FANDOM


Rock'n'rolli Kuulsuste Hall
Trs 20150623 milwaukee jp 105

The Rolling Stones esinemas 2015. aastal Milwaukee's Summerfestil. Vasakult paremale: Charlie Watts, Ronnie Wood, Mick Jagger ja Keith Richards.

The Rolling Stones on inglise rokkansambel, mis tuli kokku 1962. aastal Londonis. Ansambli koosseisu kuuluvad praegu laulja Mick Jagger, rütmikitarrist ja laulja Keith Richards, trummar ja klahvpillimängija Charlie Watts ning kitarrist Ronnie Wood.

Ansambli klassikalisse koosseisu kuulusid Brian Jones (rütmikitarr, suupill), Jagger (vokaal), Richards, Bill Wyman (bassikitarr), Watts ja Ian Stewart (klaver). 1963. aastal lahkus Stewart ansambli ametlikust koosseisust, kuid ta osales ansambliga kontsertturneedel kuni 1985. aastani. Jones lahkus ansamblist veidi vähem kui kuu enne oma surma 1969. aastal, olles asendatud juba varem Mick Tayloriga, kes kuulus ansamblisse kuni 1974. aastani. Pärast Taylori lahkumist võttis tema koha 1975. aastal üle Wood, kes on alates sellest olnud koos Richardsiga ansambli põhikitarrist. Pärast Wymani lahkumist ansamblist 1993. aastal, osales kontsertidel bassikitarristi kohal Darryl Jones. Kontserttuuridel on ansambli koosseisu kuulunud veel teiste seas Nicky Hopkins (1967–1982), Ian McLagan (1978–1981), Billy Preston (1970. aastate keskpaik) ja Chuck Leavell (alates 1982. aastast).

Ansambel andis oma esimese avaliku kontserdi 12. juulil 1962 Londonis Marquee Club'is, kui esineti nime all The Rollin' Stones.[1]

Brian Jones 1965

Brian Jones (1965)

Ansambli juhiks oli alguses Brian Jones, kes erinevalt heast pillimänguoskusest ei olnud kuigivõrd andekas laulukirjutaja, ja pärast seda kui Jagger ja Richards hakkasid koos laule looma, vähenes tema tähtsus ansamblis. Tema oskused avalduvad eriti albumil "Aftermath" (1966), mis oli ansambli esimene ainult originaalmaterjalist koosnenud album, kus ta mängis marimbafonil, simblil, sitaril ja erinevatel klahvpillidel, samuti tavapärastel kitarril ja suupillil. Pärast seda hakkas tema loomingulisus ja mõju vähenema, mistõttu muutus ta depressiivseks ja narkootikumidest sõltuvaks ning sellest tulenevalt vallandati ta paar nädalat enne oma surma ansamblist.[2]

The Rolling Stones kuulus juhtivate Briti invasiooni ansamblite hulka, mis 1960. aastate keskpaigas muutusid USA-s populaarseteks. The Rolling Stones identifitseeris ennast 1960. aastate noorusliku ja mässumeelse vastandkultuuriga. Ansambel sai mõjutusi bluusmuusikast ja varasest rock'n'rollist. Ansambli esimesene esikohasingel USA-s oli "(I Can't Get No) Satisfaction", mis jõudis USA-s esikohale 10. juulil 1965. Hiljem valis ajakiri Rolling Stone selle kõigi aegade parimate laulude seas teisele kohale. 1960. aastate keskel alustas ansambel lühikest aega muusikalist eksperimenteerimist, mis tipnes psühhedeelse albumiga "Their Satanic Majesties Request" (1967). Järgnevalt naasis ansambel oma bluusimuusika juurte juurde albumiga "Beggars Banquet" (1968), millele järgnesid albumid "Let It Bleed" (1969), "Sticky Fingers" (1971) ja "Exile on Main St." (1972), mida peetakse üldiselt ansambli parimateks albumiteks ja mis pärinevalt ansambli nn kuldsest perioodist. Umbes sel ajal hakati neid lavale kutsudes nimetama "maailma parimaks rock'n'rolli ansambliks" ("World's Greatest Rock and Roll Band").

