuli võimule kuningas Karl X Gustav.

Louis XIV

  • 7. juuni – Louis XIV, tuntud kui "Päiksekuningas", krooniti Prantsusmaa kuningaks.

1655[]

  • 25. märts – Christiaan Huygens avastas Saturni suurima kaaslase Titani.

1656[]

  • 30. juuli – Vaid kaks päeva peale tungimist Poolasse lõid Rootsi kuninga Karl X väed Varssavi lahingus Rzeczpospolita vägesid.

1657[]

1658[]

  • 8. märts – Pärast hävitavat lüüasaamist Teises Põhjasõjas oli Taani-Norra kuningas Frederik III sunnitud riigi ülejäänud osade päästmiseks kolmandiku oma territooriumist Rootsile loovutama.
  • 14. august – Loodi Reini Liit.
  • 31. juuli – Suurmogulite riigi valitsejaks sai Aurangzeb.

1659[]

  • 29. juuni – Vene-Poola sõda: Ukraina hetmani Ivan Võgovski ja tema liitlased alistasid võitsid tänapäeva Ukraina aladel toimunud Konotopi lahingus Aleksei Trubetskoi juhitud Vene vägesid.

1660[]

  • 13. veebruar – Viieaastane Karl XI sai Rootsi kuningaks.
  • 4. aprill – Inglise kuningas Charles II avaldas Breda deklaratsiooni, millega tõotas usulist sallivust.
  • 3. mai – Poola kuningas Jan II Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile ning kirjutas alla Oliva lepingule, millega lõppes Poola-Rootsi sõda.
  • 27. august – Londonis põletati kuningas Charles II kritiseerinud luuletaja John Miltoni raamatud.
  • 28. november – Londonis asutati teadusühing Kuninglik Selts.

1661[]

  • 30. jaanuar – Hukati vormiliselt Oliver Cromwell, kes oli juba kahe aasta eest surnud.
  • 9. märts – Prantsusmaal suri kardinal Mazarin ja kuningas Louis XIV hakkas ise riiki valitsema.

Charles II

  • 23. aprill – Charles II krooniti Westminster Abbeys Inglise kuningaks.
  • 6. august – Portugal ja Holland kirjutasid alla lepingule, mille järgi Brasiilia jäi Portugali valdusse ja Tseilon Hollandile.

1663[]

  • 7. mai – Londonis avati kuningas Charles II otsusega esimene Kuninglik Teater.

1664[]

  • 1. august – Saksa-Rooma keisririigi väed lõid Ungaris St. Gotthardi juures Türgi armeed.
  • 10. august – Vasvári rahulepinguga lõppes sõda Türgi ja Saksa-Rooma keisririigi vahel, mõlemad pooled kohustusid oma väed Transilvaaniast välja viima.
  • 27. august – Asutati Prantsuse Ida-India Kompanii.
  • 8. september – Inglise väed võtsid hollandlasest kubernerilt ilma lahinguta üle Uus-Amsterdami koloonia.

1666[]

Londoni suur tulekahju

1667[]

  • 9. veebruar – Andrussovo rahulepingu sõlmimisega lõppes 30-aastane sõda Venemaa ja Poola vahel.
  • 24. mai – Prantsusmaa hõivas kuningas Louis XIV juhtimisel Hispaania Madalmaad, alustades devolutsioonisõda.
  • 31. juuli – Breda leping lõpetas Teise Inglise-Hollandi sõja.

1668[]

1669[]

  • 8. märts – Sitsiilia saarel hakkas purskama Etna vulkaan, mille tagajärjel sai suuresti kannatada Catania linn.
  • september – Kreeta sõjas lõppes enam kui 21 aastat kestnud Candia piiramine, mille tulemusena langes Kreeta saar türklaste kätte.

1670[]

  • 2. mai – Hudsoni Lahe Kompaniile anti õigus luba karusnahakaubanduseks Põhja-Ameerikas.
  • 1. juuni – Charles II ja Louis XIV sõlmisid salajase lepingu, mille järgi pidi Inglismaa aitama Prantsusmaad sõjas Hollandi vastu, vastutasuks pidi Charlesile olema võimaldatud pensioni maksmine ja katoliku usu vastu võtmine.

1671[]

Thomas Blood

  • 9. mai – Iiri seikleja Thomas Blood varastas Londoni Towerist Briti kroonijuveelid.

1672[]

  • 23. detsember – Itaalia astronoom Giovanni Domenico Cassini avastas Saturni kaaslase Rhea.

1674[]

  • 19. veebruar – Inglismaa kuningas Charles II sõlmis Westminsteri lepingu, millega lõppes Kolmas Inglise-Hollandi sõda ning mille tulemusena Inglismaa kindlustas võimu Uus-Hollandi ja Holland Suriname'i üle.

1675[]

  • 5. jaanuar – Prantsuse-Hollandi sõda: Prantsuse armee võitis Turckheimi lahingus Austria ja Brandenburgi ühendväge.
  • 10. august – Kuningas Charles II pani Greenwichis paika Kuningliku Observatooriumi nurgakivi.

1676[]

  • Vasteliinast 2 versta kaugusel Meeksi jõel algasid Rootsi-Vene läbirääkimised.
  • 29. jaanuar – Venemaal tuli oma isa Aleksei surma järel võimule tsaar Fjodor III.
  • 1. juuni – Skåne sõda: Oma aja üks suurimaid laevu, Rootsi sõjalaev Kronan uppus Ölandi lahingus, hukkus umbes 800 inimest.

1677[]

  • 17. märts – Prantsuse-Hollandi sõda: Prantsusmaa vallutas Hispaania Madalmaades Valenciennes'i linna.

1678[]

  • 25. juuni – Elena Cornaro Piscopia sai esimese naisena filosoofiadoktori kraadi

1679[]

  • 8. jaanuar – Prantsuse maadeuurija la Salle jõudis Niagara joani.
  • 5. veebruar – Püha Rooma keiser Leopold I ja Prantsuse kuningas Louis XIV kirjutasid alla Nijmegeni rahulepingule.
  • 2. september – Hiinas Pekingi lähedal toimunud 8,0-maginituudise maavärina tõttu hukkus umbes 45 000 inimest.

1680[]

  • 14. november – Saksa astronoom Gottfried Kirch avastas esimesena teleskoobiga komeedi.

1682[]

1683[]

  • 6. oktoober – Esimesed saksa asunikud Ameerikas rajasid kodud praegusesse Pennsylvaniasse Germantowni.

1684[]

  • 5. märts – Püha Rooma keisririik, Poola ja Veneetsia moodustasid võitluseks türklastega Linzi Püha Liiga.

1685[]

  • 20. veebruar – Algas Texase koloniseerimine prantslaste poolt, kui Robert de La Salle maabus Matagorda lahe lähedal.
  • 8. märts (vkj 26. veebruar) – Pärast hävitavat kaotust Teises Põhjasõjas oli Taani-Norra kuningas Frederik III sunnitud Rosklide rahulepinguga loovutama Rootsile praegused Lõuna-Rootsi alad.
  • 18. oktoober – Prantsuse kuningas Louis XIV tühistas Nantes'i edikti, millega pandi alus seaduslikule sallivusele hugenottide suhtes.

1687[]

  • 5. juuli – Ilmus Isaac Newtoni teose "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" esmatrükk.
  • 12. august – Lorraine'i hertsog Charles V ja Badenn-Badeni markkrahv Ludwig Wilhelm lõid Mohácsi lahingus Türgi Süleyman Paša vägesid, alistades Lõuna-Austria ja Transilvaania.
  • 26. september – Veneetslased ründasid Francesco Morosini juhtimisel Ateena Akropoli lahingus türklasi. Parthenon sai lahingus kannatada.

1688[]

  • 15. november – Inglismaal algas kuulus revolutsioon: Orange'i vürst William maabus Inglismaa rannikul 15 000 palgasõdurist koosnenud väega eesmärgiga päästa protestantism ja säilitada Inglismaa vabadus, ning alustas marssi Londoni suunas.

1689[]

  • 28. jaanuar – Briti parlament teatas kuningas James II troonist loobumisest.
  • 13. veebruar – Oranje William ja tema abikaasa Mary kuulutati Suurbritannia ja Iirimaa valitsejateks.
  • 19. aprill – Tulekahjus hävis Amalienborgi loss Kopenhaagenis. Hukkus 171 inimest.
  • 12. mai – Inglismaa ja Holland ühinesid Augsburgi Liigaga.
  • 27. august – Hiina ja Venemaa sõlmisid Nertšinski lepingu.

1690[]

  • 14. juuli – Seitse prantsuse piraati vallutasid Uus-Inglismaa saared Martha's Vineyardi, Nantucketi ja Blocki.
  • 24. august – Asutati India linn Calcutta.

1691[]

  • 22. juuli (vkj 12. juuli) – William III lõi verisemas Iirimaa pinnal toimunud Aughrimi lahingus Iiri ja Prantsusmaa ühisjõude. Lahingus hukkus üle 7000 inimese.

1692[]

1693[]

  • 27. juuni – Londonis anti välja esimese naisteajakirja Ladies' Mercury avanumber.
  • 29. juuli – Üheksa-aastane sõda: Prantsuse väed võitsid tänapäeva Belgia aladel toimunud Landeni lahingus Inglismaa kuningas William III juhitud koalitsiooni.

1694[]

  • 28. detsember – Suri Inglise kuninganna Mary II.

1697[]

  • 8. jaanuar – Šoti üliõpilane Thomas Aikenhead sai viimaseks inimeseks, kes Suurbritannias jumalateotuse eest hukati.
  • 13. märts – Itsade kuningriigi pealinn Nojpetén langes Hispaania konkistadooride kätte, millega jõudis lõpule hispaanlaste vallutus Guatemalas.
  • 20. september – Kirjutati alla Rjiswijki rahule, millega Inglismaa, Hispaania, Holland ja Saksa-Rooma keiser sõlmisid rahu Prantsusmaaga.

1698[]

  • 4. jaanuar – Londonis põles peaaegu kogu ulatuses maha Whitehalli palee, mis oli 1530. aastast olnud Inglismaa monarhide põhiresidents.
  • 5. september – Moskvas toimus streletside hukkamine, Peeter I kehtestas Venemaal habememaksu.

1699[]

  • 26. jaanuar – Karlowitzi rahuga lõppes Suur Türgi sõda, mis tähistas osmanite võimu lõppu suuremas osas Kesk-Euroopas ja Habsburgide monarhia tõusu piirkonna domineerivaks jõuks.
  • 22. november – Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola vahel sõlmiti leping Rootsi impeeriumi jagamiseks.

1700[]

  • 26. jaanuar – Põhja-Ameerika looderannikul toimus 9,0-magnituudiline maavärin, mille põhjustatud tsunami jõudis Jaapanini.
  • 1. märts – Rootsis viidi läbi kalendrireform, millega võeti kasutusele oma Rootsi kalender.
  • 20. oktoober – Põhjasõda. Venelased alustasid tsaar Peeter I juhtimisel Narva ägedat pommitamist.
  • 1. november – Hispaania kuningas Carlos II surma järel puhkes Hispaania pärilussõda.
  • 30. november – Rootsi võitis kuningas Karl XII juhtimisel Narva lahingus Vene väe, surmates ligi 10 000 vaenlast.

18. sajand[]

1701[]

  • 9. juuli – Itaalias Legnago lähedal toimus Carpi lahing, mis oli Hispaania pärilussõja esimene lahing.
  • 24. juuli – Prantsuse maadeuurija Antoine de la Mothe Cadillac asutas Fort Detroiti, millest hiljem kasvas Detroiti linn.
  • 16. september – James Francis Edward Stuart sai jakobiitlikuks trooninõudlejaks Inglise, Šoti ja Iiri troonile.
  • 9. oktoober – Connecticutis New Havenis asutati Yale'i ülikool.
  • 29. detsember – Põhjasõda. Boriss Šeremetjevi väed ületasid taas Liivimaa piiri. Rootslastele oli venelaste talvine sõjakäik mõneti ootamatu. Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures peetud lahingus saavutas sedapuhku vaid kolm korda arvukam Vene vägi esimese olulise võidu Põhjasõjas.

1702[]

Kuninganna Anne

  • 8. märts – Anne krooniti Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa ning Suurbritannia kuningannaks.
  • 19. juuli (rootsi kalendri järgi 9. juuli) – Põhjasõda: Poola-Saksi väed said Kliszówi lahingus lüüa endast kaks korda väiksemalt Rootsi armeelt.
  • 29. juuli (rootsi kalendri järgi 19. juuli) – Põhjasõda: Rootslased said Väikse Emajõe lähedal Hummulis lüüa.

1703[]

  • 27. mai – Tsaar Peeter I rajas Venemaa uue pealinna Peterburi.
  • 27. november – Inglismaa rannikut tabanud tugevas tormis hukkus umbes 8000 inimest.
  • 27. detsember – Inglismaa ja Portugal sõlmisid Methueni leppe, mille kohaselt Lissabon nõustus varem keelatud Briti tekstiilkaupade maaletoomisega ning London omalt poolt andis portugali veinidele madalamad tollid kui prantsuse omadele.

1704[]

  • 3. august – Briti-Hollandi ühendväed vallutasid Gibraltari.
  • 9. august – Vene väed vallutasid Peeter I juhtimisel Narva.
  • 13. august – Hispaania pärilussõda: Blenheimi lahingus Saksamaal saavutasid Inglise, Saksa ja Hollandi väed olulise võidu Prantsuse ja Baieri vägede üle.

1706[]

  • 23. mai – Hispaania pärilussõda: Marlborough' hertsogi John Churchilli juhitud Inglismaa, Hollandi Vabariigi ja Taani-Norra väed võitsid tänapäeva Belgia aladel toimunud Ramillies' lahinguxs Prantsuse-Hispaania-Baieri väge.
  • 1. september – Britid kaitsesid edukalt Lõuna-Carolinas asuvat Charlestoni Prantsuse-Hispaania vägede vastu.
  • 24. september – Rootsi ja Saksamaa sõlmisid Altranstädti rahu, millega Poola kuningaks kinnitati Stanisław Leszczyński.

1707[]

  • 25. aprill – Hispaania pärilussõda: Hispaania ja Prantsusmaa ühendväed võitsid Almansa lahingus Portugali, Inglismaa ja Hollandi ühendväegesid.
  • 1. mai – Inglismaa ja Šotimaa liidulepinguga moodustati Suurbritannia kuningriik.
  • 22. oktoober – Leidis aset Suurbritannia ajaloo üks rängemaid laevaõnnetusi, kui Scilly saarte lähedal uppus neli Briti mereväe laeva enam kui 1400 inimesega pardal.
  • 28. oktoober – Jaapani lõunaosas toimunud maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis hukkus üle 5000 inimese.
  • 16. detsember – Toimus Fuji seni viimane vulkaanipurse, mis kestis umbes kaks nädalat.

1708[]

  • 9. oktoober – Põhjasõda: Venemaa võitis Venemaa-Poola piiril, tänapäeva Valgevene aladel peetud Lesnaja lahingus Rootsi armeed.

1709[]

Alexander Selkirki kuju

  • 2. veebruar – Inglise kapten Woodes Rogers päästis koos laeva Duke meeskonnaga Juan Fernándeze saarestikku kuuluval inimtühjal saarel neli aastat merehädalisena veetnud Šoti meremehe Alexander Selkirki. Tema saatus oli aineks Daniel Defoe romaanile "Robinson Crusoe".
  • 8. juuli (vkj 27. juuni) – Vene tsaari Peeter I väed võitsid Poltava lahingus Rootsi armeed, keda juhtis kuningas Karl XII.

1710[]

  • 5. aprill – Suurbritannias kinnitati esimene autoriõiguseakt, mis jõustus viis päeva hiljem.
  • 27. juuli – Briti väed võitsid Hispaanias Alminari all Hispaania armeed.
  • 20. august – Hispaania pärilussõda: Hispaania Bourbonide armee sai Saragossa lahingus lüüa Guido Starhembergi juhitud ühendvägedelt.
  • 30. november – Türgi kuulutas Venemaale sõja.

1711[]

  • 24. veebruar – Londonis esietendus Georg Friedrich Händeli ooper "Rinaldo". See oli esimene spetsiaalselt Londoni publiku jaoks kirjutatud itaalia ooper.
  • 19. märts – Algas Vene-Türgi sõda.

1712[]

  • 20. detsember – Põhjasõda: Rootsi võitis Gadebuschi lahingus Taani-Saksi vägesid.

1713[]

  • 25. veebruar – Türgi sultan vangistas Benderis Rootsi kuninga Karl XII.
  • 27. märts – Hispaania loovutas Suurbritanniale Gibraltari ja Menorca.
  • 11. aprill – Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland, Savoia, Portugal ja Preisimaa sõlmisid Utrechti rahu; Hispaania loovutas Gibraltari Suurbritanniale.
  • 19. aprill – Ilma meessoost pärijateta Saksa-Rooma keiser Karl VI võttis vastu pragmaatilise sanktsiooni, mis andis pärimisõiguse tema tütardele.

1714[]

  • 19. veebruar – Põhjasõda: Vene väed saavutasid Napue lahingus suure võidu rootslaste üle.
  • 1. august – Hannoveri kuurvürst George Louis sai pärast kuninganna Anne surma Suurbritannia kuningaks George I nime all.

1715[]

  • 1. august – Suurbritannias võeti vastu Riot Act, mis keelas kaheteistkümne või enam inimese kogunemise ebaseaduslikuks.
  • 1. september – Pärast 72 aasta pikkust valitsusaega suri "Päikesekuningas" Louis XIV. Tema järel tõusis troonile tema 5-aastane pojapojapoeg Louis XV, kelle asemel hakkas regendina valitsema Louis XIV vennapoeg Orléans'i hertsog Philippe II.

1717[]

  • 4. jaanuar – Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland lõid Hispaania-vastase kolmikliidu.
  • 24. detsember – Hollandit, Taanit ja Saksamaa rannikualasid tabanud üleujutustes hukkus umbes 11 500 inimest.

1718[]

  • 25. august – Prantsuse väljarändajad rajasid Louisianas Orleansi hertsogi järel nime saanud New Orleans.

Musthabe

  • 22. november – Põhja-Carolina ranniku lähistel tapeti kurikuulus piraat Musthabe.
  • 30. november – Kuulitabamuse pähe saanud Rootsi kuningas Karl XII suri Norras Fredrikshaldis.

1719[]

1719. aasta "Robinson Crusoe" väljaande tiitelleht

  • 25. aprill – Ilmus Daniel Defoe romaan "Robinson Crusoe".
  • 10. juuni – Šotimaale tungida üritanud hispaanlased said Glen Shieli lahingus lüüa.
  • 23. september – Liechtenstein sai Saksa-Rooma keisririigi koosseisus sõltumatuks vürstiriigiks. (???)

1720[]

  • 29. veebruar – Rootsi kuninganna Ulrika Eleonora loobus troonist oma abikaasa Fredrik I, Hessen-Kasseli printsi kasuks.

1721[]

  • 10. september (vkj 30. august) – Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja.
  • 22. oktoober – Peeter I võttis endale kogu Venemaa tsaari tiitli.

1722[]

  • 5. aprill – Hollandi maadeuurija Jacob Roggeveen avastas Lihavõttesaare.
  • 16. juuni – Suri esimene Marlborough' hertsog John Churchill.

1724[]

  • 23. juuni – Venemaa ja Türgi allkirjastasid Konstantinoopoli leppe, millega ühendati jõud Pärsia vastu ning kindlustati Jerevan türklastele.

1726[]

  • 28. oktoober – Ilmus iiri kirjaniku Jonathan Swifti romaan "Gulliveri reisid" ("Gulliver's Travels").

1727[]

1728[]

  • 20. oktoober – Kopenhaagenis möllas kahjutuli, milles hävis suurem osa linnast.

1729[]

  • 9. november – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hispaania sõlmisid Sevilla lepingu, mis lõpetas Inglise-Hispaania sõja (1727–1729), kuid põhipinged jäid lahendamata.

1730[]

1735[]

  • 30. jaanuar – Kuulutati välja Korsika kuningriigi iseseisvus.

1736[]

  • 12. veebruar – Pärsia kuningaks sai Nadir šahh.

1738[]

  • 15. aprill – Londonis tuli esmaettekandele barokihelilooja Georg Friedrich Händeli ooper "Xerxes", mille süžee põhineb osaliselt Pärsia valitseja Xerxes I elulool.

1739[]

  • 1. jaanuar – Prantsuse maadeuurija Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier avastas Lõuna-Jäämeres Bouvet' saare, mis on maailma kõige eraldatum saar.
  • 22. märts – Nadir Šahhi väed vallutasid ja rüüstasid Delhi, varastades muuhulgas mogulite kroonijuveelid.
  • 9. september – Lõuna-Carolinas Charlestonis algas selle aja suurim orjade ülestõus Briti Ameerika kolmeteistkümnes koloonias.

1740[]

Maria Theresia

  • 20. oktoober – Vastavalt 1713. aasta pragmaatilisele sanktsioonile asus Maria Theresia Austria Habsburgide keisririigi troonile.
  • 16. detsember – Preisi kuninga Friedrich II väed tungisid Sileesiasse, algas esimene Sileesia sõda.

