"Saratoga" 1942. aastal pärast pikka remonti
USS "Saratoga" (CV-3) oli Lexington-klassi lennukikandja, mis ehitati 1920. aastatel USA mereväele. See nimetati 1777. aastal Ameerika iseseisvussõjas toimunud Saratoga lahingu järgi.
"Saratoga" veeväljasurve oli 40 000 tonni. Selle pikkus oli 270 meetrit, laius 32 meetrit ja süvis 9,3 meetrit. Lennukikandja mahutas 90 lennukit. Laeva võimsus oli 184 000 hobujõudu ja suurim kiirus oli 33,25 sõlme. Laeva meeskonna suurus oli 3300.
Algselt oli see 1917. aastal ehitatud lahinguristlejaks, kuid ehitati hiljem ümber USA mereväe üheks esimeseks lennukikandjaks pärast Washingtoni merelepingu sõlmimist 1922. aastal. Laev võeti teenistusse 1928. aastal ja olid määratud kogu oma teenistusajaks USA Vaikse Ookeani Laevastikku.
"Saratoga" oli "Enterprise'i" ja "Rangeri" kõrval üks kolmest USA laevastiku sõjaeelsest lennukikandjast, mis oli teenistuses kogu Teise maailmasõja.
Veidi aega pärast Jaapani rünnakut Pearl Harborile osales "Saratoga" 1941. aasta detsembris Wake'i saare lahingus, milles USA-l ei õnnestunud Wake'i saart tagasi vallutada, ja sai paar nädalat hiljem, 11. jaanuar 1942 Jaapani allveelaevalt torpeedotabamuse. Pärast pikka aega kestnud remonti toetas "Saratoga" Guadalcanali lahingus osalenud vägesid ja selle lennuk uputas 1942. aasta augustis Ida-Saalomoni saarte lahingus Jaapani kergeristleja "Ryūjō". Guadalcanali lahingus oli "Saratoga" liitlasvägede laevastiku juhataja Frank Fletcheri lipulaev. Lennukikandja sai 31. augustil taas torpeedotabamuse ja läks uuesti remonti.
1943. aastal toetas "Saratoga" liitlasvägedesid New Georgia saarte ja Bougainville'i vallutamise juures ning lennukikandja lennukid ründasid sama aasta novembris kahel korral Rabaulis asunud Jaapani baasi. 1944. aasta alguses pakkusid Gilberti ja Marshalli saarte kampaanias lennukikandja lennukid toetust õhust. Seejärel viidi laev teenistusse India ookeani, kus see toetas mitme kuu jooksul Briti laevastiku rünnakuid Jaava ja Sumatra saarele. Pärast lühikest remonti 1944. aasta keskel sai sellest ülejäänud aastaks õppelaev.
"Saratoga" pärast laeva tabanuid kamikazesid 21. veebruaril 1945
1945. aasta alguses osales "Saratoga" oma ööhävitajatega Iwo Jima lahingus. Lahingus tabasid lennukikandjat tõsiselt mitu kamikazet ja see oli sunnitud USA-sse remonti minema. Laev, mis oli nüüd üsna vananenud, muudeti püsivalt õppelaevaks. See jäi sellesse töösse kuni kogu ülejäänud sõjaks ja kasutati pärast Jaapani kapituleerumist USA vägede trandspordiks tagasi kodumaale.
1946. aasta keskel kasutati laeva Bikini atollil operatsiooni "Crossroads" käigus tuumapommide katsetamisel ühe sihtmärgina. Esimene katsetus tegi laevale vaid mõningast kahju, kuid teise katsetuse ajal 25. juulil see uppus.