FANDOM


Bra alt

"Texase mootorsaemõrvad" ("The Texas Chain Saw Massacre"[märkus 1]) on 1974. aastal linastunud USA õudusfilm, mille lavastas ja produtseeris Tobe Hooper.

Filmile kirjutas Hooper stsenaariumi koos Kim Henkeliga. Filmi peaosades mängivad Marilyn Burns, Paul A. Partain, Edwin Neal, Jim Siedow ja Gunnar Hansen, kelle rollideks on filmis vastavalt Sally Hardesty, Franklin Hardesty, hääletaja, peremees ja Leatherface, kes on filmi peamine antagonist. Film jälgib viit sõpra, kes langevad vana kodukohta külastades kannibalidest perekonna ohvriteks. Kuigi filmi turustati laiema publiku huvi pälvimiseks tõestisündinud loona, on kogu filmi sündmustik väljamõeldis; siiski on Leatherface'i tegelase ja mõne süžeelise üksikasja jaoks saadud inspiratsiooni päriselulise Ed Geini mõrvadest.

Hooper tootis filmi veidi vähem kui 300 000 dollari eest ja kasutas osatäitjatena võrdlemisi vähetuntud näitlejaid peamiselt Texase keskosast, kus filmi ka üles võeti. Madala eelarve tõttu oli Hooper sunnitud filmima pikki tunde seitse päeva nädalas, et võtted võimalikult kiiresti lõpetada ja vähendada varustuse rendikulusid. Filmi vägivaldse sisu tõttu oli Hooperil filmile keeruline levitajat leida. Levitamisõigused ostis lõpuks Bryanston Pictures. Hooper piiras filmis häirivat materjali lootuses, et filmi lubatakse kinos näidata reitingu all PG, kuid Motion Picture Association of America (MPAA) andis filmile reitingu R ehk alla 17-aastased võivad vaadata vaid täiskasvanu juuresolekul.

Pärast filmi linastumist 1974. aasta oktoobris keelati otsekohe mitmes riigis filmi näitamine ja hiljem võtsid paljud kinod selle filmis esineva vägivalla kohta esitatud kaebuste tõttu kavast maha. Kuigi film pälvis algul kriitikutelt vastakaid arvamusi, oli see äärmiselt edukas, teenides üle 30 miljoni dollari piletitulu. Hiljem on filmi positiivselt ümber hinnatud ning tänapäeval peetakse seda üheks kõigi aegade parimaks õudusfilmiks. Seda loetakse paljude slasher-žanrile iseloomulike elementide algatajaks, milleks on muuhulgas elektriliste tööriiste kasutamine mõrvarelvana ning mõrvari kujutamine suure, koguka ja näota tegelasena. Tänu filmi populaarsusele on tehtud sellele mitu järge ja uusversiooni.

Sisu Edit

Sally Hardesty (Marilyn Burns) ja tema liikumispuudega vend Franklin (Paul A. Partain) sõidavad väikebussiga, mille peal on veel nende kolm sõpra, Jerry (Allen Danziger), Kirk (William Vail) ja Pam (Teri McMinn), Hardestyde vanaisa hauda külastama, et uurida teateid vandalismist ja hauaröövidest. Pärastpoole otsustavad nad külastada Hardesty perekonna vana kodukohta. Teel sinna võtavad nad peale hääletaja (Edwin Neal). Ta hakkab rääkima oma perekonnast, kes töötas vanas tapamajas. Ta laenab Franklini taskunoa ja lõikab ennast sellega kätte ning teeb siis teistest kiirkaameraga pilti ja nõuab selle eest raha. Kui teised ei soovi pildi eest maksta, paneb ta pildi põlema ja lõikab habemenoaga Franklini käsivarde. Grupp viskab ta bussist välja ja jätkab sõitu. Nad peatuvad tankimiseks bensiinijaamas, kuid selle omanik (Jim Siedow) teatab neile, et kütus on otsas.

