.jpg){kind=link}
Nicolaes Visscheri 1656. aastal koostatud kaart Novi Belgii Novæque Angliae. See on 1685. aasta versioon kaardist, mis on kõige kuulsam kaasaegne illustratsioon Uus-Hollandist. Sageli trükiti seda uuesti ja peeti pikka aega parimaks kaardiks, mis kujutab Hollandi kolooniat.
Uus-Holland (hollandi keeles Nieuw-Nederland) oli aastatel 1624–1667 Põhja-Ameerika idarannikul eksisteerinud Hollandi koloonia, tänapäeva Ameerika Ühendriikide idarannikul.
Uus-Holland hõlmas piirkonna Newportist idas Delaware'i jõeni läänes ja Saint Lawrence'i jõeni põhjas. Uus-Holland hõlmas järgnevad tänapäeva USA osariigid: Delaware, Pennsylvania, New York, New Jersey, Massachusetts, Vermont, New Hampshire, Connecticut ja Rhode Island. Peamised asulad asusid Manhattani ja Long Islandi saarel ning Hudsoni, Delaware'i ja Connecticuti jõe kallastel. Uus-Hollandi halduskeskus oli algul Uus-Amsterdam, mis sai hiljem tuntuks New Yorgi nime all.
Koloonia tähtsamad ekspordiartiklid olid karusnahk ja tubakas. 1664. aastal, veidi aega pärast Teise Inglise-Hollandi sõja puhkemist, vallutasid Uus-Hollandi britid. 1667. aastal sõlmitud Breda lepinguga nõustus Holland koloonia Inglismaale loovutama. Pärast ajutist Uus-Hollandi tagasivallutamist, langes ala 1674. aastal Westminsteri lepinguga lõplikult Briti kroonile.