FANDOM


Ansambli kohta vaata Texas (ansambel).
State of Texas
Flag of Texas.png Seal of Texas.png
Deviis: Friendship
Texas in United States.png
PealinnAustin
Rahvaarv28 304 596 (2017)[1]
Pindala696 241 km²
LühendidTX, Tex.

Texas on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lõunaosas. Texas on elanike arvult ja pindalalt riigi teine osariik. Texas piirneb põhjas Oklahomaga, kirdes Arkansasega, idas Louisianaga, läänes New Mexicoga ning lõunas ja loodes mööda Rio Grande jõge Mehhiko Chihuahua, Coahuila, Nuevo Leóni ja Tamaulipase osariikidega. Texase pindala on 696 241 km². Elanike arv on 2017. aasta seisuga arvestuse järgi 28 304 596.[1]

Texas tuleneb kadokeelest sõnast tejas, mis tähendab 'sõbrad' või 'liitlased'. Texase hüüdnimi on "Lone Star State" ('Üksiku tähe osariik'), mis märgib Texast varasema iseseisva vabariigina.

Geograafia Edit

Texas Hill Country Near I-10, 2004

Hill Country

Texas on Alaska järel pindalalt USA teine osariik. See on pindalalt veidi suurem, kui Prantsusmaa. Texas on pindalalt 26. haldusüksus maailmas. Kui Texas oleks veel iseseisev riik, oleks see pindalalt maailmas 40. kohal Tšiili ja Sambia vahel. Texase piiri moodustavad osaliselt kolm jõge: Rio Grande kulgeb kõrvuti Mehhikoga, Red River moodustab põhjas loodusliku piiri Oklahoma ja Arkansasega ning idas Sabine'i jõgi Louisianaga. Texase pannivarda (Texas Panhandle) idapiir Oklahoma osariigiga kulgeb mööda 100. läänepikkuskraadi ja põhjapiir mööda 36°30' põhjalaiuskraadi ning läänepiir New Mexicoga mööda 103° läänepikkuskraadi. El Paso paikneb osariigi läänetipus 32° põhjalaiuskraadi juures.

Suuremalt jaolt on Texas tasandikuline. Keskmine kõrgus merepinnast on 520 meetrit. Texase kaguosa piirneb Mehhiko lahega. Suur tasandik ulatub Texase põhja- ja keskossa, kus domineerivad preeriad. Mägisem läänepoolne piirkond Trans-Pecos on kõrbeline, kus asub ka osariigi kõrgeim koht Guadalupe Peak (2667 m). Texase pannivardal asub Palo Duro kanjon, mis on suuruselt Suure kanjoni järel USA teine kanjon.

Bigbend1

Rio Grande Big Bendi rahvuspargis

Suurem osa jõgedest voolab loode–kagu suunas. Kõige olulisem jõgi on Rio Grande, mis kulgeb 2018 km ulatuses mööda USA–Mehhiko piiri. Rio Grande valgla pindala on 607 000 km², millega see on üks USA lääneosa suuremaid. Rio Grande lisajõgi Pecos suubub Texases Rio Grandesse. Osariigi pikim jõgi on Brazos (2060 km). Selle valgla pindala on 116 000 km². Teised pikimad jõed on Sabine (893 km), Trinity (885 km), Neches (669 km) ja Rio Nueces, mis suubuvad kõik Mehhiko lahte. Osariigis voolab ka mitu Mississippi lisajõge, näiteks Red River, millest 1030 km voolab mööda Texase piiri. Arkansase suurim lisajõgi Canadian River voolab läbi Texase pannivada.

Texase suurim järv on Caddo Lake, mis asub osariigi idaosas ja mille pindala on 103 km². Colorado jõel paikneb mitu veehoidlat.

Kliima Edit

Enchanted-Rock-July-2008

Torm osariigi keskosas

Osariigi suuruse tõttu on kliima ja sademete hulk paiguti erinev. Idaosas langeb aastas keskmiselt 1500 mm sademeid ja lääneosas 240 mm. Osariigi kaguosa paikneb niiskes lähistroopilises kliimavöötmes. Suviti võib seal õhutemperatuur sageli tõusta üle 40 °C. Maist septembrini mõjutavad seda piirkonda tormid ja orkaanid, mis võivad põhjustada üleujutusi. Läänepoolne osa on ariidsem. Texase pannivars asub mandrilise kliimaga alal, kus õhutemperatuuri erinevused aastaaegade lõikes suuremad.