Nad jätkavad sõitu kodukoha poole, kavatsedes bensiinijaama naasta niipea kui sinna on kütust saabunud. Kui nad on kohale jõudnud, räägib Franklin Kirkile ja Pamile lähedal asuvast ujumiskohast ning paar suundub seda otsima. Nad avastavad, et ujumiskoht on ära kuivanud, kuid kuulevad eemal töötava elektrigeneraatori häält. Nad leiavad läheduses ühe maja. Kirk hüüab maja poole, küsides kütust, samal ajal ootab Pam hoovis asuval kiigel. Pärast seda, kui Kirk pole vastust saanud, siseneb ta lukustama uksest, misjärel ilmub Leatherface (Gunnar Hansen) ja tapab ta haamriga. Mõni aeg hiljem siseneb majja Pam ja satub ühte tuppa, kus on inimluudest tehtud mööbel. Ta püüab põgeneda, kuid Leatherface saab ta kätte ja paneb ta lihakonksu otsa rippuma nii, et ta näeb, kuidas Leatherface Kirki mootorsaega veristab. Jerry asub päikeseloojangul Pami ja Kirki otsima. Ta leiab läheduses asuva maja juurest paarile kuulunud teki. Ta asub maja uurima ja avastab Pami, kes on veel elus, sügavkülmutist. Enne, kui Jerry jõuab reageerida, tapab Leatherface ta ja topib Pami tagasi sügavkülmutisse.

Pimeduse saabudes lähevad Sally ja Franklin sõpru otsima. Kui nad lähenevad teisi hõigates naabermajale, astub pimedusest välja Leatherface, kes Franklini mootorsaega mõrvab. Sally jookseb maja poole ja leiab teiselt korruselt eaka paari kõdunenud jäänused. Ta põgeneb Leatherface'i eest, hüpates teise korruse aknast välja ja jookseb seepeale bensiinijaama. Leatherface kaob öhe. Omanik rahustab Sally maha ja pakub talle abi, kuid seob ta veidi aega hiljem kinni, topib tal suu kinni ja paneb auto peale. Ta sõidab maja juurde, sattudes kokku hääletajaga, kes on, nagu selgub, Leatherface'i vend. Kui nad viivad Sally sise, tunneb hääletaja Sally ära ja hakkab teda mõnitama.

Mehed piinavad kinniseotud Sallyt, samal ajal serveerib Leatherface, kes on nüüd riietunud naiseks, õhtusöögi. Leatherface ja hääletaja toovad ülemiselt korruselt alla Vanaisa (John Dugan) kõdunenud keha. Selgub, et ta on elus, kui ta imeb Sally sõrme tehtud haavast verd. Pärast seda otsustavad nad, et Vanaisa, kes oli vanas tapamajas parim tapja, peaks Sally tapma. Ta püüabki teda haamriga lüüa, kuid on selleks liiga nõrk. Järgnenud segaduses pääseb Sally vabaks ning hüppab akna kaudu välja ja põgeneb seejärel maantee poole. Leatherface ja hääletaja asuvad teda jälitama, kuid viimane jääb mööduva poolhaagisega veoki alla ja saab surma. Mootorsaega relvastatud Leatherface ründab veokit, mil juht abi andmiseks seisma oli jäänud, kuid juhil õnnestub Leatherface torutangidega pikali lüüa, misjärel mootorsaag Leatherface'i jalga lõikab. Juht põgeneb ja Sally pääseb mööda sõitnud pikapi peal minema. Leatherface jääb maanteele mootorsaega maniakaalselt tantsima.

Osatäitjad Edit

Tootmine Edit

Arendamine Edit

Filmi "Texase mootorsaemõrvade" idee tekkis Tobe Hooperile 1970. aastate alguses, mil ta töötas Texase Ülikoolis Austinis filmilavastaja abilise ja dokumentaalfilmi operaatorina. Ta oli loonud loo, milles esinevad eraldatus, mets ja pimedus. Ta sai filmis esineva graafilise vägivalla jaoks inspiratsiooni ühest San Antonio uudistekanalist ja lõimis süžeesse elemente 1950. aastatel Wisconsinis tegutsenud sarimõrvar Ed Geini kuritöödest; Geinist on saadud inspiratsiooni ka teistele õudusfilmidele, milleks on näiteks "Psühho" ("Psycho"; 1960) ja "Voonakeste vaikimine" ("The Silence of the Lambs"; 1991). Filmi arendamise ajal kasutas Hooper tööpealkirju "Headcheese" ("Sült") ja "Leatherface" ("Nahanägu").

