| Togo Vabariik République Togolaise
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
|
||||||
 |
||||||
| Pealinn | Lomé | |||||
| Pindala | ||||||
| - | Kogupindala | 56,785 km2 | ||||
| Rahvaarv | ||||||
| - | Rahvaarv | 6 619 000 (2009) | ||||
Togo on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb läänes Ghanaga, idas Benin ja põhjas Burkina Fasoga. Lõunas on Guinea laht, mille rannikul asub riigi pealinn Lomé. Riigi majandus sõltub põllumajandusest. Kaubandusteede asukohana on Togo olnud sajandeid oluline kaubanduskoht.
Etümoloogia[]
Nimi "Togo" tuleneb evekeelsetest sõnadest to ('vesi') ja go ('kallas').
Ajalugu[]
Enne koloniaalaega[]
15. sajandi keskpaiku saabusid Togo rannikule portugallased. Pikka aega aeglustas piirkonna arengut orjakaubandus.
Lõunas moodustasid eved ning põhjas temid ja tšokod keskselt juhitud hõimuliite. Lõunas tegeldi põlluharimise ja käsitööga ja merel kalapüügiga, põhjas loomakasvatuse, jahinduse ja korilusega. Piirkonda läbivad kaubateed, mis on soodustatud piirkonna kaubavahetust.
Koloniaalaeg[]
Togolandi kaart, 1885
1884 allkirjastas Saksamaa eve valitseja Mlapa III-ga protektoraadikokkulepe, mille kohaselt läks osa rannikust Saksa kontrolli alla. Saksa edu sisemaal seisis pikka aega silmitsi kohalike rahvaste ägeda vastupanuga. Kohalikud elanikud sunniti kasvatama puuvilla, kohvi ja kakaod, teha sunnitööd ja neile määrati kõrged maksud. Põllumajandussaaduste ekspordiks ehitati raudtee ja Lomé'i sadam.
Togoland, Rudolf Hellgrewe (1908)
Esimese maailmasõja ajal, 1914. aastal, tungisid piirkonda Suurbritannia ja Prantsusmaa. Versailles' rahuga läks Tog lääneosa Suurbritannia ja idaosa Prantsusmaa mandaatidele. Rahvasteliit kinnitas piiri kahe riigi vahel 1922. 1923 liitus Briti Togoland Briti Kullarannikuga.
Iseseisvusaeg[]
Togo kuulutati iseseisvaks vabariigiks 27. aprillil 1960.
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Riigi keskosa
Togo rannikujoon on lühike (56 km). Riik koonseb pms savannivööndist ja mägisest piirkonnast. Lõunas, rannikuääres leidub laguune, soid ja järvesid. Kõrgeim koht Mount Agou (986 m).
Kliima[]
Togos valitseb troopiline kliima. Pealinn Lomés on aastaringne maksimaalne temperatuur 28–33 kraadi ja keskmine madalaim temperatuur 22–25 kraadi. Kuivem on rannikul, kuid lõunaosa esineb kaks vihmaperioodi. Põhja pool kestab vihmaperiood juunist septembrini. Kuival perioodil on tavaline tuul harmattan.
Taimestik[]
Togo rannik
Suurem osa riigist on kaetud savanniga. Troopiline vihmametsa on palju maharaiutud. Mets katab riigist neljandiku. Kõrgendikel leidub niiskeid vihametsi. Tavalisemad liigid on palmilised ja akaatsia, metsades kasvavad eukalüpt ja eebenipuu.
Rannikul, niiskestes piirkondades leidub mangroovimetsi. Rannikul on tavalisemad palmilised. Jõgede kallastel leidub galeriimetsi.
Loomastik[]
Viimasel sajandil on Togo loomastik suuresti vaesunud. Selle peamine põhjus on põllumaade laienemine ja metsatustumine. Elutsevad elevandid, lõvid ja antiloobid, jõgede kallastel krokodillid ja jõehobud. Metsad ja märgaladel elutseb mitut liiki ahve, pms paavianid ja šimpansid. Soostunud rannikul elutsevad kahepaiksed ja roomajad, sh mõned mürgimaod.