1741[]

  • 10. aprill – Austria pärilussõda: Preisi väed saavutasid Mollwitzi lahingus võidu Austria vägede üle. Lahingu tulemusena tugevnes Friedrich Suur autoriteeti äsja vallutatud Sileesia piirkonna üle.
  • 20. mai – Jenkinsi kõrva sõda: Briti väed olid sunnitud Cartagena alt taanduma, kuna peamiselt kollapalaviku tõttu oli kaotatud üle 9500 mehe, sellega lõppes kaks kuud kestnud Cartagena de Indiase lahing Hispaania vastu.
  • 28. mai – Hispaania ja Baier kirjutasid alla kokkuleppele Habsburgide maade jaotamise kohta.

1742[]

1743[]

George II Dettingeni lahingus

  • 27. juuni – Austria pärilussõda: Suurbritannia kuninga George II väed võitsid Dettingeni lahingus prantslasi. See oli viimane kord, kui Briti monarh lahingus vägesid juhtis.
  • 7. august – Venemaa ja Rootsi sõlmisid Åbo rahu, millega Lõuna-Soome läks Venemaa valdusse.

1744[]

  • 22. veebruar – Austria pärilussõda: Briti laevad alustasid Prantsusmaal Vahemere rannikul Toulonis rünnakut Hispaania laevastiku vastu.
  • 15. juuni – Briti admiral Sir George Anson lõpetas ümbermaailmareisi.
  • 15. august – Preisi kuninga Friedrich II sissetungiga Böömimaale algas teine Sileesia sõda.

1745[]

  • 11. mai – Prantslased eesotsas marssal Saxe'iga lõid Fontenay's inglasi ning vallutasid Austria Madalmaad.
  • 19. august – Šotimaal Glenfinnanis algas Charles Edward Stuarti juhtimisel jakobiitide ülestõus, mille eesmärgiks oli taastada Ühendkuningriigis absoluutne monarhia.
  • 21. september – Jakobiitide ülestõus: Charles Edward Stuarti juhitud jakobiitide väed võitsid Prestonpansi lahingus valitsusvägesid.
  • 28. september – Londoni Drury Lane’i teatris kanti esmakordselt ette Ühendatud Kuningriigi riigihümn "God Save the King".

1748[]

  • 18. oktoober – Aacheni rahu lõpetas Austria pärilussõja.

1749[]

  • 3. jaanuar – Ilmus Taani vanima ajalehe Berlingske Tidende esimene väljaanne.

1752[]

  • 15. juuni – Benjamin Franklin demonstreeris Philadelphias tuulelohe abil seost välgu ja elektri vahel.
  • 14. september – Suurbritannia võttis kasutusele Gregoriuse kalendri, millega jäeti vahele 11 päeva (2. septembrile järgnes kohe 14. september).

1753[]

  • 1. mai – Rootsi loodusteadlane Carl von Linné andis välja oma teose "Species Plantarum".

1754[]

1755[]

  • 8. september – Prantsuse ja indiaanisõda: Vaatamata sellele, et Briti koloniaalväed jäid Lake George'i lahingu alguses varitsusrünnaku alla, suudeti lahing prantslaste ja kanadalaste ning nende indiaanlastest liitlaste vastu võita.
  • 1. november – Lissaboni maavärinas hukkus 60 000 inimest, neist suurem osa oli hingedepäevaks kirikutesse kogunenud.

1756[]

  • 20. mai – Seitsmeaastane sõda: Prantsusmaa laevastik saavutas Menorca lahingus võidu Suurbritannia laevastiku üle.

1757[]

  • 5. jaanuar – Robert-François Damiens üritas mõrvata Prantsusmaa kuningat Louis XV.
  • 6. mai – Preisi kuningas Friedrich II lõi Prahas Saksa-Rooma keisririigi vägesid.
  • 7. september – Seitsmeaastase sõja käigus toimunud Moysi lahingus austerlased Franz Leopold von Nádasdy juhtimisel ümber Hans Karl von Winterfeldti juhitud preisilased.

Roßbachi lahing

  • 5. november – Seitsmeaastane sõda: Friedrich Suure juhitud Preisi armee võitis Roßbachi lahingus Prantsuse ja Saksa-Rooma keisririigi ühisvägesid.
  • 5. detsember – Seitsmeaastane sõda: Tänapäeva Poola aladel toimunud Leutheni lahingus võitsid Friedrich Suure juhitud Preisi väed prints Karl Alexander Lothringeni juhitud Austria vägesid.

1758[]

  • 8. juuli – Prantsuse ja indiaanisõda: Prantsuse väed võitsid New Yorgi provintsis Champlaini järve kaldal Fort Carillonis toimunud lahingus britte.
  • 25. august – Seitsmeaastane sõda: Preisi väed saavutasid tänapäeva Poola aladel peetud Zorndorfi lahingus taktikalise võidu venelaste üle.
  • 14. oktoober – Hochkirchi lahingus üllatas Leopold Joseph von Dauni juhitud Austria armee Friedrich II juhitud preisilasi ning saavutasid nende vastu ülekaalu ja sundisid taganema.
  • 25. detsember – Enam kui 50 aastat varem Edmond Halley tehtud ennustuste põhjal vaatles Johann Georg Palitzsch komeeti, mis nimetati hiljem Halley komeediks.

1759[]

  • 15. jaanuar – Briti muuseum avati avalikkusele.
  • 1. august – Seitsmeaastane sõda: Inglise-Hannoveri väed võitsid Mindeni lahingus prantslasi.
  • 12. august – Vene ja Austria väed lõid Seitsmeaastane sõja käigus Kunersdorfi lahingus Friedrich II juhitud preislasi ning avasid tee Berliini.
  • 13. september – Seitsmeaastane sõda: Briti väed saavutasid Uus-Prantsusmaal Québeci linna lähedal toimunud Abrahami välja lahingus võidu prantslaste üle, kuid kindral James Wolfe sai lahingus surmavalt haavata.
  • 18. september – Prantsusmaa loovutas Québeci Suurbritanniale.
  • 25. november – Levanti piirkonda tabas teine tugev maavärin ühe kuu jooksul, tekitades Beqaa orus ulatuslikku kahju.

1760[]

  • 23. juuni – Preisi armee sai Baieri maakitsusel hävitavalt lüüa.

George III

  • 25. oktoober – George III sai Suurbritannia ja Iirimaa kuningaks.

1761[]

  • 16. detsember – Seitsmeaastane sõda: Pärast neli kuud kestnud piiramist vallutasid vene väed Kolbergi, mis oli Preisimaa viimane oluline sadamalinn Läänemere ääres.

1762[]

  • 22. mai – Roomas avati Trevi purskkaev.
  • 9. juuli – Keisrinna Katariina II tõusis Venemaal troonile.

1763[]

  • 10. veebruar – Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sõlmiti Pariisi leping, mis lõpetas seitsmeaastase sõja ja mille tulemusena vähenes oluliselt Prantsuse koloniaalimpeeriumi suurus ning märkis Suurbritannia mõjuvõimu domineerimise algust Euroopast väljas pool.
  • 23. veebruar – Hollandi koloonias Guianas algas orjade ülestõus.
  • 7. oktoober – Inglismaa kuningas George III andis välja kuningliku proklamatsiooni, mis keelas Briti asunduse suuremas osas äsja prantslastelt saadud territooriumil Põhja-Ameerikas, jättes selle maa põlisameeriklastele.

1764[]

  • 22. juuni – Algas Katariina II ringsõit mööda Eesti- ja Liivimaad.
  • 26. november – Prantsusmaal keelustati jesuiitide ordu.

1765[]

  • 21. veebruar – Lõppes Saaremaa provintsiaalne iseseisvus.
  • 22. märts – Briti parlament võttis vastu templimaksuseaduse, et suurendada Ameerika kolooniate tulusid.

1766[]

  • 22. mai – Türgis İstanbuli lähedal toimunud 7,1-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 4000 inimest.
  • 5. detsember – Londoni oksjonimaja Christie's korraldas oma esimese enampakkumise.

1767[]

  • 1. märts – Kuningas Carlos III saatis jesuiidid Hispaaniast välja.
  • 18. juuni – Inglise kapten Samuel Wallis jõudis esimese eurooplasena Tahiti saarele.

1768[]

  • 29. veebruar – Loodi Bari konföderatsioon.
  • 26. august – Inglise meresõitja James Cook alustas laeva Endeavour pardal oma esimest merereisi.
  • 25. september – Algas Vene-Türgi sõda.
  • 6. detsember – Edinburghis ilmus ingliskeelse üldentsüklopeedia "Encyclopædia Britannica" esimese väljaande esimene köide.

1769[]

  • 5. jaanuar – James Watt sai patendi aurumasinale.
  • 3. juuni – Ümbermaailmareisil viibiv kapten James Cook jälgis Veenuse liikumist Päikese eest läbi - mis oligi tema reisi peamine eesmärk.
  • 7. oktoober – Kapten James Cook maabus esimest korda Uus-Meremaal.

1770[]

  • 5. märts – Massachusettsis Bostonis toimus rahva ja Briti vägede kokkupõrge, mis sai tuntuks "Bostoni veresaunana".

Endeavouri replika

  • 29. aprill – Briti maadeuurija James Cook maabus koos oma meeskonnaga laeva Endeavour pardal esimese eurooplasena Austraalia rannikul.
  • 11. juuni – James Cooki ekspeditsioonilaev Endeavour jooksis Suurel Vallrahul karile.
  • 1. juuli – Maast möödus 2,2 miljoni kilomeetri kauguselt Lexelli komeet. See on kõige lähedamalt Maast möödunud komeet lähiajaloos.

Çeşme lahing Ivan Aivazovski maalil

  • 7. juuli – Vene-Türgi sõda (1768–1774): Vene laevastik võitis Çeşme lahingus arvuliselt ülekaalus olevat Türgi laevastikku.
  • 14. november – Šoti maadeuurija James Bruce avastas Etioopia loodeosas Tana järves Sinise Niiluse lätte.

1771[]

  • 12. veebruar – Gustav III sai Rootsi kuningaks.
  • 2. juuni – Venemaa vallutas Türgilt Krimmi poolsaare.
  • 3. oktoober – Soome ranniku lähedal uppus Hollandi kaubalaev Vrouw Maria. Kapten Raymund Lourens ja tema meeskond pääsesid elusalt.

1772[]

  • 5. august – Venemaa, Preisimaa ja Habsburgide Austria alustasid esimest Poola jagamist, mille peamiseks eesmärgiks oli piirkondliku jõudude tasakaalu taastamine Ida-Euroopas.
  • 21. august – Gustav III kehtestas kontrolli valitsuse üle ja taastas täieliku kuningavõimu Rootsi riigis.

1773[]

  • 17. jaanuar – James Cook ületas oma teisel ümbermaailmareisil laeval Resolution esimesena lõunapolaarjoone.
  • 21. juuli – Paavst Clemens XIV saatis laiali jesuiitide ordu. Ordu taasasutati 1814. aastal.

Bostoni teejoomine

  • 16. detsember – Ameerika kolonistid korraldasid protestiks kõrgete maksude vastu nn Bostoni teejoomise, heites sadamas seisnud Briti laevalt merre 342 kasti India teed.

1774[]

  • 21. juuli – Venemaa Keisririik ja Osmanite riik sõlmisid Küçük Kaynarca lepingu, lõpetades Vene-Türgi sõja.
  • 1. august – Briti teadlane Joseph Priestley avastas hapniku.
  • 4. september – Briti maadeavastaja James Cook avastas Uus-Kaledoonia saare.
  • 5. september – Vastuseks Suurbritannia parlamendi vastu võetud Talumatutele seadustele kogunesid Philadelphias Esimene Kontinentaalkongressil esindajad peaaegu kõigist kolmeteistkümnest kolooniast.
  • 1. detsember – Ameerika kolooniates jõustus briti kaupade impordikeeld.
  • 6. detsember – Austrias jõustus Johann von Felbigeri haridusstatuut, mis pani aluse maailma esimesele riiklikule haridussüsteemile.

1775[]

  • 23. märts – Patrick Henry nõudis Ameerika kolooniate vabanemist Suurbritannia võimu alt, kuulutades "andke mulle vabadus või andke mulle surm".
  • 19. aprill – Ameerika iseseisvussõda algas brittide lüüasaamisega Lexingtoni ja Concordi all.
  • 10. mai – Väiksearvuline Ameerika patriootide vägi Ethan Alleni ja kolonel Benedict Arnoldi juhtimisel vallutas brittide käest Fort Ticonderoga.
  • 10. mai – Esimest korda tuli kokku Teine Kontinentaalkongress.
  • 16. juuni – Briti väed lõid Ameerika iseseisvussõjas Bunker Hilli lahingus ameeriklaste armeed.
  • 5. juuli – Kolmeteistkümne koloonia Teine Kontinentaalkongress võttis vastu Olive Branch Petition'i, lootuses vältida sõda Suurbritanniaga.
  • 9. detsember – Pärast kaotust Great Bridge'i lahingus olid Briti ametivõimud sunnitud Virginia kolooniast evakueeruma.
  • 31. detsember – Ameerika iseseisvussõda: Québeci lahingus tõrjusid britid tagasi kontinentaalarmee rünnaku Québeci vallutamiseks.

1776[]

  • 10. jaanuar – Ilmus Thomas Paine'i pamflett "Common Sense", milles mõisteti hukka Briti võim kolmeteistkümne koloonia üle.
  • 9. märts – Ilmus šoti majandusteadlase Adam Smithi teos "Rahvaste rikkus" ("The Wealth of Nations"), mis oli kaasaja esimene teos majandusteaduse vallas.

John Trumbulli maal "Iseseisvusdeklaratsioon"

New Yorgi suur tulekahju

  • 21. september – Brittide valduses olnud New Yorgis puhkes suur tulekahju, mille tõttu hävis umbes 1000 hoonet.
  • 16. november – Briti ja Hesseni väed vallutasid patriootidelt Fort Washingtoni.
  • 26. detsember – Trentoni lahing: George Washingtoni väed korraldasid Hesseni vägedele üllatusrünnaku, võttes vangi 800–900 vastaspoole sõdurit.

1777[]

  • 2. jaanuar – Ameerika iseseisvussõda: Ameerika väed tõrjusid kindral George Washingtoni juhtimisel Princetoni lähedal toimunud Assunpinki oja lahingus brittide rünnaku tagasi.

John Trumbulli maal "Princetoni lahing"

  • 3. jaanuar – Ameerika iseseisvussõda: Ameerika väed võitsid Princetoni lahingus Washingtoni juhtimisel briti vägesid.
  • 14. juuni – Kongress kinnitas "tähed ja triibud" Ameerika Ühendriikide ametlikuks lipuks.
  • 6. august – Ameerika iseseisvussõda: Praeguse New Yorgi osariigi alal toimus Oriskany lahing, mis oli sõja üks verisemaid lahinguid.
  • 16. august – Ameerika iseseisvussõda: Praeguse New Yorgi alal toimunud Benningtoni lahingus võitsid ameeriklased kindral John Starki juhtimisel Briti vägesid.
  • 19. september – Ameerika iseseisvussõda: Briti väed kohtusid praeguse New Yorgi osariigi alal esimeses Saratoga lahingus, mis lõppes lõpuks oktoobris brittide alistumisega.
  • 17. oktoober – Briti kindral alistus pärast Saratoga lahingut Ameerika Ühendriikide vägedele.
  • 24. detsember – Briti meresõitja James Cook jõudis oma kolmanda lõunamere reisi ajal Kiritimati atollile, mille ristis Jõulusaareks.

1778[]

  • 18. jaanuar – Kapten James Cook avastas Hawaii saarestiku, mille nimetas Sandwichi saarteks.
  • 6. veebruar – USA ja Prantsusmaa sõlmisid sõprus- ja kaubanduslepingu.
  • 3. juuli – Preisimaa kuulutas Austriale sõja, puhkes Baieri pärilussõda.
  • 3. juuli – Ameerika iseseisvussõda: Lojalistid ja irokeesid tapsid praeguse Pennsylvania osariigi alal toimunud Wyomingi lahingus üle 300 patriooti.
  • 27. juuli – Esimene Prantsuse ja Briti laevastiku vahel toimunud lahing Ameerika iseseisvussõjas jäi tulemuseta, kuid viis mõlemad riigid poliitilisse vaidlusse.
  • 1. august – Saksamaal Hamburgis avati maailma esimene hoiupank.
  • 3. august – Avati Giuseppe Piermarini poolt projekteeritud La Scala ooperiteater Milanos.

1779[]

  • 14. veebruar – Hawaii põliselanikud tapsid Briti maadeavastaja James Cooki.
  • 13. mai – Venemaa ja Prantsusmaa vahendusel sõlmisid Austria ja Preisimaa Tescheni rahu, mille lõppes Baieri pärilussõda.
  • 16. juuni – Hispaania kuulutas Suurbritanniale sõja, algas Gibraltari piiramine.

1780[]

1781[]

Uraan

  • 13. märts – Inglise astronoom Sir William Herschel avastas planeedi Uraan.
  • 18. mai – Hispaanlased hukkasid Cuzcos Peruu revolutsionääri Túpac Amaru II, olles teda enne sundinud pealt vaatama oma perekonna tapmist.
  • 4. september – Hispaania asunikud asutasid Californias Los Angelese linna.
  • 5. september – Ameerika iseseisvussõda – Prantsuse laevastik saavutas Chesapeake'i lahe lahingus olulise võidu brittide üle.

"Lord Cornwallise alistumine". Maal John Trumbull (1826).

  • 19. oktoober – Lord Cornwallise juhitud briti väed alistusid ametlikult Prantsuse-Ameerika vägedele George Washingtoni ja Jean-Baptiste Donatien de Vimeur'i juhtimisel, lõpetades Yorktowni piiramise.
  • 29. november – Pärast seda, kui Briti orjalaeval "Zong" hakkasid keset merd puhta vee varud lõppema, heitis laeva meeskond kindlustuse saamiseks üle 130 aafriklasest orja üle parda merre.

1782[]

1783[]

  • 7. veebruar – Pärast kolm aastat ja seitse kuud kestnud pingutusi loobusid Hispaania ja Prantsusmaa katsetest Gibraltari Suurbritannialt vallutada.
  • 24. märts – Hispaania tunnustas Ameerika Ühendriikide sõltumatust.
  • 8. aprill – Krimmi khaaniriik liideti Vene keisririigiga.
  • 19. aprill – USA Kongress kuulutas Ameerika Iseseisvussõja lõppenuks.
  • 8. juuni – Islandil hakkas purskama vulkaan Laki. Selle tagajärjel tabas Islandit saare üks ajaloo suurimaid katastroofe, mille tõttu hukkus viiendik Islandi elanikest.
  • 4. august – Jaapanis hakkas purskama Asama vulkaan, mis süvendas Jaapanis aset leidnud suurt näljahäda ja põhjustas tuhandeid surmasid.
  • 3. september – Suurbritannia tunnustas Pariisi rahulepinguga Ameerika Ühendriikide iseseisvust.
  • 21. november – Pariisis toimus esimene kuumaõhupallilend.

1784[]

  • 14. jaanuar – Ameerika Ühendriigid ratifitseerisid rahulepingu Inglismaaga, lõpetades ametlikult Ameerika Iseseisvussõja.
  • 4. juuli – Räpina puuaiasõda, kogu Liivimaad haaranud talurahvarahutuste, nn pearaharahutuste tõsiseimaid kokkupõrkeid.

1785[]

  • 1. jaanuar – Londonis ilmus ajalehe The Daily Universal Register (praegune The Times) esimene number.

1786[]

  • 1. mai – Viinis esietendus Mozarti ooper "Figaro pulm".
  • 29. august – Suure maksukoormuse all kannatavad ja hääleõigusest ilma jäänud farmerid Massachusettsi lääneosas alustasid Daniel Shaysi juhtimisel ülestõusu.

1787[]

  • 11. jaanuar – Saksamaal sündinud briti astronoom William Herschel avastas kaks Uraani kuud, millele tema poeg John Herschel andis hiljem nimedeks Oberon ja Titania.
  • 13. mai – Inglismaa saatis esimesed kurjategijad asumisele Austraaliasse.
  • 17. september – Kirjutati alla Ameerika Ühendriikide põhiseadusele.
  • 29. oktoober – Prahas toimus Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi "Don Giovanni" esietendus.
  • 7. detsember – Delaware'i osariik kiitis esimesena heaks USA põhiseaduse.
  • 18. detsember – New Jersey sai Ameerika Ühendriikide kolmandaks osariigiks.

1788[]

First Fleet Austraalia rannikul Botany lahes

  • 26. jaanuar – Austraalias maabus üheteistkümne laeva (First Fleet) pardal esimesed 756 vangi ning rannikule rajati esimene inglaste püsiasula. Seda päeva tähistatakse Austraalia päevana.
  • 28. aprill – Maryland sai USA seitsmendaks osariigiks.
  • 9. mai – Suurbritannia parlament võttis vastu ettepaneku orjakaubanduse kaotamiseks. Seda sündmust on mõnikord loetud ka Prantsuse revolutsiooni alguseks.
  • 7. juuni – Grenoble'i linna elanikud viskasid katusekividega kuninga sõdureid.
  • 21. juuni – New Hampshire sai Ameerika Ühendriikide üheksandaks osariigiks.
  • 25. juuni – Virginiast sai USA 10. osariik.
  • 13. september – New York kuulutati Ameerika Ühendriikide esimeseks pealinnaks.

