The Doobie Brothers 1974. aastal. Vasakult paremale: Keith Knudsen, Tiran Porter, Patrick Simmons, Tom Johnston (ees), John Hartman.
The Doobie Brothers on USA rock-ansambel, mis alustas tegevust 1970. aastal California osariigis San Joses.
Ansambli algkoosseisu moodustasid kitarrist ja laulja Tom Johnston, kitarrist ja laulja Patrick Simmons, basskitarrist Dave Shogren ja trummar John Hartman. Ansambli koosseis on aja jooksul sageli muutunud ning ainsana on ansambli koosseisu kogu selle tegevusaja jooksul kuulunud Simmons.
Ansambel oli populaarne kogu 1970. ja 1980. aastate keskel. Ansambli tegevusaja võib jagada kolme perioodi. Aastatel 1970–1975, mil ansambli põhisolistiks oli Johnston, viljeles ansambel folgi, kantrimuusika ja R&B-i mõjutustega rokki. Johnston lahkus ansamblist 1977. aastal terviseprobleemide tõttu ja tema asemele tuli Michael McDonald, kes tõi ansamblisse soulimuusika. 1982. aastal läks ansambel laiali. 1987. aastal tuli ansambel uuesti kokku, samuti naasis Johnston.
Ansamblil on USA-s olnud kuusteist esineljakümne hitti. Esimese perioodi tuntumad laulud olid "Long Train Runnin'" (1973) ja "Black Water" (1974), millest viimane oli ansambli esimene esikohahitt. Kuulsaim McDonaldiga salvestatud laul oli "What a Fool Believes", mis jõudis samuti USA-s esikohale ning mis pälvis 1980. aastal kaks Grammy auhinda. Ansambli viimase perioodi tuntuim laul on "The Doctor" (1989).
2020. aastal võeti ansambel Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks. Ansambli albumeid on maailmas müüdud üle 40 miljoni.
Stuudioalbumid[]
- "The Doobie Brothers" (1971)
- "Toulouse Street" (1972)
- "The Captain and Me" (1973)
- "What Were Once Vices Are Now Habits" (1974)
- "Stampede" (1975)
- "Takin' It to the Streets" (1976)
- "Livin' on the Fault Line" (1977)
- "Minute by Minute" (1978)
- "One Step Closer" (1980)
- "Cycles" (1989)
- "Brotherhood" (1991)
- "Sibling Rivalry" (2000)
- "World Gone Crazy" (2010)
- "Southbound" (2014)
- "Liberté" (2021)