Hooper on märkinud filmi keskseteks mõjutusteks muutusi kultuurilises ja poliitilises maastikus. Filmi alguses kõlanud tahtlik valeinfo, mis ütles, et film põhineb tõestisündinud sündmustel, oli vastuseks valitsuse poolt esitatud väärinfole, mis käis muuhulgas Watergate'i skandaali, 1973. aasta naftakriisi ning Vietnami sõjas aset leidnud massimõrvade ja metsikuste kohta. Hooper pani kohalikku uudistekanalit, kus näidati ainult seda, kuidas "ajud kogu tee ulatuses laiali lendavad", vaadates tähele sentimentaalsuse puudumist ja tegude ebainimlikkust, mis viisid ta uskumiseni, et selle juures oli tõeline koletis inimene, kes kandis ainult teist nägu, mistõttu pani Hooper oma filmis koletisele ette maski. Mõrvarelvana mootorsae kasutamise mõte tuli Hooperile sel ajal, mil ta oli rahvarohkes poes ehitusriistade osakonnas ning ta otsis lahedust sellele, kuidas läbi rahvahulga oma teed kiirendada.

Stsenaariumi kirjutasid Hooper koos Kim Henkeliga ning nad asutasid filmi tootmiseks ettevõtte Vortex, Inc. Nad palusid Hooperi sõbral Bill Parsley seda ettevõtmist rahaliselt toetada. Parsley moodustas ettevõtte MAB, Inc., mille kaudu investeeris ta tootmisse 60 000 dollarit. Vastutasuks kuulus MAB-ile 50% filmist ja selle kasumist.

Rollijaotus Edit

Gunnarhansen

Näitleja Gunnar Hansen püüdis leida inspiratsiooni erivajadustega lastelt, et arendada välja Leatherface'i maneerid.

Paljud filmi osatäitjad olid sel ajal võrdlemisi vähetuntud näitlejad – peamiselt Texase päritolu näitlejad, kes olid esinenud telereklaamides, televisioonis või teatrilaval, samuti näitlejad, keda Hooper isiklikult tundis, teiste seas Allen Danziger ja Jim Siedow. Tänu filmis osalemisele sai mõnede nende karjäär filmitööstuses tuult tiibadesse. Pearoll Sallyna anti Marilyn Burnsile, kes oli eelnevalt näidelnud teatris ja olnud Texase Ülikoolis Austinis õppides filmikomisjoni juhatuses. Teri McMinn oli sel ajal õpilane, kes töötas kohalikes teatrites, sealhulgas Dallas Theater Centeris. Henkel kutsus McMinni proovilugemisele pärast seda, kui oli ajalehes Austin American-Statesman tema pilti märganud.

Leatherface'i rolli valiti Islandi päritolu Ameerika näitleja Gunnar Hansen. Ta pidas Leatherface'i vaimselt alaarenenuks ja kes kunagi korralikult rääkima polnud õppinud. Selleks, et oma rolliks ettevalmistuda, külastas Hansen erivajadustega laste kooli, kus arendas sealsete õpilaste põhjal välja Leatherface'i maneerid. Filmi algustiitrid luges John Larroquette.