1789[]

  • 7. jaanuar – USA-s toimusid esimesed üldvalimised, presidendiks valiti George Washington.
  • 4. veebruar – George Washington valiti ühehäälselt USA esimeseks presidendiks.
  • 4. märts – Jõustus Ameerika Ühendriikide põhiseadus.
  • 7. aprill – Türgi troonile tõusis Selim III.

Bounty mäss

  • 28. aprill – Bounty mäss. Briti laeva Bounty meeskond jättis kapten William Bligh' ja 18 madrust Vaikse ookeani lõunaosas paadiga triivima.

George Washington

  • 30. aprill – George Washington pühitseti Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks.
  • 20. juuni – Prantsuse revolutsiooni avalöögina kinnitasid kolmanda seisuse esindajad nn tenniseväljakuvandega oma otsustavust mitte lahkuda enne põhiseaduse vastuvõtmist.

"Bastille'i vallutamine". Maal Jean-Pierre Houël.

  • 14. juuli – Pariisi kodanikud vallutasid tormijooksuga Bastille'i vangla ja vabastasid sealsed vangid. Sellest sai alguse Prantsuse revolutsioon.
  • 4. august – Prantsusmaal likvideeriti feodaalsüsteem.
  • 26. august – Prantsuse Rahvusassamblee kinnitas inimõiguste deklaratsiooni.
  • 29. september – Ühendriikide Kongress hääletas USA armee moodustamise poolt. Armee koosseisu kuulus algselt tuhat ohvitseri ja sõdurit.
  • 6. oktoober – Vihane rahvas tungis Versailles' paleesse ja viis kuningliku perekonna pantvangidena Pariisi.
  • 24. oktoober – Algas Brabanti revolutsioon, mida peetakse Belgia rahvusluse esimeseks ilminguks.
  • 27. oktoober – Ebaõnnestus prantslaste katse tungida Iirimaale.

1790[]

  • 9. juuli – Vene-Rootsi sõda: Praeguse Kotka linna lähedal merel toimunud Svensksundi lahing lõppes Rootsi laevastiku suurima võiduga Venemaa laevastiku üle.
  • 14. august – Värälä rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda.
  • 25. september – Sündis Pekingi ooper, kui Neli Suurt Anhui Truppi esitasid Pekingis keiser Qianlongi 80. sünnipäeva puhul Anhui ooperit.
  • 2. august – Ameerika Ühendriikides toimus esimene rahvaloendus. Elanike arvuks loendati 3 929 214.

1791[]

  • 3. mai – Poola kuningas Stanisław II kirjutas alla liberaalsele õiguste seadusele, kehtestades riigis põhiseadusliku monarhia. Tegu oli maailma teise kirjaliku konstitutsiooniga.
  • 21. juuni – Prantsuse kuningas Louis XVI ja kuninganna Marie Antoinette püüdsid Pariisist põgeneda, kuid peeti kinni.
  • 14. juuli – Inglismaal algasid Priestley mäss, kui Joseph Priestley ja teised usulised teisitimõtlejad Birminghamist välja aeti.
  • 17. juuli – Prantsuse revolutsioon: Rahvuskaart tulistas Pariisis Champ de Mars'ile kogunenud rahvahulka, mis olid tulnud allkirjastama palvekirja kuningas Louis XVI tagandamiseks.
  • 3. september – Prantsusmaal võeti vastu uus põhiseadus, millega riigist sai konstitutsiooniline monarhia.
  • 30. september – Viinis toimus Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi "Võluflöödi" esietendus.
  • 4. detsember – Ilmus maailma vanima pühapäevalehe The Observer esimene number.

1792[]

Gustav III

  • 16. märts – Rootsi kuningat Gustav III tulistati Stockholmi Kuninglikus Ooperis maskiballil ja ta sai surmavalt haavata.
  • 20. aprill – Prantsusmaa kuulutas Austriale sõja, millega said alguse Prantsuse revolutsioonisõjad.
  • 24. aprill – Claude Joseph Rouget de Lisle kirjutas Prantsuse rahvushümniks saanud "Marseljeesi".
  • 25. aprill – Pariisis kasutati esimest korda giljotiini, hukati maanteeröövel Nicolas Jacques Pelletier.
  • 17. mai – Kakskümmend neli maaklerit leppisid New Yorgis kokku vahendustasude ühtlustamises, pannes aluse esimesele börsile.
  • 9. august – Pariisis loodi revolutsiooniline kommuun.
  • 10. august – Pariisis ründasid rahvahulgad Prantsuse kuninga Louis XVI lossi ja kukutasid monarhia.
  • 12. august – Prantsuse revolutsionäärid vangistasid oma kuningliku perekonna.
  • 2. september – Prantsuse revolutsioon: Kartuses, et välisarmeed võivad Pariisi rünnata ja vangid mässu alustada, algas üle tuhande inimese massiline süsteemne hukkamine.
  • 20. september – Prantsuse armee saavutas võidu Valmy lahingus, mis oli nende esimene oluline võit esimeses koalitsiooni sõjas.
  • 21. september – Prantsusmaal tühistati monarhia, järgmisel päeval kuulutati välja vabariik.
  • 22. september – Kuulutati välja Prantsuse Vabariik ja kehtestati revolutsiooniline kalender.
  • 6. november – Esimese koalitsiooni sõda: Prantsuse väed võitsid Charles François Dumouriezi juhtimisel Jemappes'i lahingus Austria vägesid.
  • 12. detsember – 22–aastane äsja Viini saabunud Ludwig van Beethoven kirjutas oma päevikus, et tal on 15 tukatit, millest piisab esimeseks muusikatunniks Franz Joseph Haydni juures.

1793[]

Louis XVI hukkamine

  • 21. jaanuar – Neli kuud pärast troonilt tõukamist giljotineeriti Prantsuse kuningas Louis XVI.
  • 23. jaanuar – Venemaa ja Preisimaa leppisid kokku teises Poola jagamises.
  • 18. märts – Esimese koalitsiooni sõda: Habsburgide Austria väed tõrjusid koos Hollandi Vabariigi vägedega pärast kibedat võitlust Neerwindenis tagasi Prantsusmaa rünnakuteseeria.
  • 6. aprill – Prantsusmaal loodi täidesaatva võimu organina Rahvapäästekomitee.
  • 31. mai – Prantsuse revolutsioonis algas terrorietapp.
  • 10. juuni – Pariisis avati esimene avalik botaanikaaed Jardin des Plantes.
  • 24. juuni – Prantsusmaal võeti vastu esimene vabariiklik põhiseadus.

"Marat' surm", Jacques-Louis David (1793)

  • 13. juuli – Charlotte Corday mõrvas vannis mõnulenud prantsuse revolutsionääri Jean Marat'. Naine giljotineeriti neli päeva hiljem.
  • 22. juuli – Šoti maadeuurija Alexander Mackenzie lõpetas teadaolevalt esimese retke läbi Põhja-Ameerika põhjaosa.
  • 1. august – Prantsusmaa võttis esimese riigina kasutusele meetermõõdustiku.
  • 10. august – Pariisis avati Louvre'i muuseum.

Marie Antoinette

  • 16. oktoober – Prantsuse revolutsiooni ajal hukati kuninganna Marie Antoinette.
  • 16. oktoober – Kaks päeva kestnud Wattigniesi lahing lõppes Jean-Baptiste Jourdani juhitud prantsuse vägede võiduga Austria üle.
  • 24. oktoober – Võeti kasutusele Prantsuse revolutsioonikalender.
  • 3. november – Prantsuse näitekirjanik ja feminist Olympe de Gouges hukati giljotiiniga.
  • 8. november – Rahvale avati Louvre’i muuseum Pariisis.
  • 19. detsember – Prantsuse revolutsiooniarmee vallutas esimeses koalitsioonisõjas inglastelt tagasi Touloni.
  • 26. detsember – Prantsuse armee võit Wissembourgi lahingus sundis liitlasvägesid üle Reini taganema.

1794[]

  • 5. märts – Poolas algas ülestõus Tadeusz Kościuszko juhtimisel.
  • 14. märts – Eli Whitney sai patendi puuvillapuhastusmasinale.
  • 4. aprill – Kościuszko ülestõusu toetajad alistasid alistasid Racławice lahingus Vene väed.
  • 5. aprill – Giljotineeriti prantsuse revolutsioonijuht Georges Jacques Danton, kes püüdis vähendada enda loodud Revolutsioonitribunali karmust, kuid mõisteti sama organi poolt surma.
  • 8. mai – Prantsuse revolutsioonivõimud saatsid giljotiini alla nüüdiskeemia rajaja Antoine Lavoisier.
  • 28. juuli – Prantsusmaal hukati revolutsionäärid Maximilien de Robespierre ja Antoine Saint-Just.
  • 19. november – USA ja Suurbritannia sõlmisid Jay lepingu, mis oli aluseks järgmisel kümnel aastal rahulikule kaubandusele kahe riigi vahel.
  • 27. detsember – Prantsuse armee tungis Hollandisse.

1795[]

Prints Willem V

  • 19. jaanuar – Prantsuse väed vallutasid Hollandi, prints Willem V põgenes ja välja kuulutati Bataavia Vabariik.
  • 21. veebruar – Taanlased loovutasid Tseiloni saare inglastele.
  • 14. juuli – "Marseljees" kuulutati ametlikult Prantsusmaa hümniks.
  • 1. oktoober – Belgia kuulutati Prantsusmaa osaks.
  • 24. oktoober – Austria, Preisimaa ja Venemaa leppisid kokku Poola kolmandas jagamises.
  • 25. november – Poola viimane kuningas Stanisław II loobus troonist.

1796[]

  • 9. märts – Napoléon Bonaparte abiellus revolutsiooni ajal hukatud Prantsuse ohvitseri lese Joséphine de Beauharnais'ga.
  • 13. aprill – Prantsuse väed Napoleon Bonaparte'i juhtimisel saavutasid Põhja-Itaalias Millesimos võidu austerlaste üle.
  • 22. aprill – Napoleon Bonaparte'i väed lõid Mondovi lahingus Piemonte armeed.
  • 21. juuni – Šoti maadeuurija Mungo Park jõudis esimese eurooplasena Nigeri jõeni.
  • 5. juuli – Briti väed vallutasid Elba saare.
  • 4. august – Prantsuse revolutsioonisõjad: Napoleon Bonaparte juhitud prantslased saavutasid Lonato lahingus otsustava võidu Peter Vitus von Quosdanovichi juhitud Austria brigaadi vastu.
  • 8. september – Prantsuse revolutsioonisõjad: Prantslased võitisid praeguse Itaalia alal Bassanos Austria vägesid.
  • 17. november – Prantsuse revolutsioonisõjad: Prantsuse väed võitsid Arcole lahingus austerlasi.

1797[]

  • 7. jaanuar – Tsispadaani vabariik võttis esimesena kasutusele Itaalia trikoloori.
  • 18. aprill – Austria ja Prantsusmaa kirjutasid Leobenis alla esialgsele rahuleppele.
  • 11. oktoober – Prantsuse revolutsioonisõjad: Briti merevägi hõivas Camperdowni lahingus üksteist Hollandi laeva ilma, et oleks ise ühtegi laeva kaotanud.

André-Jacques Garnerini langevari

  • 22. oktoober – Prantslane Andre-Jacques Garnerin sooritas Pariisi Parc Monceau' kohal õhupallilt 680 meetri kõrgusest maailma esimese langevarjuhüppe.
  • 16. november – Pärast Friedrich Wilhelm II surma sai Preisimaa kuningaks tema poeg Friedrich Wilhelm III.

1798[]

  • 11. veebruar – Prantsuse väed vallutasid Rooma.
  • 15. veebruar – Prantslased kuulutasid Rooma vallutamise järel välja Rooma Vabariigi, paavst Pius II keeldus alla andmast ja siirdus Roomast Valenciasse.
  • 12. aprill – Pärast Vana Šveitsi Konföderatsiooni lagunemist lõid prantslased Helveetsia vabariigi.
  • 1. juuli – Napoleoni juhitud Prantsuse armee maabus Aleksandria all, eesmärgiks Egiptuse vallutamine.
  • 7. juuli – XYZ-i afääri tulemusena puhkes Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa vahel puhkes kvaasisõda.
  • 14. juuli – USA-s jõustus Sedition Act, mille kohaselt kriminaliseeriti USA valitsuse kohta valede või pahatahtlike väidete kirjutamine, avaldamine või kuuldavale toomine.
  • 21. juuli – Napoleon Bonaparte saavutas Püramiidide lahingus kontrolli Egiptuse üle.

Niiluse lahing George Arnaldi maalil

  • 1. august – Briti laevastik Horatio Nelsoni juhtimisel hävitas Egiptuses Niiluse lahingus Prantsuse laevastiku, lõigates ära Napoleon Bonaparte sidepidamisvõimaluse Euroopaga.
  • 12. oktoober – Lõuna-Madalmaades Berlarees alustasid talupojad prantslaste vastu mässu.
  • 8. november – Briti kapten John Fearn maabus esimese eurooplasena Vaikses ookeanis asuval Nauru saarel, millele andis saare meeldiva looduse ning saareelanike suure sõbralikkuse järgi nimeks Pleasant Island ('lahke saar').

1799[]

  • 16. aprill – Prantsuse revolutsioonisõjad: Tõsises vähemuses olnud prantslased tõrjusid tänapäeva Iisraeli aladel toimunud Tabori mäe lahingus tagasi osmanite rünnaku.
  • 4. mai – Indias Seringapatamis tapeti Mysore valitseja Tippu-Sahib.
  • 27. mai – Teise koalitsioonisõda: Austria väed võitsid Winterthuri lahingus prantslasi, vallutades strateegiliselt olulise Winterthuri linna Šveitsis.

Rosetta kivi

  • 15. juuli – Prantsuse ohvitserid avastasid Egiptusest Rashīdi linna lähedalt Rosetta kivi, mille abil dešifreeris hiljem Jean-François Champollion egiptuse hieroglüüfid.
  • 12. oktoober – Jeanne Geneviève Labrosse sooritas esimese naisena langevarjuhüppe, hüpates 900 meetri kõrguselt kuumaõhupallilt.
  • 9. november – Egiptuse sõjakäigult naasnud Napoléon Bonaparte haaras Prantsusmaal võimu.

1800[]

  • 14. märts – Paavstiks sai Pius VII.
  • 28. märts – Iiri parlament võttis vastu Inglismaaga ühinemise akti.
  • 24. aprill – Washingtonis asutati USA Kongressi raamatukogu.
  • 9. juuni – Itaalias toimunud Montebello lahingus said austerlased prantslastelt lüüa.
  • 14. juuni – Napoleon Bonaparte'i väed lõid Marengo lahingus Habsburgide relvajõude.
  • 4. september – Prantsuse revolutsioonisõjad: Prantslased alistusid Maltal pärast kaks aastat kestnud piiramist brittidele.
  • 7. oktoober – Prantsuse kosaar Robert Surcouf vallutas 150 mehega Indias Briti Ida-India Kompanii purjelaeva "Kent".
  • 17. november – USA Kongress tuli esimest korda kokku uues pealinnas Washingtonis.
  • 3. detsember – Teise koalitsiooni sõda: Prantsusmaa lõi Ülem-Baieris Hohenlindeni lahingus Austria ja Baieri vägesid, sundides austerlased relvarahu sõlmima.
  • 24. detsember – Pariisis paljastati vandenõu Napoleon Bonaparte'i tapmiseks.

19. sajand[]

1801[]

  • 1. jaanuar – Itaalia munk Giuseppe Piazzi avastas Palermo observatooriumis töötades kääbusplaneedi, millele andis nimeks Ceres.
  • 1. jaanuar – Jõustus liit Suurbritannia ja Iirimaa vahel, millega loodi Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik.
  • 23. märts – Mõrvati Vene keiser Paul I, tema järglaseks sai Aleksander I.

1802[]

  • 28. märts – Saksa astronoom Heinrich Wilhelm Matthias Olbers avastas asteroidi 2 Pallas. Enne seda oli asteroididest avastatud ainult Ceres.
  • 21. aprill – Taasavati Tartu Ülikool.
  • 19. mai – Napoléon Bonaparte asutas Auleegioni ordeni.
  • 28. mai – Kariibi meres Guadeloupe'i saarel lasid Louis Delgrès' juhtimisel ennast õhku sajad orjanduse taastamise vastased, tappes selle käigus ka hulgaliselt prantsuse sõdurit.
  • 22. juuli – Gia Long vallutas Hanoi ja ühendas tänapäevase Vietnami.
  • 2. august – Napoléon Bonaparte nimetati eluaegseks konsuliks, mis andis talle õiguse määrata ise oma mantlipärija.

1803[]

  • 24. veebruar – USA Ülemkohus kuulutas esimest korda ajaloos USA Kongressi seaduse kehtetuks, luues aluse kohtulikule kontrollile.
  • 30. aprill – Louisiana ost: Ameerika Ühendriigid ostsid Prantsusmaalt 78 miljoni frangi eest Louisiana territooriumi.
  • 23. september – Marathi impeeriumi väed kaotasid briti vägedele Assaye lahingus, mis oli üheks otsustavaks lahingus Teises Inglise-Marahti sõjas.
  • 30. november – Hispaania sadamalinnast A Coruñast suundus Francisco Javier de Balmise juhtimisel välja ekspeditsioon eesmärgiga vaktsineerida Lõuna-Ameerikas ja Aasias miljoneid inimesi rõugete vastu.
  • 5. detsember – Avati Tartu ülikooli juurde siinse õpperingkonna koolidele õpetajate ettevalmistamiseks asutatud pedagoogiline instituut.

1804[]

  • 1. jaanuar – Haiti kuulutas end Prantsusmaast sõltumatuks ning sai maailma esimeseks mustanahaliste vabariigiks.
  • 16. veebruar – USA mereväelased põletasid berberisõjasTripoli sadamas piraatide kätte langenud USA fregati Philadelphia.
  • 14. mai – Lewise ja Clarki ekspeditsioon: Meriwether Lewise ja William Clarki juhtimisel algas tänapäeva Illinoisi osariigis Hartfordi lähedalt Camp Dubois'st esimene ekspeditsioon, mis jõudis tänapäeva USA läänerannikuni ja tagasi.
  • 18. mai – Napoléon Bonaparte kuulutati keisriks.

Hamiltoni ja Burri duell

  • 12. juuli – Ameerika Ühendriikide asepresident Aaron Burr tulistas duellis riigi endist rahandusministrit Alexander Hamiltoni, kes suri saadud haavadesse järgmisel päeval.
  • 27. september – Tegevust alustas saksa õppekeelega Tartu Kubermangugümnaasium, millest sai õpilaste arvult suurim keskhariduskool Eestis.

Napoleon I

1805[]

  • 2. aprill – Taanis Odense linnas sündis kirjanik Hans Christian Andersen.
  • 26. mai – Napoléon Bonaparte krooniti Itaalia kuningaks.
  • 14. oktoober – Kolmanda koalitsiooni sõda: Prantsuse väed võitsid Michel Ney juhtimisel tänapäeva Saksamaa alal toimunud Elchingeni lahingus austerlasi.

Horatio Nelson

  • 21. oktoober – Briti admiral lord Nelson võitis Trafalgari all Prantsuse-Hispaania laevastikku, kuid sa ise surmavalt haavata.
  • 11. november – Kolmanda koalitsiooni sõda: Prantsuse, Austria ja Vene väed kandsid kõik Dürensteini lahingus suuri kaotusi.
  • 26. november – Walesis avati Suurbritannia pikim ja maailma kõrgeim Pontcysyllte akvedukt.
  • 2. detsember – Napoleoni juhitud Prantsuse väed saavutasid Austerlitzi lahingus võidu Austria ja Venemaa ühendvägede vastu.
  • 26. detsember – Prantsusmaa ja Austria sõlmisid Pressburgi rahu.

1806[]

  • 8. jaanuar – Suurbritannia vallutas Hea Lootuse neeme.
  • 1. märts – Tartus hakkas ilmuma esimene eesitkeelne ajaleht Tarto maa rahwa Näddali-Leht.
  • 30. märts – Joseph Bonaparte sai Napoli kuningaks.
  • 5. juuni – Holland kuulutati kuningriigiks.
  • 12. juuli – Prantsusmaa kaitse all moodustati Reini Liit, mis ühendas Baieri, Württembergi, Badeni ja mitu väiksemat vürstiriiki.
  • 18. juuli – Maltal Birgus plahvatas püssirohuladu, hukkus hinnanguliselt 200 inimest.
  • 6. august – Franz II loobus ametlikult Saksa-Rooma riigi keisri troonist ja riik lakkas olemast.
  • 17. oktoober – Mõrvati Haiti revolutsiooni juht ja riigi esimene valitseja Jean-Jacques Dessalines.
  • 27. oktoober – Napoleon Bonaparte vallutas Berliini.
  • 21. november – Napoléon Bonaparte avaldas Berliini dekreedi, milles kuulutas välja Suurbritannia blokaadi.
  • 11. detsember – Poseni rahulepinguga moodustati Saksimaa kuningriik Reini Liidu koosseisus.

1807[]

  • 25. märts – Briti impeeriumis keelustati orjakaubandus.
  • 29. märts – Saksa astronoom Heinrich Wilhelm Matthias Olbers avastas kõige heledama asteroidi ja asteroidide vöö teise suurima objekti Vesta.