Lumesadu ja tuisku esineb enamasti igal aastal Põhja-Texases ja mägises Lääne-Texases, kuid lund võib sadada ka lõunapoolses osas. Talvel võib õhutemperatuur külmalaine saabudes järsult langeda. Texase põhja- ja kirdeosa jääb Tornado Alley piirkonda, mistõttu esineb seal sageli tornaadosid. Keskmiselt esineb Texases kõige enam tornaadosid aastas – keskmiselt 139. Tornaadod esinevad üldiselt aprillist juunini. Texast on tabanud USA ühed hävitavamad orkaanid. 1900. aasta Galvestoni orkaanis hukkus umbes 10 000 inimest, millega see on USA ajaloo ohvriterohkeim loodusõnnetus. Teised tugevamad orkaanid on olnud 1915. aasta Galvestoni orkaan, orkaan Beulah (1967), orkaan Rita (2005) ja okaan Ike (2008).

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Texases on 49 °C, mis mõõdeti 28. juunil 1911 Monahanses. Madalaim temperatuur mõõdeti Seminole'is 8. veebruaril 1933, mil oli −31 °C külma.

Elustik ja looduskaitse Edit

Big Cypress Bayou

Küpressimets osariigi kaguosas

Rannikualadel asuvad märgalad, metsad ida- ja keskosas, põhjas preeriad ning läänes kõrbed. Texase loomastik ja taimestik on mitmekesine. Seal elab 65 imetaja-, 213 roomaaja- ja kahepaikseliiki ning USA suurim lindude mitmekesisus – kokku 590 liiki, mis on peaaegu 3/4 kõikidest USA-s pesitsevatest linnuliikidest. Kaitsealused liigid on näiteks ameerika piison, puuma, harksarvik ja tume hunt.

Texases asub kaks rahvusparki: Big Bendi rahvuspark ja Guadalupe Mountainsi rahvuspark; lisaks neli metsakaitseala, neli rohtlakaitseala ning arvukalt muid looduskaitsealasid.

Ajalugu Edit

Next Pikemalt artiklis Texase ajalugu
Alfl arrowheads from flint 20060717161306

Indiaanlaste odaotsad, mis on leitud Alibates Flint Quarriesi Rahvusmonumendi juurest

Esimesed inimesed saabusid praeguse Texase alale umbes 11 200 aastat tagasi. Selles piirkonnas polnud ükski kultuur domineeriv ja seal elas palju rahvaid. Esimene asustus tekkis Clovise ja Folsomi kultuuri ajal. Nomaadidest hõimud küttisid noolte ja odadega mammuteid ja piisoneid. Ida-Texases elanud hõimud hakkasid tegelema põlluharimisega esimestel sajanditel pKr ning surnuid hakati matma kääbastes. 8. sajandil pKr võeti kasutusele vibu ja hakati tegelema keraamikaga.

Indiaanihõimudest elas praeguse Texase alal enne eurooplaste saabumist näiteks apatšid, atakapad, kadod, karankavad, koahuilteegid, komantšid, tonkavad, tšoktod ja vitšitad.

1519. aastal uuris ja kaardistas hispaania maadeavastaja Alonso Álvarez de Pineda Mehhiko lahe rannikut. Esimese eurooplaste saabus praeguse Texase alale 1528. aastal hispaanlane Álvar Núñez Cabeza de Vaca. 1541. aastal külastas Texast kulla ja vääriskivide otsingul Francisco Vásquez de Coronado. Esimene püsiva asustuse rajas aastal 1685 prantsuse maadeavastaja René-Robert Cavelier, kes maabus Matagorda lahes ja rajas sinna Fort Saint Louisi koloonia. Texasest hakkasid huvituma ka hispaanlased, kes ristiusustasid Ida-Texase indinaalasi. Aastal 1718 rajati San Antonio. 18. sajandil said sagedaks indiaanlaste ja eurooplaste vahelised konfliktid.

Prantsusmaa loobust ametlikult Texasest 1763. aastal, millega see läks Uus-Hispaania koosseisu. Aastal 1803 müüs Prantsusmaa Louisiana USA-le, misjärel hispaanlased ei pidanud enam kartma prantslaste kohalolekut. 1819. aastal sõlmitud Adamsi–Oníse leping määras piirid USA ja Uus-Hispaania vahel. 1821. aastal toimunud Mehhiko iseseisvussõjaga läks Texas Mehhikole. Kuna piirkond oli hõredalt asustatud liideti see Coahuila y Tejase osariigiga. Mehhiko immigratsioonipoliitika alusel eraldati maaomanikele ehk epresario'dele suured maa-alad. Nad tõid piirkonda uusasunikke. Texase elanike arv kasvas kiiresti, kui aastal 1825 elas seal umbes 3500 inimest, siis aastal 1834 37 800 inimest, kellest ainult 7800 olid Mehhiko päritolu.

