Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Piirneb põhjas Slovakkiaga, idas Ukraina ja Rumeeniaga, lõunas Serbia ja Horvaatiaga, edelas Sloveeniaga ja läänes Austriaga.
Etümoloogia[]
Ajalugu[]
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Veestik[]
Kõik Ungari jõed kuuluvad Doonau basseini. Pikim Ungarit läbiv jõgi on Doonau. Pikkuselt teine on Tisza.
Kliima[]
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Ungari jaguneb pealinna alaks, 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város).
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Komitaat | Elanikke (2011) |
|---|---|---|---|
| 1. | Budapest | Budapest | 1 729 040 |
| 2. | Debrecen | Hajdú-Bihar | 211 320 |
| 3. | Szeged | Csongrád | 168 048 |
| 4. | Miskolc | Borsod-Abaúj-Zemplén | 167 754 |
| 5. | Pécs | Baranya | 156 049 |
| 6. | Győr | Győr-Moson-Sopron | 129 527 |
| 7. | Nyíregyháza | Szabolcs-Szatmár-Bereg | 119 746 |
| 8. | Kecskemét | Bács-Kiskun | 111 411 |
| 9. | Székesfehérvár | Fejér | 100 570 |
| 10. | Szombathely | Vas | 77 566 |
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on Ungari forint (HUF; Ft).
Kultuur[]
Sport[]
Ungari jalgpallil on märkimisväärne ajalugu. Ungari rahvuskoondis on võitnud kolm olümpiakulda, 1938. ja 1954. aasta maailmameistrivõistlustel saadi teine koht ning 1964. aasta Euroopa meistrivõistlustel kolmas koht.
Sümboolika[]
- Rahvuslill on tulp.
- Rahvuslind on stepipistrik.
Lipp[]
Võeti kasutusele 1 X 1957. Lipp on horisontaalne trikoloor, millel on punane, valge ja roheline laid.
Vapp[]
Võeti kasutusele 3 VII 1990.
Hümn[]
Riigihümn on "Isten, áldd meg a magyart" ('Jumal, Isa vägevaim...'). Sõnad Ferenc Kölcsey, viis Ferenc Erkel. Riigihümnina 1844. aastast.