Napoleon Friedlandi lahingus

  • 14. juuni – Neljanda koalitsiooni sõda: Prantsuse väed saavutasid Friedlandi lahingus otsustavad võidu Vene vägede üle.
  • 7. ja 9. juuli – Sõlmiti Tilsiti rahulepingud, esimene Vene tsaari Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel ning teine Prantsusmaa ja Preisimaa vahel.
  • 20. juuli – Prantsuse vennad Claude ja Nicéphore Niépce said patendi oma pyréolophore'ile, mis oli üks esimesi sisepõlemismootoreid.
  • 5. september – Kopenhaageni lahing: Briti laevastik lõpetas Kopenhaageni pommitamise ja hõivas Taani-Norra laevastiku.
  • 27. oktoober – Hispaania ja Prantsusmaa leppisid salaja kokku Portugali vallutamises.
  • 29. november – Portugali kuninganna Maria I, Bragançade kuninglik perekond ja selle õukond põgenes paar päeva enne Napoleoni vägede sissetungi Brasiiliasse.
  • 22. detsember – Selleks, et vältida Napoleoni sõdadesse sekkumast, võttis USA Kongress vastu embargoseaduse, mille keelati Ameerika laevadel kauplemine välisriikidega.

1808[]

  • 1. jaanuar – Keelati orjade sissevedu USA-sse.
  • 22. jaanuar – Portugali kuningas João VI ja kuninglik perekond põgenesid Napoleoni vägede eest, õukond viidi Lissabonist Rio de Janeirosse.
  • 26. jaanuar – Austraalia ajaloo ainsa sõjalise riigipöörde käigus kukutati Uus-Lõuna-Walesi kuberner William Bligh.
  • 19. märts – Hispaania kuningas Carlos IV loobus troonist.
  • 3. mai – Soome sõda: Suomenlinna langes ilma vastupanuta venelastele.
  • 22. juuli – Poolsaare sõda: Prantsuse kindral Pierre Dupont de l'Étang piiras Bailéni lahingus sisse Hispaania väed.
  • 22. detsember – Viinis tuli esmaettekandele Ludwig van Beethoveni viies sümfoonia.

1809[]

  • 16. jaanuar – Poolsaare sõda: Prantsuse väed Jean-de-Dieu Soulti juhtimisel ründasid Hispaanias A Coruñas evakueeruvaid Briti vägesid.
  • 8. veebruar – Austria keiser Franz I otsustas astuda sõtta Prantsusmaa vastu.
  • 13. märts – Rootsi kuningas Gustav IV tõugati riigipöörde käigus troonilt, võimule tuli tema onu Karl XIII.
  • 29. märts – Loodi Venemaa keisririigi koosseisus olev Soome Suurvürstiriik.
  • 10. aprill – Napoleoni sõjad: Austria tungis Baierimaale, mille sai alguse viienda koalitsiooni sõda.
  • 19. aprill – Viienda koalitsiooni sõda: Prantslased saavutasid Alam-Baieris toimunud Teugen-Hauseni lahingus võidu austerlaste üle.
  • 13. mai – Prantsuse armee vallutas Napoléon Bonaparte'i juhtimisel Viini.
  • 6. juuli – Napoleoni Prantsuse väed võitsid viienda koalitsioonisõja otsustavas Wagrami lahingus Austria ertshertsogi Karli vägesid.
  • 10. august – Ecuador kuulutas ennast Hispaaniast iseseisvaks.
  • 17. september – Fredrikshamni rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Soome jäi Venemaa valdusse.
  • 18. september – Londonis avati ooperimaja Royal Opera House pärast seda, kui algne ooperimaja oli aasta varem tulekahjus hävinud.
  • 14. oktoober – Viinis kirjutati alla lepingule, millega Austria loovutas Prantsusmaale Trieste’i ja Illüüria, Poolale ja Venemaale Galiitsia ning Baierile Inni piirkonna.

1810[]

  • 25. mai – Argentinas kukutati mairevolutsiooni käigus Hispaania asevalitseja ja loodi hunta.
  • 20. juuli – Colombia saavutas iseseisvuse.
  • 5. august – Napoléon Bonaparte kehtestas tollimaksu kõigile koloniaalmaadest Prantsusmaale toodavatele kaupadele.
  • 16. september – Mehhiko kuulutas ennast Hispaanist sõltumatuks, millele järgnes enam kui kümme aastat kestnud Mehhiko iseseisvussõda.
  • 18. september – Tšiili saavutas sõltumatuse Hispaaniast.
  • 3. detsember – Suurbritannia vallutas Prantsusmaalt Mauritiuse.
  • 21. detsember – Valmis Tartu tähetorn.

1811[]

  • 5. veebruar – Briti kuninga George III vaimuhaiguse tõttu kinnitati Walesi prints printsregendiks.
  • 19. veebruar – Poolsaare sõda: Arvuliselt ülekaalus olnud Prantsuse vägi purustas Édouard Mortieri juhtimisel Badajozi lähedal toimunud Gebora lahingus hispaanlased.
  • 20. veebruar – Austria kuulutas end maksujõuetuks.
  • 14. mai – Paraguay kuulutas end sõltumatuks.
  • 16. mai – Poolsaare sõda: Briti, Hispaania ja Portugali ühendväed peatasid Hispaanias Albuera all prantslaste pealetungi.
  • 5. juuli – Venezuelast sai esimene Lõuna-Ameerika riik, mis kuulutas end Hispaaniast sõltumatuks.
  • 7. november – William Henry Harrisoni juhitud Ameerika väed võitsid tänapäeva Indiana aladel peetud Tippecanoe lahingus šoonide pealiku Tecumsehi konföderatsiooni.
  • 26. detsember – USA-s Virginia osariigis Richmondis teatris toimunud tulekahjus hukkus 72 inimest.

1812[]

  • 16. märts – Prantsusmaa liitlasriik Austria nõustus Napoleon Bonaparte'i armeed relvadega varustama.
  • 6. aprill – Poolsaare sõda: Pärast kolm nädalat kestnud piiramist vallutasid Inglise-Portugali väed vallutasid Hispaanias Badajozi linna ning sundisid Prantsuse garnisoni alistuma.
  • 8. aprill – Soome pealinnaks sai Helsingi.
  • 11. mai – Suurbritannia parlamendi alamkojas tappis maniakk toorist John Bellingham peaminister Spencer Percevali.
  • 28. mai – Venemaa omandas Türgiga sõlmitud Bukaresti leppe kohaselt Bessaraabia.
  • 18. juuni – 1812. aasta sõda: USA kuulutas kaubanduspiirangute kehtestamise eest sõja Suurbritanniale.
  • 24. juuni – Napoleon Bonaparte'i väed ületasid Neemeni jõe ja sisenesid Vene aladele.
  • 26. juuni – Poola maapäev kuulutas riigi iseseisvaks, kuid Prantsuse keiser Napoléon keeldus seda tunnustamast.
  • 5. juuli – 1812. aasta sõda: Ülem-Kanadat hõivavad USA väed olid võidukad Chippawa lahingus.
  • 31. juuli – Hispaania väed vallutasid Venezuela aastavanuse vabariigi.
  • 22. august – Šveitslane Johann Ludwig Burckhardt taasavastas Petra linna varemed.
  • 7. september – 1812. aasta isamaasõda: Prantslased saavutasid Borodino lahingus venelaste üle taktikalise võidu.
  • 14. september – Napoléon Bonaparte’i väed sisenesid Moskvasse, taganevad venelased panid linna põlema.
  • 19. oktoober – Napoléon Bonaparte'i juhitud Prantsuse armee alustas taganemist Moskvast.
  • 3. november – 1812. aasta isamaasõda: Napoléoni taganevad väed said Vjazma all lüüa.
  • 12. november – Napoléon Bonaparte'i armee taganes Moskvast Smolenski alla.
  • 20. detsember – Esmakordselt ilmusid "Grimmide muinasjutud".

1813[]

  • 28. jaanuar – Esmakordselt ilmus Janes Austeni romaan "Uhkus ja eelarvamus" ("Pride and Prejudice").
  • 21. mai – Prantsuse, Preisi ja Vene armee vahel Saksamaal Bautzenis toimunud lahing lõppes otsustava lahenduseta, kõik osalised kandsid suuri kaotusi.
  • 12. august – Austria kuulutas Prantsusmaale sõja.
  • 27. august – Napoleon lõi Dresdeni lahingus Austria, Vene ja Preisi vägesid.
  • 30. august – Muskogi indiaanlased tapsid Alabamas Fort Mimsis mitusada asunikku.
  • 7. september – New Yorgi Troy Post kasutas esmakordselt USA kohta väljendit "Onu Sam".
  • 16. oktoober – Algas Leipzigi lahing, milles liitlasväed saavutasid otsustava võidu Napoléoni vägede üle.
  • 17. oktoober – Napoléon Bonaparte'i Reini konföderatsioon saadeti laiali.
  • 8. detsember – Viinis toimus Ludwig van Beethoveni 7. sümfoonia esmaettekanne. Dirigendina astus üles Beethoven ise.

1814[]

  • 14. jaanuar – Kieli lepinguga loovutas Taani kuningas Norra krooni Rootsi kuningale.
  • 20. jaanuar – Algasid süstemaatilised vaatlused Tartu tähetornis.
  • 1. veebruar – Filipiinidel hakkas purskama Mayoni vulkaan. Hukkus 1200 inimest.
  • 10. veebruar – Kuuenda koalitsiooni sõda: Prantsuse armee võitis Champaubert'i lahingus Napoleoni juhtimisel väiksearvulist vene armeed.
  • 17. veebruar – Kuuenda koalitsiooni sõda: Napoleoni juhtimisel saavutas Prantsuse armee Mormanti lahingus purustava võidu, hävitas vene divisjoni peaaegu täielikult.
  • 18. veebruar – Kuuenda koalitsiooni sõda: Prantsuse väed sundisid Montereau lahingus Napoleoni juhtimisel Böömimaa armee taganema pärast seda, kui see oli ohtlikult Pariisile lähenenud.
  • 7. märts – Kuuenda koalitsiooni sõda: Napoleoni armee sundis Mihhail Semjonovitš Vorontsovi juhitud Vene armee Chemin des Dames'ist taanduma, kuid prantslased kandsid suuremaid kaotuseid kui venelased.
  • 21. märts – Kuuenda koalitsiooni sõda: Arcis-sur-Aube'i lahingus mõistis Napoleon äkitselt, et tema armee on mitmekordses vähemuses, ja andis kiiresti taganemiskäsu.
  • 29. märts – Taanis anti juutidele teiste elanikega võrdsed õigused.
  • 30.–31. märts – Kuuenda koalitsiooni sõda: Pariisi lahing – Koalitsiooniväed vallutasid Pariisi.
  • 11. aprill – Sõlmiti kuuenda koalitsiooni sõja lõpetanud Fontainebleau leping, millega Napoleon Bonaparte loobus tingimusteta Prantsusmaa keisri tiitlist ja saadeti asumisele Elba saarele.
  • 4. mai – Napoleon Bonaparte saadeti Elba saarele pagendusse.
  • 17. mai – Norra kuulutas end Rootsist sõltumatuks ning kehtestas uue põhiseaduse.
  • 13. august – Suurbritannia kirjutas alla konventsioonile kõigi Hollandi koloniaalvalduste tagastamisest alates 1803.
  • 24. august – Briti väed põletasid maha Washingtoni linna.
  • 17. oktoober – Londonis asunud pruulikojas toimunud õnnetuse tagajärjel valgus välja 128 000–323 000 gallonit õlu, millest tekkinud üleujutuses hukkus kaheksa inimest.
  • 24. detsember – Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid sõlmisid Gentis rahulepingu, mis lõpetas Ameerika Ühendriikide Teise iseseisvussõja.

1815[]

Napoleoni naasmine Elbalt. Charles de Steubeni maal.

  • 26. veebruar – Napoléon Bonaparte põgenes Elba saarelt, kuhu ta aasta varem oli väljasaadetud.
  • 1. märts – Napoléon Bonaparte maabus Prantsusmaal ja sundis kuningas Louis XVIII põgenema.
  • 2. märts – Tseilonil moodustati Kandyani provintside dominioon Briti impeeriumi koosseisus.
  • 20. märts – Napoleon Bonaparte jõudis pagendusest Pariisi, algas tema "Sada päeva" võimul.
  • 25. märts – Austria, Suurbritannia, Preisimaa ja Venemaa moodustasid uue sõjalise liidu Napoléon Bonaparte'i vastu.
  • 10. aprill – Indoneesias hakkas purskama Tambora vulkaan. Tegemist oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurskega, mis tappis 71 000 inimest ja mõjutas kahe järgneva aasta kliimat üle maailma.
  • 4. juuni – Taanis andis Preisimaa Pommeri ja Rügeni ning sai vastu osa Lauenburgi hertsogiriigist.
  • 9. juuni – Kahesaja Euroopa riigi, kubermangu, linna ja ühingu esindajad võtsid vastu kongressi akti, et lõpetada Viini kongress ja korraldada ümber Euroopa.
  • 18. juuni – Seitsmenda koalitsiooni sõda: Waterloo lahingus purustasid ühendatud Briti, Saksa ja Madalmaade väed hertsog Wellington ja kindral Gerhard von Blücheri juhtimisel Napoleoni armee.
  • 22. juuni – Sada päeva: Napoleon loobus troonist oma poja Napoléon François Joseph Charles Bonaparte'i kasuks.
  • 15. juuli – Napoleon alistus laeva HMS Bellerophon pardal Briti laevastiku kaptenile Frederick Lewis Maitland.
  • 8. august – Napoléon Bonaparte alustas teekonda Püha Helena saarele eluaegsesse maapakku.
  • 26. september – Austria, Venemaa ja Preisimaa moodustasid Püha Liidu.
  • 15. oktoober – Võimult kukutatud keiser Napoléon Bonaparte jõudis eksiili Püha Helena saarele.
  • 27. november – Allkirjastati Poola kuningriigi põhiseadus, millega loodi Kongressi-Poola, mis personaalunioonis Venemaaga.
  • 23. detsember – Ilmus Jane Austeni romaan "Emma".

1816[]

  • 20. veebruar – Roomas Teatro Argentinas esietendus Gioachino Rossini ooper "Sevilla habemeajaja", mida saatsid esmalt publiku pilked.
  • 23. mai – Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus.
  • 19. juuni – Kahe rivaalitseva karusnahaettevõtte Hudson's Bay Company ja North West Company vahel toimus tänapäeva Winnipegi linna alal Kanadas relvakokkupõrge.

"Méduse’i parv"

  • 2. juuli – Prantsuse fregatt "Méduse" jooksis tänapäeva Mauritaania rannikul madalikule. Ellujäänud pääsesid isetehtud parvel. Seda pääsemist on kujutanud prantsuse kunstnik Théodore Géricault oma maalil "Méduse’i parv".
  • 9. juuli – Rio de la Plata Ühendprovintsid kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks.
  • 11. detsember – Indiana sai Ameerika Ühendriikide 19. osariigiks.

1817[]

  • 12. juuni – Saksa leiutaja Karl von Drais tegi esimese dokumenteeritud sõidu enda leiutatud jooksurattal, praeguse jalgratta eelkäijal.
  • 23. september – Hispaania ja Suurbritannia sõlmisid kokkuleppe orjakaubanduse lõpetamiseks.
  • 6. november – Rio de Janeiros abiellus Portugali kroonprints Dom Pedro Austria ertshertsoginna Maria Leopoldinaga.
  • 10. detsember – Mississippi sai Ameerika Ühendriikide 20. osariigiks.
  • 21. detsember – Kuberner Lachlan Macquarie kiitis ametlikult heaks Briti koloonia nimetamise Austraaliaks.

1818[]

  • 1. jaanuar – Ilmus Mary Shelley romaani "Frankenstein" esmaväljaanne.
  • 12. veebruar – Santiagos kuulutati välja Tšiili sõltumatus Hispaaniast.
  • 2. märts – Itaalia seikleja Giovanni Battista Belzoni avastas sissekäigu Chephreni püramiidi, kuid leidis hauakambri rüüstatuna.
  • 5. aprill – Tšiili iseseisvussõja otsustavas lahingus võitis José de San Martíni ja Bernardo O'Higginsi juhitud Andide armee hispaanlasi.
  • 16. aprill – USA Senat ratifitseeris Rushi–Bagoti lepingu, mille põhjal loodi demilitariseeritud piir USA ja Britti Põhja-Ameerika vahel.

Karl XIV Johan

  • 11. mai – Rootsi kuningaks krooniti Karl XIV Johan.
  • 3. juuni – India provintsid Bajo Rio ja Peshwar läksid Briti kontrolli alla.
  • 20. oktoober – Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia vahel sõlmitud kokkuleppega määrati USA-Kanada piir 49. paralleelile, Oregon jäi veel kümneks aastaks kahe riigi ühisomandiks.
  • 21. november – Lõppes Aacheni kongress.
  • 3. detsember – Illinois sai Ameerika Ühendriikide 21. osariigiks.
  • 24. detsember – Austrias Oberndorfi kirikus toimus Joseph Mohri ja Franz Xaver Gruberi jõululaulu "Püha öö" esmaettekanne.

1819[]

  • 6. veebruar – Briti ametnik Stamford Raffles sõlmis lepingu Johori sultani Tengku Husseiniga ning lõi Singapuri Briti kaubapunkti.
  • 15. veebruar – Simón Bolívari juhtimisel tuli kokku Angostura kongress, mille tulemusena loodi Suur-Colombia.
  • 19. veebruar – Kursilt kõrvale kaldunud briti meresõitja William Smith avastas Livingstoni saare, mis on suuruselt teine saar Lõuna-Shetlandi saarestikus.
  • 21. veebruar – Münchenis mõrvati Baieri peaminister Kurt Risner, kes oli organiseerinud novembrirevolutsiooni, mis kukutas Wittelsbachi dünastia.
  • 22. veebruar – Ameerika Ühendriigid ja Hispaania sõlmisid Adamsi-Oníse lepingu, millega Florida läks Ameerika Ühendriikide valdusse.

Savannah

  • 20. juuni – Esimese aurulaevana Atlandi ookeani ületanud Savannah saabus Liverpooli.

Peterloo veresaun

  • 16. august – Peterloo veresaun: Inglismaal Manchesteris hukkus vähemalt 15 ja sai vigastada 400–700 inimest, kui ratsavägi ründas parlamendi esinduse reformimist nõudma tulnud rahvahulka.

1820[]

  • 6. jaanuar – Riias ja Kuressaares kuulutati pidulikult välja Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadus.
  • 27. jaanuar – Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud ekspeditsioon nägi esimesena Antarktise mandri rannikut.
  • 13. veebruar – Mõrvati Prantsuse troonile pretendeerinud hertsog de Berry.
  • 8. aprill – Kreekast Mílose saarelt avastati Mílose Venuse kuju.

1821[]

  • 5. jaanuar – Ilmus Otto Wilhelm Masingu Marahwa Näddala-Lehe esimene number.
  • 25. märts – Kreeka patrioodid alustasid 12 aastat väldanud ja Kreeka iseseisvumisega lõppenud ülestõusu Osmani impeeriumi ülemvõimu vastu.
  • 22. aprill – Vastuseks sellele, et kreeklased tapsid Moreas türklasi, mõrvasid türklased İstanbulis Kreeka õigeusu patriarhi Greorgios V.
  • 5. mai – Prantsusmaa endine keiser Napoléon Bonaparte suri Püha Helena saarel.
  • 31. mai – Baltimore´is õnnistati sisse USA esimene katoliiklik katedraal.
  • 14. juuni – Egiptus vallutas ilma võitluseta tänapäeva Sudaani aladel asunud Funji sultaniriigi.
  • 28. juuli – Argentina kindral José de San Martín kuulutas Peruu ametlikult Hispaaniast sõltumatuks.
  • 10. august – Missouri sai Ameerika Ühendriikide 24. osariigiks.
  • 15. september – Guatemala, El Salvador, Honduras, Nicaragua ja Costa Rica saavutasid Hispaaniast iseseisvuse.
  • 28. september – Kinnitati Mehhiko iseseisvusdeklaratsioon.
  • 5. oktoober – Kreeklased vallutasid Tripoli ja korraldasid veresauna türklastele.

1822[]

  • 13. jaanuar – Kreekas võeti vastu liberaalne põhiseadus.
  • 31. märts – Kreeka iseseisvussõda: Osmanite väed alustasid Chíose saarel tapatalguid, tappes üle 20 000 kreeklase.
  • 24. mai – Ecuador saavutas Hispaaniast iseseisvuse.
  • 26. mai – Norra ajaloo ohvriterohkeimas tulekahjus, mis leidis aset Grue kirikus, hukkus vähemalt 113 inimest.
  • 7. september – Portugali võimu alla kuulunud Brasiilia kuulutas välja iseseisvuse ja nimetas keisriks Pedro I.
  • 27. september – Jean-François Champollion teatas, et on Rosetta kivi abil dešifreerinud egiptuse hieroglüüfilise kirja.
  • 8. oktoober – Indoneesias Jaava saarel hakkas purskama Galunggungi vulkaan, mis nõudis üle 4000 inimelu.
  • 1. detsember – Pedro I krooniti ametlikult Brasiilia keisriks, seitse nädala pärast võimule asumist.

1823[]

  • 15. veebruar – James McBrien avastas dokumenteeritud andmete kohaselt esimesena Austraaliast kulda.
  • 31. märts – Prantsuse väed lõid Trocadero lahingus Hispaania ülestõusnuid ja tungisid Cadizi ning taastasid võimule kuningas Fernando VII.