Filmivõtted Edit

Chain Saw Massacre House3

Filmis kasutatud talumaja viidi Round Rockist Kingslandi, kus see ehitati ümber restoraniks

Peamiseks võttekohaks oli 1900. aastate alguses ehitatud talumaja, mis asus Texases Round Rocki lähedal Quick Hill Roadil. Tänapäeval asub selle kohal La Frontera uusarendusala. Madala eelarve tõttu tuli filmida seitse päeva nädalas ja kuni 16 tundi päevas, et võtted võimalikult kiiresti lõpetada ja vähendada varustuse rendikulusid. Võtete ajal oli ilm kuum ja niiske (õhutemperatuur tõusis üle 40 °C) ning näitlejad ja filmimeeskond pidas tingimusi rasketeks. Hansen meenutas hiljem, et kõikide võtete päeval küündis õhutemperatuur üle 35 °C. Tema kostüümi ei saadud pesta, kuna kardeti, et see läheb pesu käigus kaduma või et see muudab värvi, ning teise kostüümi jaoks raha polnud. Seetõttu pidi Hansen enda sõnade kohaselt maski kandma kuu aega seitse päeva nädalas ja 12–16 tundi päevas.

"Texase mootorsaemõrvad" filmiti peamiselt 16-millimeetrist filmikaamerat Eclair NPR kasutades, mis nõudis see neli korda rohkem valgust kui tänapäevane digitaalkaamera. Suurem osa võtetest leidis aset talumajas, mis oli sisustatud loomaluudest tehtud mööbliga. Filmimeeskond kasutas majas seintele verepritsmete tekitamiseks kohalikust tapamajast saadud loomaverd. Filmi lavakunstnik Robert A. Burns sõitis filmivõtete ümbruses ringi ning kogus kariloomade ja teiste loomade luid ja korjuseid, mida filmis kasutati.

Eriefektid olid lihtsad ja madala eelarve tõttu piiratud. Filmis näidatud veri oli mõnel juhul ehtne, näiteks stseenis, kus Leatherface Vanaisa verega toidab. Filmimeeskonnal oli raskusi tuubist kunstverd kätte saada, mistõttu lõigati habemenoaga Burnsi nimetissõrme. Burnsi kostüüm oli kunstverest niivõrd läbiligunenud, et see oli viimase võttepäeva ajaks niisama hästi kui tahkunud. Stseen, milles Leatherface Kirk'i mootorsaega tükkideks lõikab, pani Kirki osatäitja William Vaili muret tundma. Filmi reaalsuse huvides tõi Leatherface'i osatäitja Hansen selles stseenis töötava mootorsae Vaili näost vähem kui kümne sentimeetri kaugusele. Filmi lõpustseenis kasutatud haamer oli ehtne, mõnes kaadris kasutati ka rekvisiiti. Lisaks ei sihtinud vanaisa osatäitja selles stseenis mitte ohvri pead, vaid põrandat. Siiski oli see stseen mõnevõrra ohtlik ning Hooper mainis, et paljud osatäitjad said kogu filmi tegemise käigus väikseid vigastusi.

Eelarve Edit

Filmi töötlemise ajal ületas filmi eelarve plaanitud 60 000 dollarit. Erinevate allikate põhjal ulatusid filmi lõplikud kulud 93 000 dollarist kuni 300 000 dollarini.

Linastumine Edit

Film "Texase mootorsaemõrvad" esilinastus 1. oktoobril 1974 Texases Austinis peaaegu aasta hiljem, kui filmivõtted olid lõppenud. Filmi turustati vääriti tõestisündinud loona, et pälvida laiema publiku huvi. Film tõi USA-s ja Kanadas sisse kokku üle 30 miljoni dollari piletitulu. See oli 1974. aastal USA-s piletitulu poolest kaheteistkümnes film. See jäi kõige tulutoovamaks indie-filmiks kuni 1978. aastani, kui selle tulemuse ületas John Carpenteri film "Halloween", mis tõi sisse 47 miljonit dollarit.