Kaitsealad[]
Kaitsealad hõlmavad 8%. Tähtsaim looduskaitseala on riigi põhjaosas asuv Kérani rahvuspark. Põlismetsade kaitseks on loodud riigi keskossa Fazao Mafakassa rahvuspark. See hõlmab savanne, tihedaid metsi ja rohuseid künkaid. 1954 loodi elevantide kaitseks Fosse aux Lionsi rahvuspark.
Riik[]
Haldusjaotus[]
Togo jaguneb viieks piirkonnaks (région). Nendeks on põhjas lõunasse Savannipiirkond, Kara piirkond, Keskpiirkond, Mägipiirkond ja Rannikupiirkond. Piirkonnad jagunevad 35 prefektuuriks.
Rahvastik[]
Togos elab 37 etnilist rahvast. Kõige suuremad rahvusrühmad on lõunas eved ja minad ning põhjas kabjed. 99% Togo elanikkonnast moodustavad Aafrika rahvad. Ametlik keel on prantsuse. Lõunaosas kõneldakse veel eve ja geni keelt ning põhjaosas kabje ja dagbani keelt.
Ligikaudu poolt Togo rahvastikust tunnistab loodususundeid. Kristlasi on 29% ja moslemeid 20%.
HIV kandjaid on täiskasvanute seas 3,3% (2007).
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Piirkond | Elanike arv (2011) |
|---|---|---|---|
| 1. | Lomé | Rannikupiirkond | 837 437 |
| 2. | Sokodé | Keskpiirkond | 95 070 |
| 3. | Kara | Kara | 94 878 |
| 4. | Kpalimé | Mägipiirkond | 75 084 |
| 5. | Atakpamé | Mägipiirkond | 69 261 |
| 6. | Dapaong | Savannipiirkond | 58 071 |
| 7. | Tsévié | Rannikupiirkond | 54 474 |
Majandus[]
Togo sõltub põllumajandusest. Majandussektoris töötab 65% tööjõust. Kakao, kohv ja puuvill moodustavad 40% ekspordist. Tööstusharudest on suurim fosfaadikaevandamine.
Olulisemad loodusvaravad on fosfaat, lubjakivi ja marmor.
Transport[]
Togos on kaheksa lennuvälja, millest kahel on kattega rajad. Raudteid on 532 km ja kattega maanteid 2376 km. Sadamalinnad on Kpeme ja Lomé.
Valuuta[]
Rahaühik on Kesk-Aafrika frank (XAF).
Kultuur[]
Sport[]
Togo on osalenud olümpiamängudel 1972. aastal ja 1984. aastast alates. Esimese ja seni ainsa medali on võitnud aerutaja Benjamin Boukpeti.
Togo jalgpallikoondis on ainsal korral maailmameistrivõistlustel osalenud 2006. aastal.
Sümboolika[]
Lipp[]
Võeti kasutusele 27. aprillil 1960.
Vapp[]
Võeti kasutusele 14. märtsil 1962. Kaks vibudega punast lõvi sümboliseerivad vaprust. Vibud ja nooled kutsuvad üles võitlema oma vabaduse eest. Tähed RT kollasel päikesekujulisel kilbil on lühend riigi prantsuskeelsest nimest République Togolaise. Nende kohal lehvib kaks Togo lippu. Ülaservas on lint prantsuskeelse deviisiga "Union, Paix, Solidarite" ('Ühtsus, rahu, solidaarsus').
Hümn[]
Riigihümn on "Salut à toi, pays de nos aïeux". Sõnade ja viisi autor on Alex Casimir-Dosseh. See oli riigihümn aastatel 1960–1979 ja on uuesti alates 1992. aastast, kui riigis taastati mitmeparteisüsteem.