Ingel Moroni ilmutab end Joseph Smithile

  • 21. september – Joseph Smithile ilmutas end Moroni-nimeline ingel, kes andis talle muistsed ülestähendused, mis said Mormoni Raamatu aluseks.
  • 2. detsember – USA president James Monroe esitas läkituses Kongressile Monroe doktriini, millega oli vastu Euroopa võimu igasugusele laienemisele Uues maailmas.

1824[]

  • 5. märts – Algas Esimene Inglise-Birma sõda.
  • 17. aprill – Venemaa ja USA määrasid kindlaks mõlema õigused Vaiksel ookeanil ja Ameerika loodetipus.
  • 30. aprill – Egiptlased vallutasid Kreeta.
  • 11. mai – Briti väed vallutasid Yangoni linna Birmas.
  • 24. juuli – USA-s Delaware'is avaldati presidendivalimiste eel maailma esimese avaliku arvamuse küsitluse tulemused.
  • 6. august – Simón Bolívari väed lõid Peruus Juníni puruks Hispaania armee.
  • 4. oktoober – Seadusandlik kogu võttis vastu konstitutsiooni, millega Mehhikost sai iseseisev riik.
  • 9. detsember – Peruu iseseisvussõjas peetud Ayacucho lahing Peruu armee ja Hispaania koloniaalvägede vahel lõppes koloniaalarmee kapitulatsiooniga.

1825[]

  • 28. veebruar – Suurbritannia ja Venemaa kirjutasid alla lepingule õiguste jagamise kohta Vaiksel ookeanil ja Kanada ning toona Venemaale kuulunud Alaska piirilepingule.
  • 6. august – Pärast 33-aastast Hispaania võimu all olekut kuulutati Boliivia iseseisvaks.
  • 25. august – Uruguay kuulutas ennast Brasiiliast iseseisvaks.
  • 29. august – Portugal tunnustas Brasiilia iseseisvust Pedro I valitsuse all.
  • 27. september – Kirde-Inglismaal alustas tööd esimene raudtee, kus kasutati auruvedureid.
  • 26. detsember – Peterburis suruti maha dekabristide ülestõus.

1826[]

  • 24. veebruar – Sõlmiti Esimese Inglise-Birma sõja lõpetanud Yandabo leping.
  • 29. aprill – Šoti astronoom James Dunlop avastas Maale ühe lähima raadiogalaktika, Centaurus A.
  • 3. september – Nikolai I krooniti Venemaa keisriks.
  • 21. detsember – Mehhikole kuulunud Texase piirkonnas elanud USA asunikud tegid esimese püüde iseseisvuse saavutamiseks, kui lõid lühiajalise Fredonia Vabariigi.

1827[]

  • 26. jaanuar – Peruu lõpetas liidulepingu Colombiaga ning kuulutas välja vabariigi.
  • 4. september – Turu tulekahju: Tulekahju hävitas peaaegu täielikult sel ajal Soome suurima linna Turu.
  • 20. oktoober – Inglise-Prantsuse-Vene armaada hävitas Navarino lahingus Türgi-Egiptuse laevastiku.

1828[]

  • 10. veebruar – Tasmaanias toimunud Musta sõja ajal tapsid briti kolonistid Cape Grimi massimõrvas umbes 30 aborigeeni.

René Caillié

  • 20. aprill – Prantsuse maadeuurija René Caillié jõudis esimese eurooplasena Timbuktu ja naasis sealt elusalt, mille eest tunnustas Prantsuse Geograafiaselts teda 10 000 frangi suuruse auhinnaga.
  • 7. august – Algas õppetöö Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris.
  • arvatavasti 22. september – Mõrvati suulude pealik Shaka.

1829[]

  • 22. märts – Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel sõlmitud Londoni protokolli alusel saavutas Kreeka Türgist autonoomia.
  • 13. aprill – Suurbritannias kinnitati seadus, millega eemaldati suurem osa katoliiklastele kehtestatud peamistest piirangutest.
  • 10. juuni – Thamesi jõel toimus esimene Cambridge'i ja Oxfordi Ülikooli vaheline sõudevõistlus The Boat Race.
  • 23. juuli – USA leiutaja William Austin Burt sai patendi tüpograafile, mis oli esimene praktiline kirjutusmasin.

1830[]

  • 29. märts – Hispaania kuningas Fernando VII andis välja seaduse, millega naised said troonipärimisõiguse.
  • 6. aprill – Joseph Smith asutas mormoonide kiriku.
  • 13. mai – Ecuador eraldus Suur-Kolumbiast.
  • 28. mai – USA Kongress võttis vastu Indian Removal Act'i, mis lubas Ameerika Ühendriikide indiaanlaste ümberasustamise nende põlistest elupaikadest.

Eugène Delacroix' juulirevolutsioonile pühendatud maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" (1830)

  • 27. juuli – Prantsusmaal algas juulirevolutsioon.

Liverpooli ja Manchesteri vahelise raudtee avasõit

  • 15. september – Avati esimene linnadevaheline (Liverpool-Manchester) raudteeühendus maailmas. Samal päeval jäi esimese inimesena rongi alla Briti parlamendiliige William Huskisson.
  • 4. oktoober – Belgia kuulutas end iseseisvaks.
  • 22. november – Belgia Kongress hääletas kuningriigi kehtestamise poolt.
  • 20. detsember – Londonis peetud konverentsil leppisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa ja Venemaa kokku Belgia eraldumises Hollandist.

1831[]

  • 3. veebruar – Prantsuse revolutsiooni mõjul puhkesid revolutsioonid Modenas, Parmas ja paavstiriikides.
  • 10. märts – Prantsuse kuningas Louis-Philippe I asutas Prantsuse Võõrleegioni.

James Clark Ross

  • 1. juuni – Briti mereväeohvitser ja maadeuurija James Clark Ross jõudis oma ekspeditsiooniga esimesena edukalt põhja-magnetpoolusele.
  • 21. juuli – Léopold I sai esimeseks Belgia kuningaks.

Puugravüür Nat Turneri tabamisest

  • 21. august – Nat Turner juhtis USA-s Virginia osariigis orjandusvastast ülestõusu, mis suruti umbes 48 tundi hiljem maha.
  • 29. august – Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni, mille järel sõnastas ta elektromagnetilise induktsiooni põhiseaduse.
  • 8. september – William IV ja Saksi-Meiningeni Adelheid krooniti vastavalt Suurbritannia kuningaks ja kuningannaks.
  • 8. september – Varssavi langes aasta varem alganud novembriülestõusu ajal venelastele.
  • 25. detsember – Baptisti jutlustaja Samuel Sharpe alustas Jamaical ebaõnnestunud mässu orjanduse vastu.

Charles Darwin

  • 27. detsember – Plymouthist alustas ümbermaailmareisi Briti Admiraliteedi vaatluslaev HMS Beagle, pardal Charles Darwin.

1832[]

  • 7. mai – Kreeka kuningaks valiti Baieri prints Otto.
  • 5. juuni – Pariisis alustati monarhiavastast ülestõusu, puhkes juunimäss.

Must Pistrik

  • 27. august – Ameerika indiaanipealik Must Pistrik alistus USA vägedele, millega lõppes Musta Pistriku sõda.
  • 26. september – Avati ametlikult Göta kanal, mis avas veetee Rootsi läänerannikult idarannikule.
  • 26. november – New Yorgis anti käiku maailma esimene hobutramm.

1833[]

  • 2. jaanuar – Briti väed vallutasid Argentina ranniku lähedal asuvad Malviini (Falklandi) saared.
  • 8. juuli – Osmanite riik ja Venemaa sõlmisid Hünkâr İskelesi lepingu, mille kohaselt sultan nõustus sulgema Dardanelli väinad kõigile sõjalaevadele peale Venemaa omade.

Yagani kuju

  • 11. juuli – Tapeti aborigeeni sõdalane Yagan, kes oli Lääne-Austraalias juhtinud rünnakud valgete koloniste vastu.
  • 12. august – Asutati praegu Ameerika Ühendriikide suuruselt kolmas linn Chicago.

1834[]

  • 1. august – Kogu Briti impeeriumis kaotati orjapidamine.
  • 15. august – Suurbritannia parlament võttis vastu seaduse koloonia asutamise kohta Lõuna-Austraalias.
  • 16. oktoober – Suurem osa Westminsteri paleest hävis tulekahjus.

1835[]

  • 20. veebruar – Hinnanguliselt 8,2-magnituudiline maavärin hävitas Concepcióni linna Tšiilis ning maavärina tagajärjel sai kannatada ka naaberlinn Talcahuano.
  • 28. veebruar – Ilmus Elias Lönnroti koostatud Soome rahvuseepose "Kalevala" algvariant.
  • 5. mai – Belgias avati Mandri-Euroopa esimene raudteeühendus.
  • 12. september – Anti patent esialgsele tuubale.
  • 2. oktoober – Algas Texase revolutsioon algas Gonzalese lahinguga, kus Mehhiko väed kohtasid Texase maakaitsevägedelt tugevat vastupanu.
  • 16. detsember – New Yorgis möllas hiigeltulekahju, mis hävitas üle 600 ehitise.

1836[]

1837[]

Victoria

Tulekahju Talvepalees

  • 17. detsember – Peterburis asuvas Talvepalees puhkes tulekahju, mis tekitas hoonele suurt kahju. Tulekahjus hukkus 30 valvurit.

1838[]

SS Great Western

  • 8. aprill – Oma aja suurim aurik SS Great Western alustas esmareisi Bristolist New Yorki.
  • 10. juuni – Myall Creeki massimõrv: Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Myall Creekis tapeti vähemalt 28 aborigeeni.
  • 1. oktoober – Suurbritannia algatas esimese Inglise-Afganistani sõja, et vähendada Venemaa mõju.
  • 3. november – Ilmus suurima tiraažiga ingliskeelse päevlehe The Times of India (toona The Bombay Times and Journal of Commerce) esimene number.
  • 16. detsember – Buurid saavutasid Verise jõe lahingus otsustava võidu suulude üle.

1839[]

  • 19. august – Pariisis Prantsuse Teaduste Akadeemias tutvustati esimest korda avalikkusele dagerrotüüpiat.
  • 10. november – Volmaris asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar, mida juhataja Jānis Cimze järgi tuntakse kultuuriloos Cimze seminarina. Kümme aastat hiljem viidi õppeasutus üle Valka.
  • 17. november – Giuseppe Verdi esimene ooper "Oberto, Conte di San Bonifacio" jõudis Milanos La Scalas esimest korda lavale.

1840[]

  • 6. veebruar – Uus-Meremaal sõlmiti Waitangi leping, mis tagas Uus-Meremaal maoori pealikele õiguse oma maadele. Seda lepingut peetakse Uus-Meremaa asutamislepinguks.
  • 14. märts – Paavst Pius IX kuulutas välja Rooma konstitutsiooni.

Penny black.jpg

  • 1. mai – Suurbritannias anti välja maailma esimene postmark "Penny Black".

1841[]

William Henry Harrison

  • 4. aprill – William Henry Harrison suri esimese USA presidendina ametis olles, mille tagajärjel tekkis lühiaegne põhiseaduslik kriis, kuna põhiseadus jättis lahti ameti pärimise küsimuse.
  • 20. aprill – Philadelphias ilmus maailma esimeseks kriminulliks peetav Edgar Allan Poe "Mõrv Rue Morgue'il".
  • 3. mai – Uus-Meremaa kuulutati ametlikult Briti kolooniaks.
  • 5. juuli – Reisiettevõtte Thomas Cook & Son asutaja Thomas Cook organiseeris oma esimese ekskursiooni, viies umbes 500 inimest Leicesterist Loughborough'sse.
  • 13. juuli – Euroopa suurriigid tagasid Väinaleppega sõltumatuse Osmani impeeriumile ning sulgesid rahu ajaks Dardanellid ja Bosporuse väina kõigi riikide sõjalaevadele.
  • 18. juuli – Pedro II, kes oli alates 1831. aastast valitsenud alaealisena, krooniti ja pühitseti Brasiilia keisriks.
  • 24. september – Brunei sultan loovutas Sarawaki briti seiklejale James Brooke'ile.
  • 30. oktoober – Londoni Toweris puhkes tulekahju.
  • 4. detsember – Pühajärvel karistati Lõuna-Venemaale asumist taotlevate talupoegade rahutustest osavõtnuid. Seda käsutati vaatama kõik ümbruskonna talupojad.

1842[]

  • 30. märts – USA doktor Crawford Long kasutas esmakordselt anesteetikumina eetrit.

Joonistus Pariisi rongiõnnetusest

  • 8. mai – Pariisis sõitis rong rööbastelt maha ja süttis põlema. Õnnetuses hukkus 52–100 inimest.
  • 29. august – Sõlmiti esimese oopiumisõja lõpetanud ebavõrdne Nankingi leping, millega tuli Hiina Qingi keisririigil loovutada Suurbritanniale Hongkong ja teha muid möönduseid.
  • 7. detsember – New Yorgi filharmoonikud andsid esimese avaliku kontserdi.
  • 19. detsember – USA tunnustas Hawaii kuningriigi iseseisvust.

1843[]

  • 17. juuni – MaoorisõjadWairau veresaun: Relvastud briti asunikud pidasid lahingu maooridega, kui olid tulnud vangistama maooride hõimupealikku Te Rauparahat. Hukkus 22 asunikku ja neli maoori.
  • 19. detsember – Esimest korda ilmus Charles Dickensi lühiromaan "Jõululaul" ("A Christmas Carol").
  • 24. detsember – Sündis eesti kirjanik Lydia Koidula.

1844[]

  • 27. veebruar – Dominikaani Vabariik vabanes Haiti võimu alt.

Hiidalk

  • 3. juuni – Islandi ranniku lähedal Eldey väikesaarel tapeti viimane teadaolev hiidalk.
  • 6. juuni – Londonis asutati Noorte Meeste Kristlik Ühing.
  • 27. juuni – Illinoisi vanglas lintšiti mormooni kiriku asutaja Joseph Smith.

1845[]

  • 29. jaanuar – Esmakordselt ilmus Ameerika luuletaja Edgar Allan Poe poeem "Ronk" ("Raven").
  • 3. märts – Florida sai Ameerika Ühendriikide 27. osariigiks.
  • 11. märts – Maoorid hävitasid brittide asunduse Uus-Meremaal Kororarekal, põhjustades sellega lipuvardasõja.
  • 13. märts – Saksa helilooja Felix Mendelssohni viiulikontsert, üks maailma populaarsemaid viiulikontserte, kanti Leipzigis esmakordselt ette.
  • 25. märts – Londonis avati jalakäijatele Thamesi jõe alt kulgev Thamesi tunnel.

John Franklin

  • 19. mai – Kapten Sir John Franklin alustas Inglismaalt koos 128 mehega ekspeditsiooni Arktikasse. Mitte ükski 129 ekspeditsiooniliikmest ei naasnud elusana.
  • 19. juuli – Viimane Manhattani tabanud suures tulekahjus hävis 345 hoonet, hukkus 30 inimest ja tekkis vähemalt viie miljoni dollari väärtuses kahju.
  • 29. detsember – Ameerika Ühendriigid annekteerisid Texase Vabariigi, mis sai seejärel Ameerika Ühendriikide 28. osariigiks.

1846[]

  • 20. veebruar – Poola mässajad alustasid Krakówi Vabalinnas riikliku iseseisvuse kätte võitmiseks ülestõusu, kuid üheksa päeva hiljem surus Austria keisririik mässu maha.
  • 25. aprill – Texases puhkes USA ja Mehhiko vägede vahel konflikt vaidlusaluse ala üle, millest arenes välja Ameerika-Mehhiko sõda.
  • 14. juuni – Angloameerika asunikud alustasid Sonomas Mehhiko vastu mässu, kuulutades välja California Vabariigi.
  • 19. juuni – New Jersey osariigis Hobokenis toimus esimene tänapäevaste reeglitega pesapallimäng.
  • 28. juuni – Adolphe Sax sai patendi saksofonile.
  • 10. august – USA-s asutati Smithsonian Institution.
  • 19. september – Prantsusmaal nägid kaks last La Salette-Fallavaux' lähedal mäel Neitsi Maarja ilmutist.

Neptuun

  • 23. september – Saksa astronoom Johann Galle avastas planeedi Neptuun.

Triton

  • 10. oktoober – Inglise astronoom William Lassell avastas Neptuuni suurima kuu Tritoni.
  • 28. detsember – Iowa sai USA 29. osariigiks.

1847[]

  • 13. jaanuar – Cahuenga leping lõpetas Ameerika-Mehhiko sõjas Californias mitteametlikult sõjategevuse.
  • 18. aprill – Ameerika-Mehhiko sõda: Winfield Scotti juhitud Ameerika väed haarasid tiivalt ja surusid Antonio López de Santa Anna juhitud mehhiklased Cerro Gordo lahingus tugevale kaitsepositsioonile.
  • 11. juuni – Kahe-aastaselt suri Brasiilia prints Afonso, mille tõttu jäi tema isa Pedro II, viimane Brasiilia keiser, ilma meessoost pärijata.

Libeeria lipp

  • 26. juuli – Libeeria sai esimeseks sõltumatuks vabariigiks Aafrikas.
  • 14. september – Ameerika-Mehhiko sõjas hõivasid ameeriklaste väed Winfield Scotti juhtimisel pärast võidukat Chapultepeci lahingut Mehhiko pealinna México.
  • 3. november – Algas Sonderbundi sõda, mis on seni viimane Šveitsi pinnal toimunud sõjaline konflikt.
  • 20. november – Suurbritannia kuninga George VI tütar printsess Elizabeth abiellus leitnant Philip Mountbatteniga, kellele anti Edinburghi hertsogi tiitel.
  • 29. november – Sonderbundi sõda lõppes Wallise kapitaliseerumisega.

Abd el-Kader

  • 22. detsember – Alžeeria vabadusvõitleja Abd el-Kader alistus Prantsusmaa vägedele.

1848[]

  • 20. jaanuar – Pärast oma isa Christian VIII sai Frederik VII Taani kuningaks.
  • 24. jaanuar – James W. Marshall leidis Colomas Sutter's Millis kulda, vallandades California kullapalaviku.
  • 2. veebruar – Sõlmiti Ameerika-Mehhiko sõja lõpetanud Guadalupe Hidalgo leping, millega sai USA endale suuri läänealasid.
  • 21. veebruar – Ilmus Karl Marxi ja Friedrich Engelsi teos "Kommunistliku partei manifest".
  • 24. veebruar – Prantsusmaa kuningas Louis Philippe I loobus troonist, mille järel loodi Prantsusmaa Teine Vabariik.
  • 12. märts – Viinis kasvasid üliõpilaste meeleavaldused üle revolutsiooniks.
  • 13. märts – Vürst Metternich astus Viinis puhkenud rahutuste tõttu Austria kantsleri kohalt.
  • 15. märts – Ungari haritlased korraldasid veretu revolutsiooni Austria vastu.
  • 23. märts – Uus-Meremaale praeguse Dunedini linna paiga juures maabus esimene rühm briti uusasunikke.
  • 18. mai – Tegevust alustas Frankfurdi rahvuskogu.
  • 29. mai – Wisconsin sai Ameerika Ühendriikide 30. osariigiks.
  • 30. mai – Itaalia Esimene Iseseisvussõda: Kuningas Carlo Alberto juhitud Sardiinia väed võitsid Goito lahingus Josef Radetzky juhitud austerlasi.
  • 19. juuli – New Yorgi osariigis Seneca Fallsis avati kaks päeva kestnud naiste õiguste konverents, mis oli esimene USA-s toimunud naiste õiguse ja feminismialaline konverents.
  • 27. juuli – Vene väed tungisid Türgi nõudel Doonau-äärsetesse vürstiriikidesse, et seal puhkenud ülestõuse maha suruda.
  • 12. september – Šveitsis võeti vastu uus põhiseadus, millega maa muutus tugeva keskvalitsusega föderaalriigiks.
  • 31. oktoober – Austria prints Alfred Windisch-Graetz vallutas Viini.
  • 3. november – Hollandis kuulutati välja Johan Rudolph Thorbecke koostatud põhiseadus, mis vähendas Hollandi monarhia võimu.
  • 7. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võitis Zachary Taylor.
  • 16. november – Roomas toimus ülestõus, mis sundis paavsti linnast põgenema
  • 24. detsember – Brunei sultan loovutas Labuani Suurbritanniale.

1849[]

  • 9. veebruar – Rooma kuulutas end Giuseppe Mazzini juhtimisel vabariigiks.
  • 4. märts – Ungari revolutsioon: Habsburgide valitseja Franz Joseph I kuulutas välja Austria märtsipõhiseaduse, mis kaotas Ungari valitsuse välja kuulutatud aprilliseadused ja muutis Ungari Austria provintsiks.
  • 14. aprill – Ungari riigipäev kuulutas riigi iseseisvaks ning Lajos Kossuthi riigi kuberner-presidendiks.
  • 3. mai – Preislased surusid Dresdeni mässu maha.
  • 5. juuni – Taani kuningas Frederik VII allkirjas riigi esimese põhiseaduse, millega sai Taanist konstitutsioonilise monarhia.
  • 9. juuli – Hukati babismi liikumise algataja Báb.

1850[]

  • 25. aprill – Omanimelise uudisteagentuuri looja Paul Julius Reuter võttis börsikursside Brüsselist Aachenisse saatmiseks kasutusele kirjatuvid.

