Uus-Iirimaa on Paapua Uus-Guineale kuuluv saar, Bismarcki saarestiku suuruselt teine saar pärast Uus-Britanniat. Uus-Iirimaa on ühtlasi üks Paapua Uus-Guinea 19-st provintsist ja see hõlmab lisaks peasaarele ka lähedal asuvat väikesaared, sh Lavongai, Mussau, Emirau, Tabari saared, Lihir ja Feni saared. Provints jaguneb kaheks piirkonnaks: Kavieng ja Namatanai.
Uus-Iirimaa pikkus loodest kagusse on umbes 320 km, kuid laius enamasti vähem kui 10 km. Vaatamata saare piiratusele on saare keskosa mägine, kõrgeim koht on Mount Taron (2379 m).
Saare pindala on umbes 9600 km². Elanike arv on 118 350 (2002). Valdav osa elanikkonnast elab väikestes külades maapiirkonnas. Suurim linn ja provintsi pealinn on Kavieng (19 849 el; 2012), mis asub saare põhjatipus. Saarel kõneldakse kahtekümmend keelt ja 45 murret. Neist enamus on austroneesia keeled. Peamine majandusallikas on kopra tootmine.
Saar asustati umbes 40 000 aastat tagasi. Umbes 3300 aastat tagasi oli piirkonnas Lapita kultuur. Esimeste eurooplastena saabusid saarele hollandlased Jacob Le Maire ja Willem Schouten 1616. Usulevitus algas alles 1877. 1886 võtsid saare enda kontrolli alla sakslased. Saksa Uus-Guinea osana oli saar tuntud Uus-Mecklenburgina.