FANDOM


Togo Vabariik
République Togolaise
Flag of Togo.png Coat of arms of Togo.png
Togo on the globe (Africa centered).png
PealinnLomé
Pindala
 -  Kogupindala 56 785 km2
Rahvaarv
 -  Rahvaarv 6 619 000 (2009)

Togo on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb läänes Ghanaga, idas Benin ja põhjas Burkina Fasoga. Lõunas on Guinea laht, mille rannikul asub riigi pealinn Lomé. Riigi majandus sõltub põllumajandusest. Kaubandusteede asukohana on Togo olnud sajandeid oluline kaubanduskoht.

Etümoloogia Edit

Nimi "Togo" tuleneb evekeelsetest sõnadest to ('vesi') ja go ('kallas').

Ajalugu Edit

Enne koloniaalaega Edit

15. sajandi keskpaiku saabusid Togo rannikule portugallased. Pikka aega aeglustas piirkonna arengut orjakaubandus.

Lõunas moodustasid eved ning põhjas temid ja tšokod keskselt juhitud hõimuliite. Lõunas tegeldi põlluharimise ja käsitööga ja merel kalapüügiga, põhjas loomakasvatuse, jahinduse ja korilusega. Piirkonda läbivad kaubateed, mis on soodustatud piirkonna kaubavahetust.

Koloniaalaeg Edit

Togo1885

Togolandi kaart, 1885

1884 allkirjastas Saksamaa eve valitseja Mlapa III-ga protektoraadikokkulepe, mille kohaselt läks osa rannikust Saksa kontrolli alla. Saksa edu sisemaal seisis pikka aega silmitsi kohalike rahvaste ägeda vastupanuga. Kohalikud elanikud sunniti kasvatama puuvilla, kohvi ja kakaod, teha sunnitööd ja neile määrati kõrged maksud. Põllumajandussaaduste ekspordiks ehitati raudtee ja Lomé'i sadam.

Togoland

Togoland, Rudolf Hellgrewe (1908)

Esimese maailmasõja ajal, 1914. aastal, tungisid piirkonda Suurbritannia ja Prantsusmaa. Versailles' rahuga läks Tog lääneosa Suurbritannia ja idaosa Prantsusmaa mandaatidele. Rahvasteliit kinnitas piiri kahe riigi vahel 1922. 1923 liitus Briti Togoland Briti Kullarannikuga.

Iseseisvusaeg Edit

Togo kuulutati iseseisvaks vabariigiks 27. aprillil 1960.

Geograafia Edit

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kpalimé hills, DSC00773 - by Fanfan

Riigi keskosa

Togo rannikujoon on lühike (56 km). Riik koonseb pms savannivööndist ja mägisest piirkonnast. Lõunas, rannikuääres leidub laguune, soid ja järvesid. Kõrgeim koht Mount Agou (986 m).

Kliima Edit

Togos valitseb troopiline kliima. Pealinn Lomés on aastaringne maksimaalne temperatuur 28–33 kraadi ja keskmine madalaim temperatuur 22–25 kraadi. Kuivem on rannikul, kuid lõunaosa esineb kaks vihmaperioodi. Põhja pool kestab vihmaperiood juunist septembrini. Kuival perioodil on tavaline tuul harmattan.

Taimestik Edit

Aného Beach, DSC01107 - by Fanfan

Togo rannik

Suurem osa riigist on kaetud savanniga. Troopiline vihmametsa on palju maharaiutud. Mets katab riigist neljandiku. Kõrgendikel leidub niiskeid vihametsi. Tavalisemad liigid on palmilised ja akaatsia, metsades kasvavad eukalüpt ja eebenipuu.

Rannikul, niiskestes piirkondades leidub mangroovimetsi. Rannikul on tavalisemad palmilised. Jõgede kallastel leidub galeriimetsi.