Hooper lootis, et filmidele vanusepiire sätestav organisatsioon Motion Picture Association of America (MPAA) lubab filmi kinodes näidata reitingu all "PG" (Parental Guidance suggested – soovitatav vanemlik järelevalve), kuna filmis võis veristamist näha võrdlemisi minimaalselt. Selle asemel andis MPAA filmile algul reitingu "X", mille järgi ei oleks filmi näitamine alla 17-aastastele lubatud olnud. Pärast seda, kui filmist võeti mõned stseenid välja, esitati filmi lühendatud versioon uuesti MPAA-le, mis andis seekord filmile reitingu "R" (Restricted), mille järgi lubati filmi näitamine alla 17-aastastele vaid täiskasvanu juuresolekul. Filmi levitaja taastas ühel juhul väljavõetud materjali ja vähemalt ühes kinos näidati filmi reitingu "R" all filmi kärpimata versiooni. San Franciscos kõndisid mitmed kinokülastajad saalist välja, suutamata filmi edasi vaadata, ja Kanadas Ottawas võeti film kahes kinos kohaliku politsei soovitusel üldise moraali huvides kinokavast maha.

Pärast seda, kui film oli Suurbritannias mõnda aega kinolevis püsinud, keelati British Board of Film Classificationi (BBFC) soovitusel "Texase mootorsaemõrvade" näitamine riigis. Ajal, mil film oli Suurbritannias keelatud, oli filmi pealkirjas esinev sõna "chainsaw" ('mootorsaag') kaetud. 1998. aastal andis Londoni linnaosa Camden vaatamata BBFC-i keelule loa filmi näitamiseks. Aasta hiljem lubas ka BBFC "Texase mootorsaemõrvade" filmi näitamise, kuid vaid ainult üle 18-aastastele, ning järgmine aasta jõudis film eetrisse kanalis Channel 4.

Australian Classification Board keeldus 1975. aasta juunis filmi 83-minutilisele versioonile üldse reitingut andmast, samuti ei antud sama aasta detsembris reitingut filmi lühendatud, 77-minutilisele versioonile. Austraalias lubati filmi näitamine lõpuks alles 1984. aastal reitingu "R" alusel. Film oli mitmeid aastaid keelatud veel paljudes riikides, muuhulgas Brasiilias, Iirimaa, Islandil, Lääne-Saksamaal, Norras, Rootsis, Singapuris, Soomes ja Tšiilis.

Kriitikute hinnangud Edit

"Texase mootorsaemõrvad" pälvis linastumise järel kriitikutelt mitmesuguseid hinnanguid. Los Angeles Timesi kriitik Linda Gross nimetas filmi "põlastusväärseks" ning arvas, et Henkel ja Hooper tundsid rohkem huvi realistliku atmosfääri loomisest kui filmi dialoogide üle. Chicago Sun-Timesi filmikriitik Roger Ebert sõnas, et see oli "nii vägivaldne, õudne ja verine nagu filmi pealkiri tõotas", kuid kiitis näitlejatööd ja tehnilist teostust. Austin American-Statesmani kriitik Patrick Taggart nimetas "Texase mootorsaemõrvasid" kõige olulisemaks õudusfilmiks pärast George A. Romero filmi "Elavate surnute öö" ("Night of the Living Dead"; 1968). USA seltskonnaajakiri Variety leidis, et film oli hästi tehtud, vaatamata sellele, et see andis "suure annuse veristamist". John McCarty filmiajakirjast Cinefantastique kirjutas, et pärast filmis nähtud talumaja näib "Psühhost" ("Psycho"; 1960) tuntud Batesi motell "võrdlusena positiivselt meeldivana". Aastal 1976 leidis Stephen Koch ajakirjas Harper's Magazine ilmunud oma artiklis "Fashions in Pornography", et filmi sadistlik vägivald oli äärmuslik ja kujutlusvõimetu.