-* 9. juuli – Babismi looja Sajjid Ali Muhammad Širazi ehk Báb hukati kui usutaganeja.

  • 18. september – USA Kongress võttis vastu seaduse, mille kohaselt peab kõik ärajooksnud orjad oma isandate juurde viidama.
  • 23. oktoober – USA-s Massachusettsi osariigis Worcesteris algas esimene üleriigiline naisõiguste kohtumine.

1851[]

  • 12. veebruar – Uus-Lõuna-Walesis Summerhill Creekis leiti kulda, Austraalias vallandus kullapalavik.
  • 11. märts – Veneetsias La Fenice teatris esietendus Giuseppe Verdi ooper "Rigoletto".
  • 1. mai – Briti kuninganna Victoria avas Londoni Hyde Parki Kristallpalees esimese maailmanäituse.
  • 21. mai – Colombia Kongress võttis vastu seadusega, millega kaotati riigis orjapidamine. Seadus jõustus järgmise aasta alguses.

Jaht America

  • 22. august – Lõppes esimene avamerepurjetamise regatt America's Cup, mille võitis jaht America.
  • 18. september – Ilmus ajalehe The New York Times esimene number.
  • 18. oktoober – Londonis ilmus esmakordselt Ameerika kirjaniku Herman Melville'i romaan "Moby Dick" pealkirja all "The Whale".
  • 24. oktoober – William Lassell avastas Uraani kuud Umbrieli ja Arieli.
  • 31. detsember – Tühistati Austria konstitutsioon.

1852[]

  • 20. märts – Ilmus ameerika kirjaniku Harriet Beecher Stowe'i orjusevastane romaan "Onu Tomi onnike".
  • 3. veebruar – Argentina Konföderatsioon sai La Plata sõjas lüüa Brasiilia, Uruguay ning Argentina Entre Ríose ja Corrientese provintsist koosnenud liidult.
  • 2. detsember – Prantsusmaa Teise Vabariigi senine president Charles Louis Napoléon Bonaparte kuulutas ennast Napoleon III Prantsusmaa keisriks, märkides sellega Prantsusmaa Teise Keisririigi algust.

1853[]

  • 6. märts – Veneetsias Teatro La Fenices toimus Giuseppe Verdi ooperi "Traviata" esietendus, kuid etendus oli nii halb, et Verdi oli sunnitud osa ooperit ümber muutma.
  • 8. juuli – USA kommodoor Matthew Perry saabus oma nn Musta Laevastikuga Tōkyō lahte, et avada Jaapan läänemaailmale pärast rohkem´kui 200 aastat kestnud eraldatust.
  • 23. august – USA-s New Yorgi osariigis Saratoga Springsis valmistas George Crum esmakordselt ajaloos kartulikrõpse.
  • 30. november – Krimmi sõda: Pavel Nahhimovi juhitud Vene laevastik hävitas Sinopi lahingus Türgi laevastiku, andes Prantsusmaale ja Suurbritanniale põhjuse sõjaga liituda.
  • 30. detsember – Gadsdeni ost: Ameerika Ühendriigid ostsid Mehhikolt 10 miljoni dollari eest umbes 29 700 km² suuruse ala Gila jõest lõunas ja Rio Grandest läänes.

1854[]

  • 4. jaanuar – Briti kapten William McDonald avastas lähisantarktilised McDonaldi saared.
  • 21. veebruar – Alanud Krimmi sõja tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord.
  • 23. veebruar – Kuulutati välja Oranje Vabariigi iseseisvus.
  • 12. märts – Suurbritannia ja Prantsusmaa sõlmisid Türgiga liidu Venemaa vastu.
  • 20. märts – USA-s Wisconsini osariigis asutati Vabariiklik Partei.
  • 28. märts – Suurbritannia kuulutas Venemaale sõja.
  • 31. märts – USA sõlmis esimese leppe Jaapaniga, mille tulemusena avati välismaailmaga kauplemiseks kaks Jaapani sadamat.
  • 13. juuli – Mõrvati Egiptuse asevalitseja Abbas I, tema kohale asus Muhammad Said.
  • 20. september – Krimmi sõjas peeti Alma lahing. Briti-Prantsuse väed saavutasid võidu venelaste üle, avades pääsu Sevastoopolisse.
  • 27. september – Atlandi ookeanil Newfoundlandi rannikust umbes 80 km kaugusel põrkas aurik Arctic kokku kalalaevaga SS Vesta ning uppus. Õnnetuses hukkus ligi 320 inimest.
  • 17. oktoober – Briti ja Prantsuse väed alustasid Sevastoopoli piirmist.
  • 25. oktoober – Krimmi sõda: Briti kindralleitnant James Brudenell juhtis oma ratsaväe Balaklava lahingus katastroofilisse rünnakusse.
  • 5. november – Briti ja Prantsuse väed lõid Krimmi sõjas Inkermani lahingus Vene armeed. Lahingus hukkus 12 000 vene sõdurit.
  • 3. detsember – Eureka mäss: Kullakaevurid korraldasid Ballaratis Briti ametivõimude vastu mäss. Hukkus hinnanguliselt 22–60 mässajat.
  • 8. detsember – Paavst Pius IX kuulutas apostellikus konstitutsioonis "Ineffabilis Deus" dogmaks Neitsi Maarja pärispatuta saamise.

1855[]

Aleksander II

  • 2. märts – Aleksander II sai Venemaa keisriks.
  • 9. september – Sevastoopoli piirmine: Sevastoopol langes Prantsuse ja Briti vägede kätte.
  • 17. oktoober – Inglane Henry Bessemer patenteeris oma terasesulatusmenetluse.
  • 17. november – Šoti maadeuurija David Livingstone avastas Victoria joa Aafrikas.

1856[]

Next.png Pikemalt artiklis 1856

1857[]

  • 4. märts – Pariisi rahulepinguga lõpetati Briti-Pärsia sõda ning Pärsia šahh tunnustas Afganistani iseseisvust.
  • 10. mai – Sipoid alustasid Indias mässuga Meerutis ülestõusu Briti ülemvõimu vastu.
  • 5. juuni – Ilmus Johann Voldemar Jannseni Perno Postimehe esimene number.
  • 12. september – Atlandi ookeanil hukkus orkaanis aurulaev SS Central America, mis viis põhja 429 inimest ja umbes 13 tonni kulda.
  • 13. september – Hamburgist New Yorki teel olnud aurulaeva "Austria" pardal puhkes tulekahju, mille tagajärjel laev uppus. Õnnetuses hukkus 471 reisijat.
  • 31. detsember – Kuninganna Victoria valis Briti Kanada koloonia pealinnaks Ottawa, mis oli toona veel väike puidutööstuslinn.

1858[]

  • 14. jaanuar – Avastati Felice Orsini vandenõu Prantsusmaa keisri Napoléon III tapmiseks.
  • 25. jaanuar – Kuninganna Victoria tütar printsess Victoria abiellus Londonis St Jamesi palees tulevase Saksamaa keisri Friedrich III-ga.
  • 13. veebruar – Sir Richard Burton ja kapten John Speke jõudsid Niiluse lätet otsides esimeste eurooplastena Tanganjika järve äärde.
  • 3. märts – Philadelphia leidur Hymen L. Lipman patenteeris kustutuskummiotsaga pliiatsi.
  • 11. mai – Minnesotast sai Ameerika Ühendriikide 32. osariik.
  • 26. august – Edestati esimest korda uudiseid telegraafi teel.

1859[]

  • 24. jaanuar – Prints Alexandru Ioan Cuza valiti Valahhia ja Moldova valitsejaks, mis ühinesid ja moodustasid Rumeenia.
  • 4. veebruar – Egiptuses taasavastati 4. sajandist pärit käsikiri "Codex Sinaiticus".
  • 20. aprill – Holland sõlmis Lissaboni leppe, mis andis Portugalile õiguse valitseda osal Timorist ja Atauro saarel.
  • 25. aprill – Algas Suessi kanali ehitus.
  • 31. mai – Londoni parlamendihoones avati tornikell Big Ben.
  • 15. juuni – Sea tulistamine Põhja-Ameerika idarannikul asuvatel San Juani saartel viis USA ja Briti Põhja-Ameerika vahel piiritülini ja niinimetatud seasõjani.

Charles Blondin Niagara jõge ületamas

  • 30. juuni – Prantslane Charles Blondin ületas köiel kõndides Niagara joa.
  • 12. juuli – Villafranca relvarahuga lõppes Itaalia teine iseseisvussõda.
  • 27. august – Edwin Drake hakkas Pennsylvania osariigis Titusville'i lähedal esimesena USA-s naftat puurima, vallandades Pennsylvania naftapalaviku.
  • 28. august – Algas massiivne päikestorm, mille tagajärjel tabas Päikese krooni massi purse Maa magnetosfääri. Tekkinud virmalisi oli näha isegi keskmistel laiuskraadidel.
  • 16. september – Briti maadeavastaja David Livingstone avastas Njassa järve.
  • 10. oktoober – Argentinas puhkes kodusõda.
  • 15. november – Kreeka ärimehe Evángelos Záppase eestvedamisel leidsid Ateenas aset esimesed antiikolümpiamängude eeskujul toimunud nüüdisaegsed olümpiamängud.
  • 24. november – Avaldati Charles Darwini teos "Liikide tekkimisest".

1860[]

  • 17. märts – Uus-Meremaal puhkes Teine Maoori sõda.
  • 24. märts – Roninist samurai mõrvas Jaapani peaministri Ii Naosuke.
  • 2. aprill – Tornio linnas tuli kokku Itaalia esimene parlament.
  • 9. aprill – Édouard-Léon Scott de Martinville tegi fonautograafil teadaolevalt vanima salvestise inimhäälest, kui lindistas ennast laulmas laulu "Au clair de la lune".[2]
  • 30. juuni – Seitse kuud pärast Charles Darwini teose "Liikide tekkimine" ilmumist osalesid mitmed silmapaistvad Briti teadlased ja filosoofid Oxfordi Ülikooli muuseumis toimunud evolutsioonidebatis.
  • 2. juuli – Venelased rajasid Korea piiri äärde Vladivostoki linna.
  • 8. september – USA-s Michigani järvel sõitis aurulaevale "Lady Elgin" otsa kuunar, mille tagajärjel aurulaev uppus. Õnnetuses hukkus umbes 300 inimest.
  • 26. oktoober – Giuseppe Garibaldi kuulutas Vittorio Emanuele Itaalia kuningaks.
  • 13. november – Aleksander II kinnitas ebaoluliste muudatustega 1849. aasta Liivimaa ajutise talurahvaseaduse, mis pärast kohalikesse keeltesse tõlkimist hakkas 1863. aasta jaanipäevast kehtima.
  • 20. detsember – Lõuna-Carolina sai esimeseks orjanduslikuks osariigiks, mis eraldus Unioonist, viies lõpuks Ameerika Riikide Konföderatsiooni loomiseni ja Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemiseni.
  • 29. detsember – Briti merevägi lasi vette maailma esimese raudkerega lahingulaeva HMS Warrior.

1861[]

Jefferson Davis

  • 9. veebruar – Jefferson Davis nimetati Ameerika Osariikide Konföderatsiooni ajutiseks presidendiks.
  • 13. veebruar – Napoli valitseja Francesco II andis Gaeta juures alla Giuseppe Garibaldi vägedele.
  • 18. veebruar – Itaalia parlament kogunes oma esimesele istungile ning nimetas kuningaks Vittorio Emanuele.
  • 3. märts – Venemaal kaotati pärisorjus.
  • 17. märts – Kuulutati välja Itaalia kuningriik.
  • 19. märts – Uus-Meremaal lõppes Maoori sõda.
  • 30. märts – William Crookes teatas taaliumi avastamisest.
  • 12. aprill – Ameerika lõunaosariikide konföderatsiooni väed vallutasid Lõuna-Carolinas Charlestonis Fort Sumteri. Algas Ameerika Ühendriikide kodusõda.
  • 6. mai – Arkansas lõi lahku Unioonist ja ühines Konföderatsiooniga.
  • 7. november – Tulevane USA president Ulysses S. Granti juhitud Uniooni vägi võitis Missouri osariigis toimunud Belmonti lahingu – see oli tema esimene lahing, milles ta vägesid juhatas.
  • 8. november – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Ameerika fregatt USS San Jacinto peatas Briti postilaeva RMS Trenti ja arreteeris kaks Euroopasse teel olnud Konföderatsiooni saadikut, mille tagajärjel puhkes Suurbritannia ja USA vahel diplomaatiline kriis.

1862[]

  • 16. jaanuar – Inglismaal Northumberlandi krahvkonnas Hartley kivisöekavanduses toimunud õnnetuses hukkus 204 kaevurit.
  • 6. veebruar – Uniooni väed saavutasid Ameerika Ühendriikide kodusõjas Fort Henry lahingus ühe oma esimese olulise võidu.
  • 16. veebruar – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Uniooni võit Fort Donelsoni lahingus tõi kindral Ulysses S. Grantile hüüdnime "Tingimusteta Alistuja".
  • 25. veebruar – Ameerika Ühendriikides tulid käibele esimesed paberdollarid.
  • 9. märts – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Virginias Hampton Roadsi suudmes toimunud maailma esimeses soomuslaevade lahing USS Monitori ja CSS Virginia vahel jäi viiki.
  • 7. aprill – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Uniooni väed saavutasid USA senise ajaloo kõige verisemas lahingus, Shiloh' lahingus võidu Konföderatsiooni vägede üle.
  • 16. aprill – Prantsuse keiser Napoleon III kuulutas sõja Mehhikole.
  • 19. juuni – USA Kongress keelustas orjapidamise.
  • 1. juuli – Ameerika Ühendriikide kodusõdaMalvern Hilli lahing: Konföderatsiooni kindral Robert E. Lee viis Virginia osariigis läbi mitu seosetut rünnakut Uniooni peaaegu vallutamatu positsioonile.
  • 9. august – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Pärast seda, kui Konföderatsiooni armee oli Cedar Mountaini lahingus lahinguväljalt peaaegu välja surutud, saavutati vasturünnakuga lahingus võit.
  • 30. august – Konföderatsiooni saavutasid võidu Richmondi lahingus Kentuckys ja Teises Bull Runi lahingus Virginias.
  • 1. september – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Konföderatsiooni väed ründasid Chantilly lahingus paduvihmas taganevat Uniooni armeed, kuid lahing lõppes veenva tulemuseta.
  • 17. september – Marylandi osariigis Sharpsburgi lähedal toimunud Antietami lahingus hukkus vähemalt ligi 23 000 inimest. Taktikaliselt ei suutnud nii Konföderatsioon ega Unioon lahingus ülekaalu saavutada.
  • 22. september – Otto von Bismarck sai Preisimaa peaministriks.
  • 22. september – USA president Abraham Lincoln kuulutas kõik orjad vabaks alates 1. jaanuarist 1863.
  • 8. oktoober – Ameerika Ühendriikide kodusõjas leidis aset üks verisemaid lahinguid – Kentucky osariigis toimunud Perryville'i lahingus saavutas strateegilise võidu Unioon.
  • 13. detsember – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Uniooni väed kandsid Ambrose Burnside'i juhtimisel Fredericksburgi lahingus suuri kaotusi.

1863[]

  • 10. jaanuar – Londonis avati maailma esimene allmaaraudtee, mis ühendas Paddingtoni ja Farringdoni jaama.
  • 30. jaanuar – Kreekas hakkas pärast kuninga tagandamist ajutiselt valitsema triumviraat.
  • 30. märts – Kreeka kuningaks valiti 17-aastane Taani prints, kellest sai Geórgios I.
  • 2. mai – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Konföderatsiooni kindral Stonewall Jackson sai omade tulistamise läbi Chancellorsville'i lahingus ja suri paar päeva hiljem.
  • 3. juuli – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Uniooni väed peatasid George G. Meade'i juhtimisel sõja pöörepunktiks peetavas Gettysburgi lahingus kindral Robert E. Lee juhitud Konföderatsiooni väed.
  • 4. juuli – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Lõppes 47 päeva kestnud Vicksburgi piiramineUlysses S. Grant ja Uniooni armee vallutasid Konföderatsiooni valduses olnud Vicksburgi linna Mississippi osariigis.
  • 13. juuli – New Yorgis algas mäss (wikipedia:New York City draft riots) USA kodusõtta värbamise vastu, kolme päeva jooksul tapeti üle 100 inimese.
  • 11. august – Prantsusmaa tegi Kambodžast oma protektoraadi.
  • 16. august – Dominikaani Vabariik saavutas sõltumatuse Hispaaniast.
  • 20. september – Suri Jacob Grimm, saksa filoloog ja rahvaluulekoguja, üks muinasjutuautoritena tuntuks saanud vendadest Grimmidest.
  • 20. september – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Konföderatsiooni väed peatasid võiduga Chickamauga lahingus Uniooni edasitungi Georgia osariigis.
  • 3. oktoober – Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln kuulutas novembri viimase neljapäeva tänupühaks.
  • 26. oktoober – Tegevust alustas Inglise jalgpalliliiga, maailma vanim jalgpalliliiga.
  • 29. oktoober – Genfis leppisid 16 riiki kokku Rahvusvahelise Punase Risti asutamises.

Geórgios I

  • 30. oktoober – 17-aastane Taani prints Vilhelm krooniti Kreeka kuningas Geórgios I-ks.
  • 19. november – Abraham Lincoln pidas Gettysburgi lahingus hukkunud sõdurite kalmistul oma kuulsa Gettysburgi kõne.
  • 19. detsember – Inglane Frederick Walton patenteeris linoleumi.

1864[]

  • 11. märts – Inglismaal Sheffieldis purunes Dale Dyke'i pais, mille põhjustatud tulvades hukkus 238 inimest ja hävines üle 600 kodu.
  • 29. märts – Suurbritannia loovutas Joonia saared Kreekale.
  • 10. aprill – Austria ertshertsog Maximilian võttis endale Mehhiko keisri tiitli.
  • 18. aprill – Teine Schleswigi sõda: Preisi väed saavutasid Dybbøli all taanlaste üle võidu ja tungisid Taani.
  • 12. juuni – Uniooni kindrali Ulysses S. Grant taandus oma vägedega Virginia osariigis toimunud Cold Harbori lahingust, mis oli sõja üks verisemaid ja ühepoolsemaid lahinguid.
  • 29. juuni – Kanadas toimus riigi ajaloo rängim rongiõnnetus, kui praeguses Québecis Mont-Saint-Hilaire'i lähedal sõitis rong avatud pöördsillalt Richelieu jõkke. Hukkus 99 inimest.
  • 22. august – Asutati Rahvusvaheline Punane Rist.
  • 22. august – Võeti vastu Esimene Genfi konventsioon, mis lõi reeglid kaitsmaks relvastatud konflikti ohvreid.
  • 2. september – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Uniooni väed sisenesid Atlantasse päev pärast seda, kui Konföderatsiooni kaitsjad olid linnast põgenenud, tuues lõpu Atlanta lahingute seeriale.
  • 19. oktoober – Uniooni väed saavutasi Cedar Creeki lahingus võidu vaatamata sellele, et kanti peaaegu kaks korda rohkem hukkunuid kui Konföderatsioon.
  • 30. oktoober – Sõlmiti Viini rahuleping, millega Taani loovutas Preisimaale Scleswigi, Holsteini ja Lauenburg.
  • 23. november – Alustas tööd Heinaste (Ainaži) merekool.

1865[]

  • 9. jaanuar – Keiser Aleksander II kinnitas Tartu Ülikooli uue põhikirja.
  • 26. jaanuar – Suurbritannia lõpetas süüdimõistetute saatmise Austraaliasse.
  • 13. märts – USA Konföderatsiooni kongress võttis vastu eelnõu, mis lubas orjadel armeesse astuda.
  • 8. märts – Hollandis hakati ehitama kanalit, mis ühendab Amsterdami Põhjamerega.
  • 21. märts – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Lõppes Carolinade kampaania viimane lahing, mis aitas kaassa Uniooni lõplikule võidule.
  • 1. aprill – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Five Forksi lahing lõppes Konföderatsiooni vägede lüüasaaamisega.
  • 9. aprill – Ameerika Ühendriikide kodusõda lõppes lõunaosariikide konföderatsiooni alistumisega.

Abraham Lincolni tapmine

  • 14. aprill – John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA presidenti Abraham Lincolni, president suri järgmisel hommikul.
  • 26. aprill – USA sõdurid tabasid ja tapsid Virginia osariigi põhjaosas John Wilkes Boothi, kes oli kaksteist päeva varem tapnud USA presidendi Abraham Lincolni.
  • 27. aprill – USA-s Mississippi jõel toimus aurulaeval "Sultana" plahvatus. USA ajaloo ohvriterohkeimas laevaõnnetuses hukkus ligi 1700 inimest.
  • 17. mai – Asutati Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (toona Rahvusvahelise Telegraafiliit).
  • 26. mai – Ameerika Ühendriikide kodusõda lõppes konföderatsiooniarmee viimaste väeosade allaandmisega Shreveportis Louisianas.
  • 19. juuni – Texases kuulutati orjad vabaks.
  • 2. juuli – William Booth asutas Päästearmee.
  • 4. juuli – Ilmus Lewis Carrolli lasteraamat "Alice Imedemaal".
  • 5. juuli – Suurbritannias kehtestati maailma esimene kiiruspiirang teedel – kaks miili tunnis.
  • 30. juuli – California põhjaranniku lähedal sõitis karile USA aurulaev "Brother Jonathan". Õnnetuses hukkus 225 inimest. Laeva lastiks olnud suur hulk kuldmünte toodi pinnale alles 1996. aastal.
  • 10. november – Konföderatsiooni Andersonville'i vangla juhataja Henry Wirz hukati pärast vastuolulist süüdimõistmist, olles ainus sõdur Ameerika Ühendriikide kodusõjas, kes sõjakuriteo eest hukati.
  • 2. detsember – Tartu ülikooli füüsikakateedri juhataja Arthur Joachim Oettingen alustas oma majas meteoroloogilisi vaatlusi. Sellega pani ta aluse pidevale vaatluste reale Tartus, mis kestab tänapäevani.
  • 18. detsember – Ameerika Ühendriikides kaotati orjus.
  • 24. detsember – USA-s Tennessee osariigis Pulaski linnas asutati rassistlik organisatsioon Ku Klux Klan.