Loomastik Edit

Viimasel sajandil on Togo loomastik suuresti vaesunud. Selle peamine põhjus on põllumaade laienemine ja metsatustumine. Elutsevad elevandid, lõvid ja antiloobid, jõgede kallastel krokodillid ja jõehobud. Metsad ja märgaladel elutseb mitut liiki ahve, pms paavianid ja šimpansid. Soostunud rannikul elutsevad kahepaiksed ja roomajad, sh mõned mürgimaod.

Kaitsealad Edit

Kaitsealad hõlmavad 8%. Tähtsaim looduskaitseala on riigi põhjaosas asuv Kérani rahvuspark. Põlismetsade kaitseks on loodud riigi keskossa Fazao Mafakassa rahvuspark. See hõlmab savanne, tihedaid metsi ja rohuseid künkaid. 1954 loodi elevantide kaitseks Fosse aux Lionsi rahvuspark.

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Togo jaguneb viieks piirkonnaks (région). Nendeks on põhjas lõunasse Savannipiirkond, Kara piirkond, Keskpiirkond, Mägipiirkond ja Rannikupiirkond. Piirkonnad jagunevad 35 prefektuuriks.

Rahvastik Edit

Togos elab 37 etnilist rahvast. Kõige suuremad rahvusrühmad on lõunas eved ja minad ning põhjas kabjed. 99% Togo elanikkonnast moodustavad Aafrika rahvad. Ametlik keel on prantsuse. Lõunaosas kõneldakse veel eve ja geni keelt ning põhjaosas kabje ja dagbani keelt.

Ligikaudu poolt Togo rahvastikust tunnistab loodususundeid. Kristlasi on 29% ja moslemeid 20%.

HIV kandjaid on täiskasvanute seas 3,3% (2007).

Suurimad linnad Edit

Koht Linn Piirkond Elanike arv (2011)
1. Lomé Rannikupiirkond 837 437
2. Sokodé Keskpiirkond 95 070
3. Kara Kara 94 878
4. Kpalimé Mägipiirkond 75 084
5. Atakpamé Mägipiirkond 69 261
6. Dapaong Savannipiirkond 58 071
7. Tsévié Rannikupiirkond 54 474

Majandus Edit

Togo sõltub põllumajandusest. Majandussektoris töötab 65% tööjõust. Kakao, kohv ja puuvill moodustavad 40% ekspordist. Tööstusharudest on suurim fosfaadikaevandamine.

Olulisemad loodusvaravad on fosfaat, lubjakivi ja marmor.

Transport Edit

Togos on kaheksa lennuvälja, millest kahel on kattega rajad. Raudteid on 532 km ja kattega maanteid 2376 km. Sadamalinnad on Kpeme ja Lomé.

Valuuta Edit

Rahaühik on Kesk-Aafrika frank (XAF).

Kultuur Edit

Sport Edit

Togo on osalenud olümpiamängudel 1972. aastal ja 1984. aastast alates. Esimese ja seni ainsa medali on võitnud aerutaja Benjamin Boukpeti.

Togo jalgpallikoondis on ainsal korral maailmameistrivõistlustel osalenud 2006. aastal.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Togo

Võeti kasutusele 27. aprillil 1960.

Vapp Edit

Coat of arms of Togo

Võeti kasutusele 14. märtsil 1962. Kaks vibudega punast lõvi sümboliseerivad vaprust. Vibud ja nooled kutsuvad üles võitlema oma vabaduse eest. Tähed RT kollasel päikesekujulisel kilbil on lühend riigi prantsuskeelsest nimest République Togolaise. Nende kohal lehvib kaks Togo lippu. Ülaservas on lint prantsuskeelse deviisiga "Union, Paix, Solidarite" ('Ühtsus, rahu, solidaarsus').

Hümn Edit

Riigihümn on "Salut à toi, pays de nos aïeux". Sõnade ja viisi autor on Alex Casimir-Dosseh. See oli riigihümn aastatel 19601979 ja on uuesti alates 1992. aastast, kui riigis taastati mitmeparteisüsteem.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.