The Rolling Stones Tongue Logo

Ansambli logo kujundas John Pasche. Logo kujutab Jaggeri keelt. Logo võeti kasutusele 1971. aastal.

Ansambel avaldas läbi terve 1970. aastate kommertslikult edukaid salvestisi ning ansambli albumeid müüdi palju, milleks olid muuhulgas albumid "Some Girls" (1978) ja "Tattoo You" (1981), mis olid ansambli kõige populaarsemad albumid üle maailma. Aastatel 19831987 Jaggeri ja Richardsi vahel toimunud pingeid viisid peaaegu ansambli laiali minekuni. 1987. aastal õnnestus neil oma vastastikune suhe taastada. Nad eraldusid ajutiselt ansamblist, et töötada sooloprojektide kallal, kuid tegid mõni aeg hiljem tagasituleku albumiga "Steel Wheels" (1989). Alates 1990. aastatest on ansambli albumid ilmunud harvem ja need pole saanud enam nii head vastukaja kui varem. Selleset hoolimata on ansambel köitnud publikuhuvi 1990. ja 2000. aastatel suurte kontsertturneedega. 2007. aastal kuulusid ansambli kontsertturneed "Voodoo Lounge Tour" (1994–1995), "Bridges to Babylon Tour" (1997–98), "Licks Tour" (2002–03) ja "A Bigger Bang Tour" (2005–07) viie suurima piletituluga kontsertturneede hulka läbi aegade. 8. augustil 1998 andis ansambel turnee "Bridges to Babylon Tour" käigus kontserdi ka Tallinna lauluväljakul. Tallinnas antud kontsert oli piletimüügiedult turnee üks tagasihoidlikum, kui 40 000 piletist müüdi ainult veidi üle 28 000. 25. märtsil 2016 andis The Rolling Stones 500 000 pealtvaataja ees esimese välismaise rokkansamblina kontserdi Kuubal.

1989. aastal võeti The Rolling Stones Rock'n'rolli Kuulsuste Halli ja 2004. aastal Suurbritannia Muusika Kuulsuste Halli liikmeks. Ajakiri Rolling Stone on neid nimetanud kõigi aegade saja parima artisti seas neljandale kohale. Ansambel on andnud Suurbritannias kokku välja 23 ja USA-s 25 stuudioalbumit, lisaks on välja antud 18 live-albumit ja arvukalt kogumikalbumeid. 1969. aasta album "Let It Bleed" oli nende esimene viiest järjestikusest esikohale tõusnud stuudio- ja live-albumist Suurbritannias. 1971. aastal album "Sticky Fingers" oli esimene kaheksast järjestikusest esikohale tõusnud ansamblist USA-s. Ansambel on kokku müünud maailmas üle 250 miljoni albumi.

Stuudioalbumid Edit

Viited Edit

Välislingid Edit

The Rolling Stones
Mick JaggerKeith RichardsCharlie WattsRonnie Wood
Endised liikmed: Brian JonesBill WymanIan Stewart Mick Taylor
"The Rolling Stones" (1964) • "The Rolling Stones No. 2" (1965) • "Out of Our Heads" (1965) • "December's Children (And Everybody's)" (1965) • "Aftermath" (1966) • "Between the Buttons" (1967) • "Their Satanic Majesties Request" (1967) • "Beggars Banquet" (1968) • "Let It Bleed" (1969) • "Sticky Fingers" (1971) • "Exile on Main St." (1972) • "Goats Head Soup" (1973) • "It's Only Rock 'n Roll" (1974) • "Black and Blue" (1976) • "Some Girls" (1978) • "Emotional Rescue" (1980) • "Tattoo You" (1981) • "Undercover" (1983) • "Dirty Work" (1986) • "Steel Wheels" (1989) • "Voodoo Lounge" (1994) • "Bridges to Babylon" (1997) • "A Bigger Bang" (2005) • "Blue & Lonesome" (2016)
Rock'n'rolli Kuulsuste Hall