1866[]

  • 9. aprill – USA-s jõustus esimene föderaalseadus, mis kinnitas, et seadus kaitseb kõiki kodanikke võrdselt.
  • 3. juuli – Austria-Preisi sõja otsustavas Königgrätzi lahingus võitis Preisimaa armee austerlasi.
  • 20. juuli – Wilhelm von Tegetthoffi juhitud Austria laevastik võitis Aadria mere rannikul toimunud Lissa lahingus itaallasi.
  • 27. juuli – Aurulaev Great Eastern viis lõpule üle Atlandi ookeani kulgeva telegraafiliini paigaldamise.
  • 5. november - Kõigist seisustest kristliku usutunnistusega isikud Liivmaa mandriosas said õiguse omandada igasugust liikumatut vara.
  • 12. detsember – Oaksi kivisöekaevanduses toimus Inglismaa ajaloo kõige ohvriterohkem kaevandusõnnetus, kui kaevandusgaasi põhjustatud plahvatustes hukkus 361 kaevurit ja päästetöölist.

1867[]

  • 14. jaanuar – Peruu kuulutas Hispaaniale sõja.
  • 15. jaanuar – Londonis Regent's Parki hukkus 40 inimest, kes olid pargis asuval järel uisutades jää purunedes vette kukkunud.
  • 17. veebruar – Esimene laev läbis Suessi kanali.
  • 5. märts – Iirimaal puhkes feenide ülestõus.
  • 11. märts – Pariisi ooperiteatris esietendus Giuseppe Verdi ooper "Don Carlos".
  • 29. märts – Briti parlament otsustas Kanada dominiooni moodustamise.
  • 30. märts – Ameerika Ühendriigid ostsid Vene Keisririigilt Alaska 7,2 miljoni dollari eest, mis teeb iga ruutkilomeetri kohta 4,19 dollarit.
  • 1. aprill – Malaka väina asundused said Briti kroonikolooniateks.
  • 11. mai – Euroopa riigid garanteerisid Londoni leppega Luksemburgi vürstiriigile sõltumatuse ja neutraliteedi.
  • 21. mai – Seoses erakordselt külma kevade ja veel 15. mail Tallinna ja Rakvere ümbruses möllanud lumetuiskudega sõitsid Tallinna voorimehed veel selgi päeval saanidega.

Maximiliano I

  • 19. juuni – Hukati Mehhiko keiser Maximiliano I.
  • 20. juuni – USA president Andrew Jackson tegi teatavaks Alaska ostmise Venemaalt.
  • 1. juuli – Kanada provints, New Brunswick ja Nova Scotia liitusid ühtseks konföderatsiooniks ning lõid tänapäevase Kanada riigi.
  • 14. juuli – Lõhkeainetetootja Alfred Nobel demonstreeris esimest korda oma värsket leiutist dünamiiti.
  • 14. september – Ilmus Karl Marxi teose "Kapital" ("Das Kapital") esimene köide.
  • 18. oktoober – USA võttis ametlikult Alaska Venemaalt oma valdusse.
  • 3. november – Pariisis lõppes maailmanäitus, kus esitleti esimest korda muuhulgas hüdraulilist lifti ja terasbetooni.
  • 8. november – Walesis Ferndale'i kivisöekaevanduses toimunud kahes plahvatuses hukkus 178 inimest, sealhulgas lapskaevureid.

Tokugawa Yoshinobu

  • 9. november – Tokugawa Yoshinobu loobus Jaapani šoguni tiitlist, olles viimane selle nimega valitseja Jaapanis.
  • 24. november – Ameeriklane Joseph F. Glidden patenteeris okastraadi.

1868[]

  • 3. jaanuar – Tokugawa Yoshinobu võimult kukutamisega lõppes Jaapanis 700 aastat kestnud šogunaat ja algas Meiji restauratsioon.
  • 24. veebruar – Andrew Johnsoni vastu alustati esimese USA presidendina kriminaalmenetlust.
  • 13. aprill – Briti väed vallutasid Robert Napier' juhtimisel Etioopia linna Magdala, pärast mida sooritas Etioopia keiser Tewodros II enesetapu.
  • 10. juuni – Mõrvati Serbia kuningas Mihailo III ja tema järglaseks sai Milan IV.
  • 28. juuli – USA ratifitseeris põhiseaduse 14. paranduse, millega mustanahalised sai kodanikuõigused.
  • 13. august – Peruus Arica (tänapäeval Tšiilis) lähedal toimunud tugeva maavärina tõttu hukkus hinnanguliselt 25 000 inimest ning maavärina tagajärjel tekkinud tsunami tekitas purustusi Hawaii saartel, Jaapanis ja Uus-Meremaal.
  • 18. august – Prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen avastas heeliumi, kui oli Indias Gunturis analüüsimas täieliku päikesevarjutuse ajal Päikese kromosfääri.
  • 20. august – Walesis Abergele'i linna lähedal sõitis reisirong vastu parafiinõli vedanud kaubavagunitele. Õnnetuses hukkus 33 inimest.
  • 23. september – Puerto Ricos Larese linnas algas Ramón Emeterio Betancese juhtimisel ülestõus Hispaania koloniaalvõimu vastu.
  • 10. oktoober – Kuuba kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks, mille järel puhkes kümneaastane sõda.
  • 6. november – Oglalade pealik Punane Pilv sõlmis Teise Fort Laramie lepingu, millega lõppes tema sõda ja moodustati Suur siuude reservaat.
  • 12. november – Pärast oma isa Mongkuti surma krooniti Siiami kuningaks 15-aastane Chulalongkorn.
  • 10. detsember – Londonis pandi tööle maailma esimesed valgusfoorid.

1869[]

  • 6. märts – Dmitri Mendelejev esitles esmakordselt Venemaa Keemiaseltsile enda loodud keemiliste elementide perioodilisussüsteemi.
  • 10. mai – Valmis raudtee läbi Ameerika Ühendriikide.
  • 8. juuni – Chicago leiutaja Yves W. McGaffey patenteeris oma " pühkimismasina", mis oli põhimõtteliselt maailma esimene tolmuimeja.
  • 12. juuli – Napoleon III võttis Prantsusmaal kasutusele parlamentaarse süsteemi.
  • 22. september – Münchenis jõudis esmaettekandele saksa helilooja Richard Wagneri ooperitriloogia "Nibelungi sõrmus" esimene ooper "Reini kuld".
  • 24. september – Esimene Must Reede New Yorgi börsil – kullaspekulatsioonidega esile kutsutud börsikrahh. Spekulantide James Fiski ja Jay Gouldi püüd kulla hinda oma kontrolli alla saada viis kauplemise kokku kukkumiseni börsil.
  • 17. november – Egiptuses avati Vahemerd Punase merega ühendav Suessi kanal.
  • 20. november – Tallinna sadamast Balti jaamani sõitis esimene vedur.
  • 7. detsember – USA lindprii Jesse James sooritas Missouri osariigis Gallatinis oma esimese pangaröövi.
  • 25. detsember – Jaapanis Ezo saarel (praegune Hokkaidō) kuulutati välja lühiajaline Ezo Vabariik.

1870[]

  • 25. veebruar – Hiram Rhodes Revels sai esimeseks afroameeriklaseks USA Kongressis.
  • 1. märts – Lõppes sõda Paraguay ning Brasiilia, Argentina ja Uruguay ühendvägede vahel.
  • 25. juuni – Hispaania kuninganna Isabell loovutas trooni oma pojale Alfonso XII-le.
  • 19. juuli – Prantsusmaa kuulutas Preisimaale sõja.
  • 16. august – Prantsuse-Preisi sõjas peeti Mars-la-Touri lahing, viimane suur ratsaväelahing Euroopas.
  • 2. september – Prantsuse-Preisi sõdaSedani lahing: Prantsuse väed eesotsas Napoleon III ja Patrice de Mac-Mahoniga alistusid Prantsusmaal Sedani all sakslastele; paar päeva hiljem lagunes Prantsuse teine keisririik.
  • 20. september – Jõudis lõpule Itaalia rahvuslik ühendamine.
  • 2. oktoober – Rooma sai Itaalia pealinnaks.
  • 12. oktoober – Läänemaa rannalt leiti kalavõrgust ligi kahemeetrine delfiin.

1871[]

Wilhelm I

  • 18. jaanuar – Loodi Saksa keisririik: Preisi kuningas Wilhelm I sai esimeseks Saksamaa keisriks.
  • 28. jaanuar – Pariis alistus Prantsuse-Preisi sõjas sakslastele.
  • 16. veebruar – Prantsuse-Preisi sõda lõppes Prantsusmaa lüüasaamisega.
  • 18. märts – Pariisis algas kommunaaride mäss.
  • 26. märts – Asutati Pariisi Kommuun.
  • 10. mai – Prantsuse–Preisi sõda lõppes Frankfurdi leppega, Prantsusmaa loovutas Elsassi ja Lotringi Saksamaale.
  • 21. mai – Prantsuse valitsusväed tungisid Pariisi kommuuni ja sellele järgnenud "verisel nädalal" tapeti umbes 20 000 kommuuni elanikku.
  • 6. juuni – Saksamaa annekteeris Alsace'i.
  • 27. juuni – Jaapanis võeti rahaühikuna kasutusele jeen.
  • 8. oktoober – Puhkes Chicago suur tulekahju, milles hukkus vähemalt 300 inimest ja 90 000 jäi kodutuks. Legendi järgi põhjustas katastroofi lehm, kes laudas laterna ümber ajas.
  • 11. oktoober – Kustutati kolm päeva möllanud Chicago tulekahju.
  • 24. oktoober – Leidis aset suurim lintšimine USA ajaloos, kui umbes 500 valgenahalist elanikku tungis Los Angelese Hiinalinna ning ründasid, röövisid ja tapsid sealseid inimesi.
  • 27. oktoober – Suurbritannia annekteeris Lõuna-Aafrikas paiknevad Kimberly teemandiväljad.
  • 10. november – Maadeuurija Henry Stanley leidis Kesk-Aafrikas kaduma läinud šoti misjonäri David Livingstone'i Tanganjika järve lähedalt.
  • 14. november – Esimene esietendus Estonia (selts)|Estonia seltsis: lavale jõudis Carl Hermann Petenbergi "Valelik, kes tõtt räägib".
  • 25. november – Kinnitati Eesti Kirjameeste Seltsi põhikiri.
  • 24. detsember – Kairos Khediviali ooperimajas toimus Giuseppe Verdi ooperi "Aida" esietendus.

1872[]

  • 20. veebruar – New Yorgis avati Metropolitani muuseum, mis on nüüd suurim kunstimuuseum USA-s.

Piisonid Yellowstone'i rahvuspargis

  • 1. märts – USA-s loodi maailma esimese rahvuspargina Yellowstone'i rahvuspark.
  • 16. märts – Jalgpalliklubi Wanderers F.C. võitis Inglismaa karika FA Cup'i, mis on maailma vanim jalgpallivõistlus.
  • 4. juuni – Suurbritannia surve tõttu käskis Sansibari sultan igaveseks sulgeda Sansibari orjaturu.
  • 18. juuli – Suurbritannias võeti kasutusele salajane hääletamine.
  • 19. oktoober – Austraalias Uus-Lõuna-Walesis leiti nn Holtermanni kamakas, mis sisaldas 82,11 kilogrammi puhast kulda.
  • 9. november – Algas Bostoni suur tulekahju, mille tõttu hävis üle 350 hoone ja mis tekitas 73,5 miljonit dollarit kahju.

Susan B. Anthony

  • 18. november – Ameerika naisõiguslane Susan B. Anthony arreteeriti kaks nädalat varem presidendivalimistel hääletamise eest ning talle määrati 100 dollari suurne trahv.
  • 30. november – Toimus esimene rahvusvaheline jalgpallimatš, milles Inglismaa ja Šotimaa koondised mängisid Glasgow's 0:0 viiki.
  • 4. detsember – Atlandi ookeanilt avastati sama aasta 7. novembril kaduma läinud Ameerika brigantiin Mary Celeste hüljatuna.
  • 21. detsember – HMS Challenger alustas Inglismaalt Portsmouthist teaduslikku ekspeditsiooni, mille käigus tehtud avastused viisid okeanograafia tekkeni.

1873[]

Vasil Levski

  • 18. veebruar – Osmanite ametivõimud hukkasid Sofias Bulgaaria rahvuskangelase Vasil Levski, kes oli püüdnud rajada iseseisvat Bulgaaria riiki.
  • 8. mai – Koos kõrgemate veterimaariaõppeasutuste uue statuudi kehtestamisega Venemaal nimetati Tartu veterinaariakool ümber veterinaariainstituudiks ja loodi tema juurde veterinaarvelskirite kool, mõlemad tegutsesid 1918. aastani.
  • 20. mai – Kaupmees Levi Strauss ja rätsep Jacob Davis esitasid patendi teksariidest pükstele.
  • 21. juuli – USA-s Iowa osariigis Adairis pani Jesse Jamesi gäng toime esimese eduka rongiröövi.
  • 30. august – Julius von Payeri ja Carl Weyprechti juhtimisel toimunud Austria-Ungari põhjapooluse ekspeditsioon avastas Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa.
  • 20. november – Buda ja Pest ühendati Ungari pealinnaks.
  • 22. november – Prantsuse aurulaev SS Ville du Havre põrkas Põhja-Atlandil kokku Šoti klipperiga ja uppus. Õnnetuses hukkus 226 inimest.
  • 16. detsember – Carl Robert Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi (ja 1875. aastal ka Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi) presidendiks.

1874[]

  • 17. märts – Aurulaev SS Utopia põrkas Gibraltari lahes kokku lahingulaeva HMS Ansoniga. Aurulaev uppus vähem kui 20 minutiga, viies põhja 562 inimest.
  • 14. juuli – Chicago linna tabanud tulekahjus hävis 812 hoonet ja hukkus 20 inimest.
  • 22. juuni – Seati üles esimene telegraafiühendus Brasiilia ja Euroopa vahel.
  • 1. juuli – Müügile jõudis esimene kommertslikult edukas kirjutusmasin Remington No. 1.
  • 9. oktoober – Asutati Ülemaailmne Postiliit.
  • 25. oktoober – Suurbritannia annekteeris Fidži saared.
  • 3. november – Narvas asutati laulu- ja mänguselts Ilmarine.

1875[]

  • 5. jaanuar – Pariisis avati ooperimaja Palais Garnier.
  • 3. märts – Pariisis Opéra-Comique'is esietendus Georges Bizet' ooper "Carmen".
  • 10. mai – Venemaal likvideeriti usuordud.
  • 25. august – Matthew Webb ujus esimese inimesena üle La Manche'i väina.

1876[]

  • 17. veebruar – Rakveres asutati Viru Eesti Selts Kalevipoeg, mis rajas ka oma kooli.
  • 7. märts – Alexander Graham Bell sai patendi telefonile. Kolm päeva hiljem edestas ta esimese telefonikõne.
  • 30. mai – Türgi sultan Abdul Aziz tõugati troonilt ja troonile tõusis tema vennapoeg sultan Murad V.

Little Bighorni lahingu stseen Charles Marion Russelli maalil

Wild Bill Hickok

  • 2. august – Tapeti USA relvakangelane ja šerif Wild Bill Hickok.
  • 20. september – Tartu Eesti Põllumeeste Selts korraldas Otepää kirikumõisas esimese Eesti põllumajandusnäituse.
  • 25. november – Ameerika väed Ranald S. Mackenzie juhtimisel ründasid praeguse Wyomingi osariigi alal vastuseks sama aasta juunis aset leidnud kaotusele Little Bighorni lahingus šaieenide küla, põletades maha umbes 200 indiaanlaste elamut. Lahing tulemusena kaotasid šaieenid võime jätkata võitlust vabaduse eest Suurel tasandikul.
  • 5. detsember – New Yorgis Brooklyn Theatre'is puhkenud tulekahjus hukkus vähemalt 278 inimest, kellest enamus suitsumürgitusse.
  • 23. detsember – Suurvõimud kogunesid Konstantinoopoli konverentsil, et arutada Bosnias ja suure bulgaarlaste osakaaluga Osmanite territooriumitel tehtavaid poliitilise reforme.
  • 29. detsember – USA-s Ohio osariigis kukkus kokku raudteesild, kui rong oli sellest üle sõitmas. Õnnetuses hukkus 92 ja sai vigastada 64 inimest.

1877[]

  • 20. jaanuar – Lõppes Konstantinoopoli konverents, kus suurriigid kuulutasid vajadust poliitiliste reformide järele, mida Osmanite riik keeldus teostamast ja mille tagajärjeks oli hiljem Vene-Türgi sõda.
  • 21. veebruar – Tallinnas avati laulu- ja mänguselts Lootus.
  • 2. märts – USA valimiskomisjon andis 20 vastuolulist valijameeste häält Rutherford B. Hayesile, kindlustas sellega tema võidu presidendivalimistel.
  • 4. märts – Moskva Suures Teatris tuli esmaettekandele ballett "Luikede järv".
  • 9. mai – Rumeenia kuulutas end Türgist sõltumatuks.
  • 9. mai – Tšiili põhjaosa tabas tugev maavärin, mille põhjustatud tsunami tõttu hukkus Fidžil üle 2000 inimese.
  • 9. juuli – Londonis peeti esimene ja maailma vanim tenniseturniir Wimbledoni tenniseturniir.
  • 19. juuli – Esimese Wimbledoni tenniseturniiri võitis Spencer Gore.
  • 12. august – USA astronoom Asaph Hall avastas kahest Marsi kuust väikseima, Deimose. Kuus päeva hiljem avastas ta Marsi teise kuu, Phobose.
  • 22. oktoober – Šotimaa ajaloo ohvriterohkemas kaevandusõnnetuses hukkus 207 inimest, kui Blantyre'i kivisöekaevanduses toimus plahvatus.
  • 21. november – Thomas Alva Edison teatas fonograafi leiutamisest.
  • 24. november – Ilmus inglise kirjaniku Anna Sewelli teos "Must iludus" ("Black Beauty"), mis on üks tuntumaid lasteraamatuid 19. sajandil.

Thomas Alva Edison koos fonograafiga

  • 29. november – Thomas Alva Edison demonstreeris maailma esimest helisalvestist, fonograafirulli laulukesega "Maryl oli väike tall".
  • 2. detsember – Saksamaal Weimaris kanti esmakordselt ette Camille Saint-Saënsi ooper "Samson ja Delilah".

1878[]

  • 14. veebruar – Thomas Alva Edison patenteeris fonograafi.
  • 1. märts – Avati vene õppekeelega Tartu Õpetajate Seminar.
  • 3. märts – Venemaa ja Türgi sõlmisid San Stefano rahu.
  • 1. mai – Pariisis algas 10. oktoobrini kestnud maailmanäitus.
  • 11. mai – Radikaalid tegid ebaõnnestunud atentaadi Saksa keiser Wilhelm I-le.
  • 14. mai – Massachusettsi osariigis Salemis algas viimane USA viimane nõiaprotsess.
  • 10. juuni – Ametlikult alustas tegevust Prizreni liiga, mille eesmärgiks oli Albaania terviklikkuse kaitsmine.
  • 22. juuni – Soome polaaruurija Adolf Erik Nordenskiöld alustas Karlskronast laeval Vega pardal polaarekspeditsiooni, mille käigus läbis ta esimesena Kirdeväila.
  • 13. juuli – Sõlmiti Berliini leping, millega kärbiti tundvalt Venemaa võidu tulemusi Vene–Türgi sõjas ning tunnustati Serbia, Rumeenia ja Montenegro iseseisvust.
  • 3. september – Reisiaurulaev SS Princess Alice uppus Thamesi jõel pärast kokkupõrget söelaevaga. Hukkus üle 600 inimese.
  • 17. november – Anarhist Giovanni Passannante üritas Napolis mõrvata Itaalia kuningat Umberto I.