Hiljem on kriitikud kiitnud filmi esteetilist kvaliteeti ja selle võimsust. Vaadeldes, et film tundub "jubedusttekitavana ka ilma veresaunata (rohkem veristamist võib näha Steven Seagal'i filmis)", nimetas Houston Chronicle'i kriitik Bruce Westbrook seda "kolkas hirmu ja jälestuse tekitamise meistriteoseks". USA teleajakiri TV Guide arvas, et film oli veretu vägivalla kujutamise juures "intelligentne", samas kui filmikriitik Anton Bitel leidis, et film oli Suurbritannias keelatud austusavaldusena selle kunstilisusele. Ta tõi välja selle, et kuidas filmi alguses olev halva eelaimuse vaikne tunne kasvab, kuni vaajata kogeb "meeltele karistavat rünnakut". Fort Worth Star-Telegrami filmikriitik Scott Von Doviak kiitis oma raamatus "Hick Flicks: The Rise and Fall of Redneck Cinema" (2004) filmi päevavalguses tehtud võtete tõhusust, mis on õudusfilmide seas ebatavaline. Mike Emery The Austin Chronicle'ist kiitis filmi "peeni puudutusi" – milleks on näiteks taustal kuulduv raadioülekanne, mis kajastab üle Texase toimunud õudseid mõrvu – ja sõnas, et see, mis tegi filmi niivõrd õudseks, ei seisnud kunagi võimalikust reaalsusest kuigi kaugel.

"Texase mootorsaemõrvasid" on sageli nimetatud üheks kõige õudsemaks filmiks läbi aegade. Filmikriitik Rex Reed on nimetanud seda kõige hirmuäratavamaks filmiks, mida ta on näinud. Filmiajakiri Empire on kirjeldanud seda "kõige puhtamalt õudustäratava õudusfilmina, mis eales tehtud". Õudusfilmide lavastajal Wes Cravenil tuli meenutades esimest korda, kui ta seda filmi nägi, meelde mõte, "milline mansoniidist hulloid võis küll sellise filmi luua". Filmikriitik Robin Wood leidis, et see on üks vähestest õudusfilmidest, millel on "ehtne luupainaja kvaliteet". Filmiarvustusi koguval saidil on Rotten Tomatoes on "Texase mootorsaemõrvade" hinne 56 arvustuse põhjal 88%.[1]

Kultuuriline mõju Edit

"Texase mootorsaemõrvasid" peetakse üheks kõigi aegade parimaks ja üheks vastuolulisemaks õudusfilmiks, millel oli žanrile suur mõju. 1999. aastal kirjutas Richard Zoglin ajakirjas Time, et "Texase mootorsaemõrvad" seadsid slasher-filmidele uue taseme. The Times on loetlenud selle üheks 50 kõigi vastuolulisemaks filmiks läbi aegade. Mark Olsen Los Angeles Timesist kirjeldas filmi sõnadega "odav, räpane ja kontrolli alt väljunud" ning sõnas, et see nii määratleb kui ka samas tõrjub täielikult välja ettekujutluse exploitation-filmist. Oma raamatus "Dark Romance: Sexuality in the Horror Film" nimetab David Hogan seda kõige mõjutavamaks veristamistrilleriks ja laiemalt võetuna üheks mõjusamaks õudusfilmiks, mis eales tehtud. Õuduskirjanik Leonard Wolf nimetas filmi "peeneks kunstiteoseks" ja võrdles seda kreeka tragöödiaga, märkides, et filmis polnud näidatud palju vägivalda.

Leatherface on saanud õudusfilmi žanris tuntuse mõjuka tegelaskujuna, kes oli vastutav selle eest, et filmides hakati mõrvarelvadena üha enam kasutama tavalisi tööriistu, ning ta lõi suure, koguka ja näota mõrvari kuju. Filmikriitik Christopher Null on öelnud, et "meie kollektiivse teadvuses on Leatherface ja tema mootorsaag saanud niisama ikoonilisteks nagu Freddy ja tema teravate nugadega varustatud kinnas või Jason ja tema hokimask". Don Sumner nimetas "Texase mootorsaemõrvasid" klassikaks, mis ei toonud õudusfilmimaastiku ainult uut iseloomulikku tegelast, vaid mõjutas ka tervet põlvkonda filmitegijaid. Entertainment Weekly kriitiku Rebecca Ascher-Walshi kohaselt lõi film aluse hilisematele õudusfilmide sarjadele nagu "Halloween", "Kurjad surnud" ("The Evil Dead") ja "Blairi nõiafilm" ("The Blair Witch Project"). Ridley Scott mainis seda ühe inspiratsioonina oma filmi "Tulnukas" ("Alien") juures. Prantsuse filmilavastaja Alexandre Aja on seda nimetanud oma karjääri varaseks mõjutajaks. Õudusfilmide tegija ja muusik Rob Zombie on pidanud seda enda üheks suureks mõjutajaks, eelkõige filmi "Tuhande laiba maja" ("House of 1000 Corpses"; 2003) juures.

