FANDOM


Atlantic Forest

Troopiline vihmamets Paraguays

Troopiline vihmamets on ökosüsteemi tüüp, mis esineb umbes 10. pikkus- ja laiuskraadi vahel ekvaatori ümbruses niiske troopilise kliimaga aladel. Troopilised vihmametsad kasvavad Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Austraalias. Troopilisi vihmametsi esine neil laiustel Andide piirkonnas Lõuna-Ameerikas ja Ida-Aafrikas, mida mõjutab mussoon.

Levik Edit

Rain forest location map

Troopiliste vihmametsade (tumerohelisega) levik

Troopiline vihmamets kasvab kuni 3000 meetri kõrgusel merepinnast. Kasvualal valitseb püsiv madalrõhuala, kus sajab rohkem kui 200 päeval aastas. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur ületab 18 kraadi ja kuude keskmise õhutemperatuuri kõikumine on väikseim kui kuus kraadi.

Ameerika Edit

Ameerika vihmametsad või neotroopise vihmametsad katavad rohkem kui kolmandiku kogu maailma vihmametsadest, ja nende elustik on maailma liigirikkaim. Troopilised vihmametsad esinevad Amazonase madalikul ja mägises Kesk-Ameerikas. Amazona vihmametsa võib jagada paljudeks eri tüüpideks, millest igaühel on oma puuliigid ja muu taimestik, samuti eriline struktuur ja mullastik.

Iseloomulikud liigid Ameerika vihmametsades on näiteks puukonlased, jaaguar, laiskloomad, möiraahv ja maailma suurim näriline kapibaara. Amazonase jões elavad näiteks lihasööjad piraajad ja amazonase jõedelfiin.

Aafrika Edit

Aafrika, Kongo jõgikonna vihmametsades elavad näiteks mandrill ja rannikugorilla. Aafrika metsaelevandil on oluline mõju Aafrika vihmametsadele. Madagaskari vihmametsades elavad muu hulgas fossa, aie ja leemurlased.

Austraalia ja Uus-Guinea Edit

Austraalia ja Uus-Guinea vihmametsade loomastik on omavahel üsna sarnane, kuna need kaks maad on varem olnud maaga ühenduses. Vihmametsades elab palju kukkurloomi, näiteks puukängurud. Pärdiklasi seal ei ela. Suurim loom on kaasuar, kes võib kasvada kuni inimese kõrguseks.

Aasia Edit

Lõuna- ja Kagu-Aasia vihmametsades elab palju puudelt puudele lendavaid loomi , näiteks kaguanlased. Puudest domineerivad kõrged kaksiktiibviljalised, mis teevad metsad eriti avatuks. Mererannikul leidub mangroove. Puudel elavad orangutanid, ahvid ja ninaahvid ning maapinnal suurimetajatest tiigrid ja ninasarvikud.