FANDOM


Usbekistan on riik Kesk-Aasias. Piirneb põhjas Kasahstani ja Araali merega, loodes Kõrgõzstaniga, kagus Tadžikistaniga, lõunas Afganistaniga ja edelas Türkmenistaniga.

Ajalugu Edit

Esimesed Kesk-Aasia elanikud olid iraani keeli kõnelevad rändrahvad, kes asusid Usbekistani 1. aastatuhandel eKr tänapäeva Põhja-Kasahstani rohumaadelt.

Kesk-Aasias oli hõimude rändamine selles mõttes ebasoodus, et suurepäraste elutingimustega oaaside kõrval asusid ebasoodsate tingimustega kõrbed. Seetõttu tekkisid Usbekistanis kiiresti paiksed asulad Buhhaara ja Samarkand, millest said võimu- ja kultuurikeskused. Need asulad muutusid kiiresti linnriikideks ja siis juba suuremate riikide keskusteks.

Usbekistani läbis Siiditee. Tihe kauplemine pani aluse piirkonna majanduslikule õitsengule.

Aleksander Suur vallutas Sogdiana ja Baktria 327 eKr ning abiellus Baktria printsessi Roxanaga. See piirkond sai osaks Kreeka-Baktria kuningriigist. Hiljem kuulus Usbekistan Partia ja Sassaniidide riiki, olles selle üks jõukaimaid osi.

13. sajandil vallutas kogu Kesk-Aasia Tšingis-khaan. Vallutusega kaasnesid ülisuured julmused ja genotsiid. Selles piirkonnas varem elanud indoiraanlased hävitati peaaegu täielikult. Nende asemel asusid piirkonda elama senised turgi ja mongoli päritolu rändrahvad, kes võtsid üle oma eelkäijate kultuuri ja jäid paikseteks.

1380. aastatel ühendas kogu piirkonna enda võimu alla Timur, kes ründas ka Venemaad ja suri 1405 sõjakäigul Hiinasse. Tema rajatud Timuriidide dünastia ajal oli Usbekistan viimast korda maailma kultuurikeskus, nt Timuri pojapoeg Ulugbek oli maailmakuulus astronoom. Timuriidid võtsid pärsia keele kõrval asjaajamises kasutusele ka turgi keeled.

Timuriidide riik nõrgenes kiiresti. 1501 hakkasid piirkonda hõivama usbekid, kes seni olid rändhõimudena elanud Araali merest põhja pool.

19. sajandil hõivas Venemaa Kesk-Aasia. Kesk-Aasiale pretendeeris ka Suurbritannia, kuid 18131907 kestnud poliitilises mängus jäi Venemaa peale.

Pärast Oktoobrirevolutsiooni ei läinud Kesk-Aasia kohe kommunistidega kaasa, sest töölisklass oli seal väikesearvuline. Alles 1924 suudeti luua Usbeki NSV. 1925 võeti Usbeki NSV vastu Nõukogude Liitu.

Usbekistan iseseisvus 31 XII 1991.

Geograafia Edit

Usbekistan on kuiv, merepiirita riik. See on peale Liechtensteini ainus riik maailmas, mis piirneb ainult merepiirita riikidega.

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Põllumajandus on võimalik 10% territooriumist, oaasides ja jõgede ääres. Ülejäänud osa riigist on suur kõrb Kõzõlkum ja mäed. Kõrgeim koht on Tadžikistani piiril Hisori ahelikus asuv Xarati Sulton(?) (4643 m).

Kliima Edit

Kliima on mandriline, sajab vähe, 100–200 mm/a. Õhutemperatuur tõuseb suvel 40 °C-ni, talvel langeb −23 °C-ni.

Taimestik Edit

Loomastik Edit

Kaitsealad Edit

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Usbekistan jaguneb halduslikult 12 vilajetiks (viloyat), üheks vabariigiks (respublika) ja üheks keskalluvusega linnaks (shahar). Vilajetid jagunevad omakorda rajoonideks.

Rahvastik Edit

80,0% rahvastikust moodustavad usbekid, 5,5% venelased, 5,0% tadžikid, 3,0% kasahhid, 2,5% karakalpakid, 1,5% tatarlased ja 2,5% teised rahvad.

Juudid on Usbekistanis väga kaua elanud. 1989. aastal loendati seal 94 900 juuti, kuid nõukogude võimu kokkuvarisemise järel on neist enamus Iisraeli emigreerunud. 2007 elas Usbekistanis alla 5000 juudi.

34,1% Usbekistani elanikest on alla 14-aastased (2008).

Suurimad linnad Edit

Ainus miljoni linn on pealinn Taškent. Üle 100 000 elanikuga linnu on 16, üle 50 000 elanikuga 19 ja üle 25 000 elanikuga 55 linna. Suurimad linnastud on Taškent (3 171 259 el, 2007), Namangan (621 381) ja Andijon (542 617).

Koht Linn Vilajett Elanikke (2007)
1. Taškent Taškent 2 309 600[1]
2. Namangan Namangan 449 200[2]
3. Andijon Andijon 321 622
4. Samarkand Samarkand 312 863
5. Buhhaara (Buxoro) Buhhaara 263 400[3]
6. Nukus Karakalpakkia 240 734
7. Qarshi Qashqadaryo 230 772[4]
8. Qoʻqon Fergana 210 794[5]
9. Chirchiq Taškent 168 396
10. Fergana (Fargʻona) Fergana 161 552

Märkused

Majandus Edit

Valuuta Edit

Rahaühik on Usbekistani som (UZS).

Kultuur Edit

Sport Edit

Populaarseim spordiala on jalgpall. Rahvuskoondis on osalenud Aasia meistrivõistlustel viiel korral, parim koht neljas (2011). Rahvussport on kupkari.

Olümpiamängudel Edit

Esimest korda osaleti iseseisva võistkonnana 1994. aasta taliolümpiamängudel. Alates sellest ajast on osaletud igal suveolümpiamängudel. 19521988 osaleti Nõukogude Liidu ja 1992 SRÜ koondises. Usbekistan on võitnud suveolümpiamängudelt 20 medalit (5 kulda, 5 hõbedat ja 10 pronksi), enamjaolt tõstmises ja poksis (mõl 7 medalit). Ainus taliolümpiamängude medal pärineb 1994. a-st, kui Lina Tšerjazova (s. 1968) võitis kuldmedali naiste vigursuustamise akrobaatilistest hüpetes. Olümpiakomitee asutati 1992.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Uzbekistan

Võeti kasutusele 18 XI 1991. Kuusirp sümboliseerib islamit ning 12 täht sümboliseerivad islami kalendri kuid ja sodiaagi tähtkuju.

Vapp Edit

Coat of arms of Uzbekistan cyrillic

Võeti kasutusele 2 II 1992.

Hümn Edit

Riigihümn on "O'zbekiston Respublikasining Davlat Madhiyasi". Sõnad Abdulla Aripov, viis Mutal Burhonov (1916–2002).

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.