"Texase mootorsaemõrvad" linastus 1975. aastal Cannes'i filmifestivali kõrvalprogrammis Quinzaine des Réalisateurs ja Londoni filmilfestivalil. 1976. aastal pälvis film Avoriaz' filmifestivalil žüriieripreemia. Entertainment Weekly paigutas selle 2003. aastal 50 parima kultusfilmi seas kuuendale kohale. Briti filmiajakiri Total Film valis selle 2005. aastal kõigi aegade parimaks õudusfilmiks. 2007. aastal jõudus film ajakirja Time'i koostatud 25 parima õudusfilmi loendisse. 2008. aastal paigutas Empire selle 500 parima filmi seas 199. kohale. Lisaks jõudis film Empire'i koostatud 50 parima indie-filmi loendis 46. kohale. Total Filmi 2010. aastal koostatud küsitluses valiti see taas parimaks õudusfilmiks; teiste seas kuulusid hindajate sekka tunnustatud õudusfilmide lavastajad John Carpenter, Wes Craven ja George A. Romero. 2010. aastal paigutas Briti ajaleht The Guardian selle 25 parima õudusfilmi seas 14. kohale. 1990. aastal võeti film Horror Hall of Fame'i liikmeks. 2012. aastal valisid kriitikud selle Briti Filmiinstituudi ajakirjas Sight & Sound avaldatud edetabelis 250 parima filmi sekka.

Teemad ja analüüs Edit

Filmi aluseks olevate teemade üle on laialt arutletud; kriitikud ja filmiteadlased on seda tõlgendanud paradigmaatilise exploitation-filmina, milles naisprotagonist kannatab brutaalse ja sadistliku vägivalla all. Filmikriitik Stephen Prince on kommenteerinud, et "õudus sünnib filmis noore naise piinamisest, kes on vangistatud ja keda kõdunevate käte keskel kuritarvitatakse". Sarnaselt paljude õudusfilmidega keskendub film "viimasele tüdrukule" – kangelanna ja paratamatu viimane ellujääja, kes mingil viisil pääseb õudusest, mis teisi tegelasi tabab: Sally Hardesty on haavatud ja piinatud, kuid tal õnnestub sellest hoolimata tänu veoautojuhi abile pääseda. Kriitikud väidavad, et isegi exploitation-filmides, kus mees- ja naistegelaste surmade suhe on enamvähem võrdne, toimub filmis põhiline vägivald naistegelaste peal. Konkreetne näide "Texase mootorsaemõrvadest" toetab seda väidet: kolm meest tapetakse kiirel moel, kuid üks naistegelane tapetakse julmal ja piinarikkal viisil — lihakonksu otsa riputatuna — ning ellujäänud naistegelane kannatab füüsilise ja vaimse vägivalla all. 1977. aastal nimetas kriitik Mary Mackey lihakonksu stseeni arvatavasti kõige julmemaks naistegelase tapmiseks, mida üheski kommertslikult levitatud filmis kujutatud on. Ta paigutas selle nende vägivallafilmide liini, milles kujutatakse naisi nõrkade ja võimetutena end kaitsta.

Ühes uuringus näidati rühmale meestele viit filmi, mis kõik kujutasid erineval tasemel vägivalda naiste suhtes. "Texase mootorsaemõrvade" esimesel vaatamisel kogesid nad depressiooni ja ängistuse sümptomeid, kuid pärast hilisemat vaatamist pidasid nad naiste vastu suunatud vägivalda vähem solvaks ja rohkem nauditavamaks. Üks teine uuring, milles uuriti sugupooltepõhist tajumist slasher-filmidele, kaasas 30 mees- ja 30 naissoost üliõpilast. Üks meessoost osavõtja nimetas karjumist, eriti Sally oma, "kõige jubedamaks asjaks" filmis.