1879[]

  • 22. jaanuar – Suulud alustasid Isandlwana lahingus suurpealetungi Briti vägedele.
  • 10. veebruar – Bulgaarias Veliko Turnovo linnas alustas tegevust maa esimene parlament.
  • 8. juuli – Ameerika polaaruurija George W. De Longi juhtimisel alustas San Franciscost teekonda ekspeditsioon, mille eesmärgiks oli jõuda põhjapoolusele. Pärast Beringi väina läbimist jäi ekspeditsioonilaev jäässe kinni ning ekspeditsioonilt naasid mitu aastat hiljem vähem kui pooled ekspeditsioonil osalejad.
  • 1. september – Briti koloniaalvõimud sõlmisid Lõuna-Aafrikas rahu suuludega.
  • 2. oktoober – Qingi Hiina sõlmis Venemaa Keisririigiga Livadia lepingu, kuid lepingu tingimused olid Hiina jaoks ebasoodsad, mistõttu mõisteti hiinlaste poolel tegutsenud diplomaat Chonghou hiljem surma.
  • 21. oktoober – Ameeriklane Thomas A. Edison leiutas elektrilambi.
  • 27. november – Prantsuse parlament kolis Versailles’st pealinna Pariisi.
  • 2. detsember – Tallinnas alustas kooliõpetaja G. Esloni juhtimisel tegevust esimene eesti kaubalaevaselts Linda.
  • 28. detsember – Šotimaal Dundees raudteeõnnetuses hukkus 75 inimest.
  • 31. detsember – USA leidur Thomas A. Edison esitles New Jerseys esimest elektrihõõglampi.

1880[]

  • 15. jaanuar – Avati Tallinna Raudtee Tehnikakool. Sai alguse tehnikahariduse ajalugu Eestis.
  • 1. juuni – Connecticut Telephone Co. avas New Havenis USA esimese avaliku telefoniputka.
  • 11. juuni – Tallinnas algas III üldlaulupidu.
  • 24. juuni – Québecis toimus Kanada praeguse rahvushümni "O Canada" esmaettekanne.
  • 29. juuni – Prantsusmaa vallutas Tahiti saare.

Kölni toomkirik

  • 14. august – Valmis Kölni toomkirik, mille ehitust alustati juba 1248. aastal.
  • 18. november – Senise 4-klassilise kreiskooli baasil asutati Tartu Reaalkool.

1881[]

  • 13. märts – Mõrvati Vene keiser Aleksander II.
  • 26. märts – Rumeenias kuulutati välja kuningriik.
  • 12. mai – Tuneesiast sai Prantsusmaa protektoraat.
  • 16. mai – Saksamaal Berliinis lähistel anti käiku maailma esimene elektritramm.
  • 13. juuni – Paakjää purustas USA uurimislaeva Jeannette'ekspeditsioonil põhjapoolusele.
  • 18. juuni – Saksamaa, Austria ja Venemaa sõlmisid kolmeks aastaks salajase liidu.
  • 2. juuli – Charles J. Guiteau tulistas Washingtonis surmavalt USA 20. presidenti James A. Garfieldi, kes suri 19. septembril saadud haavadesse.
  • 26. oktoober – Arizona Territooriumil Tombstone'is toimus O.K. Corrali tulevahetus, mis oli Metsiku Lääne üks kuulsamaid tulevahetusi.
  • 3. november – Maputšed alustasid Araucanía okupeerimise eest mässu Tšiili vastu.
  • 23. detsember – Ilmus Ado Grenzsteini ajalehe Olevik esimene number.

1882[]

  • 2. märts – Noor revolutsionäär püüdis mõrvata Briti kuningannat Victoriat.
  • 24. märts – Saksa bakterioloogil Robert Kochil õnnestus isoleerida tuberkuloosibakterid (Mycobacterium tuberculosis).
  • 3. aprill – Jõugukaaslane lasi Ameerika Ühendriikides Missouris maha 15 aastat Ameerika panku röövinud Jesse Jamesi.
  • 6. mai – Ameerika Ühendriigid keelustasid kümneks aastaks hiinlaste immigratsiooni.
  • 20. mai – Saksamaa keisririik, Austria-Ungari ja Itaalia kuningriik moodustasid Kolmikliidu.
  • 26. juuli – Saksamaal Bayreuthis tuli esmaettekandele Richard Wagneri ooper "Parsifal".
  • 26. juuli – Buuri palgasõdurid kuulutasid end Transvaali Vabariigist iseseisvaks ja lõid Stellalandi Vabariigi.

1883[]

  • 20. märts – Üksteist riiki allkirjastasid Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni.
  • 27. mai – Moskvas krooniti tsaar Aleksander III.

Brooklyni sild

  • 24. mai – New Yorgis avati Brooklyni sild, mis oli sel ajal maailma pikim rippsild.
  • 16. juuni – Inglismaal Sunderlandis hukkus rüseluses 183 last, kes tormanud pärast varietee-etendust kingituste jagamisele.

Kvagga Londoni loomaaias

  • 12. august – Amsterdami loomaaias suri viimane teadaolev kvaga.
  • 26. august – Toimus Krakatau vulkaanipurse.
  • 4. oktoober – Alustas tegevust Idaekspressi raudteeliin.
  • 20. oktoober – Peruu loovutas Ancori rahuga osa territooriumist Tšiilile.
  • 22. oktoober – New Yorgis avati ooperiteater Metropolitan Opera.
  • 7. detsember – Hugo Treffner sai loa poeglaste erakooli asutamiseks Tartus.

1884[]

  • 1. veebruar – Ilmus "Oxford English Dictionary" esimene osa.
  • 4. aprill – Saksamaa okupeeris Edela-Aafrika (nüüdne Namiibia), Togo ja Kameruni.
  • 6. juuni – Annami keiser tunnustas Huế lepinguga Prantsusmaa protektoraati.
  • 4. juuli – Prantsuse rahvas kinkis Ameerikale Vabadussamba.
  • 5. august – New Yorgi sadamasuus Bedloe saarel pandi paika Vabadussamba nurgakivi.
  • 13. oktoober – Greenwich määrati maakera ajameridiaaniks.

1885[]

  • 15. jaanuar – Ameerika fotograaf Wilson Bentley tegi teadaolevalt esimese foto lumehelbest.
  • 5. veebruar – Belgia kuningas Léopold II rajas isikliku valdusena Kongo riigi.
  • 18. veebruar – USA-s ilmus Mark Twaini teos "Huckleberry Finni seiklused" ("Adventures of Huckleberry Finn"), mis oli juba eelnenud aastal ilmunud Kanadas ja Suurbritannias.
  • 25. veebruar – Saksamaa annekteeris Tanganjika ja Sansibari.
  • 25. märts – Kanadas alustas Métis'e indiaanirahvas Louis Rieli juhtimisel mässu.
  • 30. märts – Panjdehi intsident: Venemaa Keisririigi laienemine Afganistani ja India suundas tekitas kriisi Inglise-Vene suhetes.
  • 2. mai – Belgia kuningas Léopold II kuulutati Kongo kuningaks.
  • 19. juuni – New Yorki saabus prantslaste kingitud Vabadussammas.

"Reitwageni" koopia

  • 29. august – Gottlieb Daimler patenteeris Saksamaal esimese sisepõlemismootoriga mootorratta, mis kandis nime "Reitwagen".
  • 2. september – Rock Springsi veresaun: Valged kaevurid ründasid Rock Springsis praeguses Wyomingi osariigis Hiina immigrante, tappes vähemalt 28 Hiina kaevurit.
  • 16. november – Kanadas hukati poomise läbi ülestõusujuht Louis Riel.

1886[]

Benzi esimene sisepõlemismootoriga auto

  • 29. jaanuar – Karl Benz patenteeris esimese sisepõlemismootoriga auto, Benz Patent-Motorwageni, mida esitles avalikult esimest korda sama aasta 3. juuli.
  • 4. mai – Chicagos toimunud rahulikul tööliste meeleavaldusel viskas tundmatu ründaja politseisalga sekka pommi, mille tõttu hukkus seitse politseiohvitseri ja vähemalt neli eemalseisjat.
  • 8. mai – USA-s Atlantas hakati apteegis müüma dr John S. Pembertoni leiutatud Coca-Colat.
  • 26. juuni – Prantsuse keemik Henri Moissan eraldas keemilise elemendi fluori.
  • 4. september – Pärast 25 aastat kestnud võitlust USA armee vastu alistus apatšide pealik Geronimo.

Vabadussammas

1887[]

  • 20. jaanuar – USA Senat otsustas rentida mereväebaasikas Pearl Harbouri Hawaiil.
  • 17. mai – Keiser Aleksander III kinnitas ajutised täiendavad määrused algkoolide juhtimise kohta Liivi-, Kura- ja Eesimaa kubermangudes. Need täpsustasid koolide juhtimist ja määrasid õppekeele.
  • 21. juuni – Briti kuninganna Victoria tähistas oma 50. valitsemisaastat.
  • 26. juuli – L. L. Zamenhof andis välja teose "Unua Libro", milles kirjeldati esmakordselt tehiskeelt esperanto.
  • 5. detsember – Jõustus Berni konventsioon kirjandus- ja kunstiteoste autoriõiguste kaitseks.

1888[]

Next.png Pikemalt artiklis 1888

1889[]

  • 8. jaanuar – Ameerika statistik Herman Hollerith patenteeris elektrilise tabulaatori, tänapäevaste arvutite eelkäija.
  • 30. jaanuar – Austria kroonprints Rudolf sooritas koos oma armukese Mary Vetseraga enesetapu, kuigi on ka väidetud, et tegu võis olla topeltmõrvaga.
  • 11. veebruar – Jaapanis võeti vastu põhiseadus.

Eiffeli torn

  • 31. märts – Pariisis avati Eiffeli torn.

Oklahoma maanõudlejad 1889. aastal

  • 22. aprill – Üle 50 000 inimese suundus USA-s tänapäeva Oklahoma osariigi alal asuvale kahe miljoni aakri (8000 km²) suurusele tasuta alale, kuhu tekkis Oklahoma City linn.
  • 5. mai – Avati Pariisi maailmanäitus.
  • 31. mai – Johnstowni üleujutus: USA-s Pennsylvania osariigis purunes tugevate vihmade tõttu pais, mille tagajärjel Johnstowni linna tabanud üleujutustes hukkus üle 2200 inimese.
  • 8. juuli – Ilmus Wall Street Journali esimene number.
  • 2. oktoober – Washingtonis algas esimene Pan-Ameerika konverents.
  • 6. oktoober – Pariisis Montmartre'is avati kabaree Moulin Rouge.
  • 15. november – Brasiilia keiser Pedro II loobus riigipöörde käigus troonist ja Brasiilia kuulutati vabariigiks.
  • 17. november – Oma viimase istungi pidas alates 1319. aastast tegutsenud Tallinna magistraat.
  • 23. november – San Franciscos pandi Palais Royal Salooni nime kandvasse kõrtsi üles maailma esimene jukebox.

1890[]

  • 25. jaanuar – Ameerika ajakirjanik Nellie Bly lõpetas inspireerituna Jules Verne'i teosest "80 päevaga ümber maailma" ümbermaailmareisi rekordilise 72 päevaga.
  • 14. aprill – Ameerika Riikide Konverentsil Washingtonis pandi alus hilisemale Pan-Ameerika Liidule.
  • 2. juuli – Rahvusvahelisel konverentsil võeti vastu Brüsseli akt Aafrika orjakaubanduse ja alkoholiga kauplemise lõpetamiseks.
  • 10. juuli – Wyomingist sai USA 44. osariik.
  • 6. august – New Yorgis Auburni vanglas viidi läbi esimene hukkamine elektritoolil.
  • 15. september – Sündis Dame Agatha Christie, inglise kirjanik.
  • 1. oktoober – USA-s California osariigis loodi Yosemite rahvuspark.
  • 4. november – Londonis avati ametlikult esimene elektriline metroo City and South London Railway.
  • 23. november – Luksemburgi suurhertsogiriik eraldus Hollandist.
  • 29. november – Tuli kokku Jaapani esimene parlament.
  • 15. detsember – Indiaanipolitsei tappis arreteerimiskatsel indiaani sõjapealiku Istuva Sõnni.
  • 29. detsember – Wounded Knee veresaun: USA-s Lõuna-Dakota osariigis tapeti üle 250 lakota indiaanlasi.

1891[]

  • 29. jaanuar – Hawaii kuningriigi viimane monarh ja ainus valitsev kuninganna Liliuokalani tõusis troonile.
  • 31. jaanuar – Tšiilis puhkes kodusõda.
  • 11. mai – Ōtsu intsident: Venemaa troonipärijale Nikolai II Aleksandrovitšile korraldati külaskäigul Jaapanisse atentaadikatse.
  • 20. juuni – Suurbritannia ja Holland määrasid kindlaks oma koloniaalvalduste piirid Borneol (praegune Kalimantan).
  • 26. juuli – Prantsusmaa annekteeris Tahiti saare.
  • 2. august – Karl August Hermanni toimetamisel hakkas Postimees ilmuma päevalehena.
  • 18. november – Algas õppetöö Kuressaare merekoolis, mis oli sisse õnnistatud eelmisel päeval.

1892[]

  • 1. jaanuar – New Yorgis asuv Ellise saarel hakati vastu võtma sisserändajaid.
  • 3. jaanuar – Tartus algas Eesti karskusseltside I kongress.
  • 29. veebruar – Suurbritannia ja USA kirjutasid alla lepingule hülgepüügi kohta Beringi väinas.
  • 28. mai – Šoti-ameerika looduskaitsja John Muir asutas San Franciscos Ameerika Ühendriikide esimese looduskaitseorganisatsiooni Sierra Clubi.
  • 3. juuni – Asutati Inglismaa üks edukamaid jalgpalliklubisid, Liverpool FC.
  • 6. juuli – USA-s Pennsylvania osariigis Homesteadis toimunud terasetööliste streigi mahasurumises hukkus kümme inimest.
  • 27. august – New Yorgis sai tulekahjus tõsiselt kannatada ooperiteater Metropolitan Opera.
  • 9. september – USA astronoom Edward Emerson Barnard avastas Licki observatooriumis Jupiteri kolmanda kaaslase Amalthea. See oli viimane planeedi kaaslane, mis avastati otsese visuaalse vaatluse tulemusena.
  • 18. oktoober – Chicago ja New Yorgi vahel avati esimene kaugekõneliin.
  • 18. detsember – Peterburis toimus Pjotr Tšaikovski balleti "Pähklipureja" ja ooperi "Jolanthe" esmaettekanne.

1893[]

  • 17. jaanuar – Kukutati Hawaii kuningriik ja kuninganna Liliuokalani valitsuse.
  • 1. veebruar – New Jersey osariigis valmis maailma esimene filmistuudio Kinetographic Theater (tuntud kui Black Maria).
  • 23. veebruar – Saksa insener Rudolf Diesel patenteeris enda leiutatud ja enda järgi nime saanud diiselmootori.
  • 10. märts – Prantsusmaa asutas ametlikult Prantsuse Guinea ja Elevandiluuranniku kolooniad.
  • 1. mai – Algas Chicago maailmanäitus.
  • 13. juuni – Inglismaal peeti esimene naiste golfiturniir.
  • 27. juuni – USA-s algas majanduskriisini viinud suur aktsiakrahh, aasta lõpuks pankrotistus kuussada panka ja 74 raudteekompaniid.
  • 25. juuli – Kreeka lõunaosas Kórinthose maakitsusel avati Kórinthose kanal, mis ühendab Kórinthose lahte Joonia meres Saroni lahega Egeuse meres.
  • 14. august – Prantsusmaa võttis esimese riigina kasutusele mootorsõidukite registreerimisnumbrid.
  • 27. august – USA-s Georgia osariiki tabanud orkaanis hukkus vähemalt 1000 inimest.
  • 19. september – Uus-Meremaa andis esimesena maailmas kõigile riigi naissoost elanikele hääleõiguse.
  • 3. november – Hispaanias Santanderi linna sadamas toimus kaubalaeval Cabo Machichaco plahvatus, mille tõttu hukkus 590 ja sai vigastada veel 525 inimest.
  • 4. detsember – Esimene Matabele sõda: Üle 3000 ndebele sõdalase ründas ja tappis Briti Lõuna-Aafrika Kompanii sõdurite salga peaaegu täielikult.

1894[]

  • 3. veebruar – USA-s, Maine'i osariigis Bathi sadamas lasti vette esimene terasest purjelaev Dirigo.
  • 12. märts – Coca-Cola tuli esmakordselt pudelis müügile.
  • 11. mai – USA-s Illinoisi osariigis alustasid Pullman Company vagunitehase töötjad palgakärpe tõttu streki, peatades rongiliikluse Chicagost lääne pool.
  • 23. juuni – Pariisis asutati parun Pierre de Coubertini eestvedamisel Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
  • 24. juuni – Lyonis mõrvas anarhist Sante Geronimo Caserio Prantsuse presidendi Marie François Sadi Carnot', kes suri järgmisel päeval.
  • 30. juuni – Londonis avati Toweri sild üle Thamesi.

Jules-Albert de Dion

  • 22. juuli – Jules-Albert de Dion lõpetas maailma esimese autovõidusõidu esimesena, kuid ei võitnud seda, sest tema auruauto oli reeglitevastane.
  • 15. september – Esimene Hiina-Jaapani sõda: Jaapan saavutas võiduga Pyongyangi lahingus sõjalise kontrolli Korea üle.
  • 15. oktoober – Prantsusmaal arreteeriti riigireetmises süüdistatuna Alfred Dreyfus.
  • 17. november – Bostonis arreteeriti üks esimesi kaasaegseid sarimõrvareid H. H. Holmes, kes oli mõrvanud vähemalt üheksa inimest.
  • 21. november – Esimene Hiina-Jaapani sõda: Pärast Lüshuni vallutamist tapsid jaapanlased linnas üle tuhande hiinlasest sõjaväelase ja tsiviilisiku.

1895[]

  • 7. jaanuar – Korea kuulutas end Hiinast sõltumatuks.
  • 13. veebruar – Vennad Lumière'id said patendi oma algelisele filmiprojektorile.

Oscar Wilde

  • 25. mai – Briti kirjanik Oscar Wilde mõisteti pederastias süüdistatuna kaheks aastaks sunnitööle.

Rongi vrakk Gare Montparnasse'i jaamas

  • 22. oktoober – Pariisis Gare Montparnasse'i raudteejaamas ei suutnud suurel kiirusel liikunud rong pidama jääda ja sõitis läbi jaamahoone.
  • 8. november – Saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen avastas hiljem tema järgi nimetatud elektromagnetilised kiired.
  • 27. november – Rootsi keemik ja tööstur Alfred Nobel allkirjastas oma testamendi, millega jättis suurema osa oma varast Nobeli auhinna loomiseks.
  • 22. detsember – Wilhelm Conrad Röntgen tegi Saksamaal esimese röntgenipildi naise käest.
  • 28. detsember – Vennad Lumière'id korraldasid Pariisis esimese filmiseansi.

1896[]

  • 1. märts – Etioopia võitis Adwa lahingus Itaaliat, lõpetades esimese Itaalia-Etioopia sõja.
  • 26. märts – Uus-Meremaa Lõunasaarel Brunneri kivisöekaevanduses toimunud riigi ajaloo ohvriterohkemas kaevandusõnnetuses hukkus 65 kaevurit.

1896. aasta suveolümpiamängud

  • 6. aprill – Kreekas Ateenas algasid 15. aprillini toimunud esimesed kaasaegsed olümpiamängud, kus osalesid 13 riigi meessportlased.
  • 7. aprill – Norra polaaruurija Fridtjof Nanseni juhitud ekspeditsioon jõudis Arktikas punkti 86°13,6'N, mis oli sel ajal kõige põhjapoolsem punkt, kus inimene oli käinud.
  • 18. mai – USA Ülemkohus otsustas, et ühistranspordis kehtivad rassisegregatsiooni seadused ei ole vastuolus USA põhiseadusega.
  • 26. mai – Nikolai II krooniti Venemaa keisriks.
  • 15. juuni – Jaapani tabas 7,2-magnituudiline maavärin ja sellele järgnenud tsunami, mille tõttu hukkus vähemalt 22 000 inimest.
  • 6. august – Prantsusmaa parlament toetas hääletusel Madagaskari annekteerimist.
  • 16. august – George Carmack avastas Kanadas Klondike'i harujõest kulda, vallandades suure kullapalaviku.
  • 18. august – Prantsusmaa annekteeris Madagaskari.
  • 27. august – Inglise-Sansibari sõda: Ajaloo kõige lühem sõda lõppes 38 minutit pärast algust Sansibari sultanaadi alistumisega.
  • 1. detsember – Jaan Tõnisson hakkas toimetama ajalehte Postimees.
  • 20. detsember – Saadjärvel asutati Eesti esimene maaspordiselts.

1897[]

  • 7. aprill – Türgi kuulutas Kreekale sõja.
  • 30. aprill – Inglise füüsik Joseph John Thomson teatas esimese aatomist väiksema osakese, elektroni avastamisest.
  • 26. mai – Ilmus iiri kirjaniku Bram Stokeri romaan "Dracula".
  • 12. juuni – Šveitsi noatootja Karl Elsener patenteeris "kasuliku taskutööriista", millest hiljem kujunes nn. Šveitsi taskunuga.
  • 25. juuli – Kirjanik Jack London suundus Klondike'i kullaväljadele, kus kirjutas oma esimesed edukad teosed.
  • 31. august – Thomas Edison sai patendi kinetoskoobile, filmiprojektori eelkäijale.
  • 10. september – Peamiselt Poola ja Slovakkia kivisöekaevurite osalemisel Pennsylvania osariigis Luzerne'i maakonnas toimunud rahumeelne meeleavaldus muutus pärast politseisalga sekkumist vägivaldseks. Hukkus 19 meeleavaldajat.

1898[]

  • 13. jaanuar – Prantsuse kirjanik Émile Zola avaldas