The Allman Brothers Band 1972. aastal. Vasakult paremale: Butch Trucks, Dickey Betts, Jaimoe Johanson, Gregg Allman, Berry Oakley
The Allman Brothers Band oli USA rock-ansambel, mille asutasid 1969. aastal Florida osariigis Jacksonville'is vennad Duane Allman (kitarr) ja Gregg Allman (laul, klahvpillid, laululooming). Lisaks kuulusid ansambli algkoosseisu veel Dickey Betts (kitarr, laul, laululooming), Berry Oakley (basskitarr), Butch Trucks (trummid) ja Jai Johanny "Jaimoe" Johanson (trummid). Ansambel ühendas bluusi, džässi ja kantrimuusika elemendid ning ansambli avalikele esinemistele olid iseloomulikud improvisatsioon ja instrumentaalmuusika.
Ansambli kaks esimest albumit "The Allman Brothers Band" (1969) ja "Idlewild South" (1970) ei saavutanud märkimisväärset edu, kuid 1971. aastal ilmunud live-album "At Fillmore East" esindas nende artistlikku ja kommertslikku läbimurret. Album sisaldab ansambli pikendatud esitusi eelnevatel stuudioalbumitel olnud lauludest "In Memory of Elizabeth Reed" ja "Whipping Post". Albumit "At Fillmore East" peetakse kõigi aegade parimaks live-albumiks.
Ansambli liider Duane Allman hukkus 1971. aasta oktoobris mootorrattaõnnetuses ning ansambel pühendas järgmisel aastal ilmunud albumi "Eat a Peach" temale. "Eat a Peach" osaline live-album, mis kinnistas ansambli populaarsust; albumil olid Gregg Allmani "Melissa" ja Dickey Bettsi "Blue Sky". Veidi rohkem kui aasta pärast Duane Allmani surma hukkus samuti mootorrattaõnnetuses ansambli bassist Berry Oakley. Ansambliga liitusid seejärel klahvpillimängija Chuck Leavell ja bassimängija Lamar Williams, kellega koos salvestati album "Brothers and Sisters" (1973). Albumil oli Bettsi kirjutatud hittsingel "Ramblin' Man", mis jäi ansambli ainsaks esikümnesse jõudnud singliks. 1970. aastate esimesel poolel tõusis ansambel rokkmuusika esirinda, kuid juba mõni aeg hiljem kerkisid ansamblis esile sisemised pinged. Ansambel lõpetas 1976. aastal tegevus, tuli kümnendi lõpus lühikeseks ajaks uuesti kokku ja lagunes taas 1982. aastal.
Ansambel tuli 1989. aastal veel üks korda kokku, misjärel anti välja rida uusi albumeid ja korraldati arvukaid kontserttuure. 1990. aastatel muutus ansambli koosseis märgatavalt; kõige märkimisväärsemaks lahkujaks oli Betts. Ansambel saavutas stabiilsuse 2000. aastatel koos bassisti Oteil Burbridge'i ning kitarristide Warren Haynesi ja Derek Trucksiga ning kogus tuntust igal kevadel New Yorgis Beacon Theatre'is toimunud kuu aja pikkuse kontsertide seeria poolest. Ansambel lõpetas lõplikult tegevuse 2014. aasta oktoobris pärast viimast ülesastumist Beacon Theatre'is. Butch Trucks sooritas 2017. aasta jaanuaris 69-aastaselt enesetapu. Gregg Allman suri sama aasta mais samuti 69-aastaselt maksavähki.
The Allman Brothers Band võeti 1995. aastal Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks. 2004. aastal paigutas ajakiri Rolling Stone ansambli kõigi aegade parimate artistide seas 52. kohale.
Diskograafia[]
Nii stuudio- kui ka live-albumid.
- "The Allman Brothers Band" (1969)
- "Idlewild South" (1970)
- "At Fillmore East" (1971)
- "Eat a Peach" (1972)
- "Brothers and Sisters" (1973)
- "Win, Lose or Draw" (1975)
- "Wipe the Windows, Check the Oil, Dollar Gas" (1976)
- "Enlightened Rogues" (1979)
- "Reach for the Sky" (1980)
- "Brothers of the Road" (1981)
- "Seven Turns" (1990)
- "Shades of Two Worlds" (1991)
- "An Evening with the Allman Brothers Band: First Set" (1992)
- "Where It All Begins" (1994)
- "An Evening with the Allman Brothers Band: 2nd Set" (1995)
- "Peakin' at the Beacon" (2000)
- "Hittin' the Note" (2003)
- "One Way Out" (2004)