Robin Wood iseloomustab Leatherface'i ja tema perekonda tööstusliku kapitalismi ohvritena – nende ametid tapamajatöölistena olid muutunud tehnoloogiliste edusammude tõttu kasututeks. Inglise filmikriitiku Kim Newmani arvamuse kohaselt parodeerib Sawyeri perekonna õhtusöögistseen tüüpilist Ameerika situatsioonikomöödialikku perekonda: bensiinijaamaomanik kehastab perekonna elatajast isa, mõrvarit Leatherface'i on kujutatud kodanliku perenaisena ning hääletaja käitub mässumeelse teismelisena.

"Texase mootorsaemõrvasid" on muuhulgas nimetatud tänu selle loomade õiguste teemadele taimetoitlust pooldavaks filmiks. Ühes videoessees kirjeldab filmikriitik Rob Ager irooniliselt, et filmis tapetakse inimesi liha pärast, pannes inimesed positsiooni, kus neid nagu koduloomadena tapetakse. Filmi lavastaja Tobe Hooper loobus filmi tegemise ajal lihast: "Mõnes mõttes ma arvasin, et filmi põhituum seisnes lihas; see räägib aga eluahelast ja elusolendite tapmisest".

Järjefilmid ja uusversioonid Edit

"Texase mootorsaemõrvadele" on järgnenud kolme järge, üks uusversioon, üks film, mis jääb järje ja uusversiooni vahele, ning kaks eellugu.

  • "Texase mootorsaemõrvad 2" ("The Texas Chainsaw Massacre 2"; 1986) – Esimest järjefilmi peetakse vägivaldsemaks kui esimest filmi ning see oli Austraalias 20 aastat keelatud enne, kui muudetud kujul 2006. aastal DVD-l välja anti. 1986. aasta järjefilmi lavastas samuti Hooper.
  • "Texase mootorsaemõrvad 3" ("Leatherface: The Texas Chainsaw Massacre III"; 1990) – Teist järjefilmi Hooper ei lavastanud, kuna tegeles samal ajal filmi "Spontaneous Combustion" (1990) lavastamisega.
  • "Texase saemõrvar: uus põlvkond" ("Texas Chainsaw Massacre: The Next Generation") – 1995. aastal linastunud filmi peaosades mängivad Renée Zellweger ja Matthew McConaughey. 1995. aasta film arvestab kahes eelnevas järjefilmis toimunud sündmusi, kuid on üldjoontes 1974. aasta originaalfilmi uusversioon.
  • "Texase mootorsaemõrvad" ("The Texas Chainsaw Massacre") – 1974. aasta filmi otsene uusversioon. Linastus 2003. aastal.
  • "Texase mootorsaemõrvad: Algus" ("The Texas Chainsaw Massacre: The Beginning") – 2006. aastal linastunud film, mis oli 2003. aasta filmi eellugu.
  • "Texase mootorsaemõrvad 3D" ("Texas Chainsaw 3D") – Frantsiisi seitsmes film, mis jõudis kinodesse 2013. aastal. See on 1974. aasta filmi otsene järg ning ei ole seoses 2003. aasta ega 2006. aasta filmiga.
  • "Leatherface" – 2017. aastal valminud film, mis on esimese filmi eellooks.

Märkused Edit

  1. Kuigi originaalsel filmiplakatil ja paljudes viidetes filmile on toodud filmi pealkirjaks "The Texas Chainsaw Massacre", on ametlik pealkiri "The Texas Chain Saw Massacre", mis esineb filmi algustiitrites. Pealkiri on sellisel kujul registreeritud ka Ameerika Ühendriikide Autoriõiguse Büroos.

Viited Edit

  1. "The Texas Chainsaw Massacre (1974)". Rotten Tomatoes. Vaadatud 30.4.2017

Kirjandus Edit

Välislingid Edit

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.