FANDOM


Pule‘anga Tonga (tonga)
Kingdom of Tonga (inglise)
Flag of Tonga.png
Tonga on the globe (Polynesia centered).png
PealinnNuku‘alofa
Ametlikud keeled niue, inglise
Pindala
 -  Kogupindala 748 km2
Rahvaarv
 -  Rahvaarv 103 036 (2011)

Tonga on saareriik Okeaanias Polüneesias. Tonga koosneb 169 saarest, millest 36 on asustatud. Saarestik jaguneb kolmeks põhirühmaks: Vava‘u saared põhjas, Ha‘apai saared keskosas ja Tongatapu saared lõunas. Saarte ulatus põhjast lõunasse on 800 km. Tongat ümbritseb loodes Fidži ja Wallis ja Futuna, kirdes Samoa, idas Niue, edelas Kermadeci saared ning läänes Uus-Kaledoonia ja Vanuatu. Pealinn Nukuʻalofa asub Tongatapu saarel, mis on suurima pindala (257 km²) ja rahvaarvuga saar.

Tonga saared avasid eurooplastele hollandlased Willem Schouten ja Jacob Le Maire 1616. aastal. 1900. aastal sai Tonga Briti protektoraadiks. Tonga iseseisvus 4 VI 1970. Tonga on ainus monarhia Vaikses ookeanis ja see erineb ülejäänud monarhiatest selle poolest, et kuningal on otsustusõigus. 2012. aastast on Tonga kuningas Tupou VI.

Etümoloogia Edit

Nimi "Tonga" tuleneb mitme polüneesia keele sõnast tonga, mis tähendab 'lõuna'. Tonga on Polüneesia keskosa lõunapoolsem saarestik.

Ajalugu Edit

Umbes 3000 aastat tagasi asusid polüneeslased Tongatapu saarele. 1900 sai Tonga Suurbritannia protektoraadiks. Tonga iseseisvus 1970.

Geograafia Edit

Kliima Edit

Kliima on troopiline. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on Nukuʻalofas 25 °C ja juulis 21 °C. Sajab 1530 mm/a, kõige enam veebruaris ja märtsis (vastavalt 190 ja 210 mm) ning kõige vähem septembris (90 mm).

Haldusjaotus Edit

Tonga on jagatud viieks esimese järgu haldusüksuseks, mis jagunevad 23 piirkonnaks.

Majandus Edit

Valuuta Edit

Rahaühik on paʻanga (kood TOP; tähis T$), mis jaguneb sajaks seniti'ks. Käibel rahatähed nominaalväärtusega 1, 2, 5, 10, 20, 50 ja 100 paʻangat ning mündid 5, 10, 20, 50 seniti'd, 1 ja 2 paʻanga väärtusega mündid on haruldased.

Kultuur Edit

Sport Edit

Rahvussport on ragbi. Tonga rahvusmeeskond on osalenud kuuel maailmameistrivõistlusel. Seni ainsa olümpiamedali on võitnud poksija Paea Wolfgramm (hõbe, 1996).

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Tonga

Võeti kasutusele 4 XI 1875. Tonga põhisedausse lisati punkt, et lippu ei muudeta enam kunagi. Punase kanga vardapoolses ülanurgas on valge ristkülik punase ristiga, mille eeskujuks on Suurbritannia punane merelipp (Red Ensign). Rist sümboliseerib riigi kristlastest elanikkonda, valge sümboliseerib puhtust ja punane Jeesuse verd tema ristilöömisel ning näitab ka Tonga rahva ustavust temale.

Vapp Edit

Coat of arms of Tonga

Võeti kasutusele 1875. Vapi kohal on Tonga kuninglik kroon, mida ümbritseb õlipuu pärg.

Hümn Edit

Riigihümn on "Ko e fasi 'o e tu'i 'o e 'Otu Tonga". Sõnad Uelingatoni Ngū Tupoumalohi, viis Karl Gustavus Schmitt.