SantaAnnaSurrender

Mehhiko kindrali Antonio López de Santa Anna alistumine San Jacinto lahingus

Paljud sisserännanud keeldusid järgima Mehhiko seadusi, mistõttu piirati 1830. aastatel sisserändu USA-st. Alguse said pinged, mis arenesid 1835. aasta lõpus relvastatud konfliktiks. Sellega sai alguse Texase revolutsioon. Mehhiko armeed asus juhtima president Antonio López de Santa Anna. 1836. aasta veebruaris-märtsis toimunud Alamo lahingus saavutasid võidu mehhiklased. 2. märtsil kuulutati välja Texase iseseisvusdeklaratsioon, millega loodi Texase Vabariik. 21. aprillil toimunud San Jacinto lahingus ründasid Sam Houstoni juhitud Texase väed Santa Anna armeed, millega sunniti Santa Anna allkirjastama rahulepingut, mis revolutsiooni lõpetas.

Wpdms republic of texas-et

Texase Vabariik aastatel 1836–1845

1837. aasta alguses üritati pidada USA-ga läbirääkimisi Texase annekteerimiseks. Rahvusliku fraktsiooni ja tugeva vastuseisu tõttu abolitsionismile lükkus Texase liitumine USA-ga edasi. Texas annekteeriti lõpuks 1845. aastal. Pärast Texas annekteerimist katkestas Mehhiko USA-ga diplomaatilised suhted, kuna Mehhiko pidas Texast oma territooriumiks. Alguse sai Ameerika-Mehhiko sõda, mis lõppes USA-ga võiduga. 1848. aastal sõlmitud Guadalupe Hidalgo lepinguga andis Mehhiko USA-le vaieldamatu kontrolli Texase üle. Texase ja Mehhiko piiriks määrati Rio Grande jõgi.

Ameerika Ühendriikide kodusõjas sõdis Texas Konföderatsiooni poolel. Sõja ajal oli Texas "Konföderatsiooni tagaukseks", kuna Mehhiko piiril toimus vaatamata Uniooni blokaadile Konföderatsiooni varustamine vajalikuga. Brownsville'i lähedal toimus kodusõja viimane lahing, Palmito Ranchi lahing, mis lõppes Konföderatsiooni võiduga. Texase esindatus USA Kongressis taastati 1870. aastal. Rekonstruktsiooni ajal suurenes rassiline eraldamine ja vägivald mustanahaliste vastu, samuti põllumajanduse allakäik.

Lucas gusher

Naftatorn Spindletopi naftaväljal (1901)

Aastal 1900 toimus Texases USA ajaloo kõige ohvriterohkem loodusõnnetus, kui Galvestoni orkaanis hukkus umbes 10 000 inimest. 10. jaanuaril 1901 avastati Beaumonti lähedalt naftat. Naftavälju avastati hiljem ka mitmel pool mujal, millega algas naftabuum ja majanduslik areng.

1930. aastate Suur depressioon avaldas Texase majandusele negatiivset mõju. Samal ajal lahkusid paljud talunikud piirkonnast Tolmukausi ajal, mil põllud muutusid põua tõttu harimatuks ja viljatuks. Sel ajal algas mustanahaliste suundumine rassilise rõhumise tõttu põhjaosariikidesse ja läänerannikule.

Pärast Teist maailmasõda hakati üha rohkem rajama ülikoole ja kolledže.

22. novembril 1963 mõrvati Dallases president John F. Kennedy.

Haldus ja poliitika Edit

Texas State Capitol building-front left front oblique view

Osariigi kapitoolium Austinis

Texase seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 150 liikmelisest Esindajatekojast ja 31 liikmelisest Senatist. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile, kuigi tal on vähem võimu võrreldes teiste osariikidega. 2015. aastast on osariigi kuberner Greg Abbott. Kohtvõim jaguneb ülemkohtu ja apellatsioonikohtu vahel.

Texas jaguneb 254 maakonnaks ja 32 valimisringkonnaks.

Texase poliitikas domineerib Vabariiklik Partei. Alates 1980. aastast on presidendivalimistel saavutanud alati võidu vabariiklased. Esindajatekojas esindab Texast 32 liiget, kellest 21 on vabariiklased ja 11 demokraadid.

Texase põhiseadus võeti vastu 1876. aastal. Texas võib USA-st soovi korral lahku lüüa. 2009. aasta uuringu järgi pooldas iseseisvumist 31% vastanutest.

Texases on endiselt kasutuses surmanuhtlus. Texases viiakse täide umbes 40% kõikidest USA surmanuhtlustest. Aastal 2015 hukati Texases 13 inimest.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   6 414 824 +10,1%
1950   7 711 194 +20,2%
1960   9 579 677 +24,2%
1970   11 196 730 +16,9%
1980   14 229 191 +27,1%
1990   16 986 510 +19,4%
2000   20 851 820 +22,8%
2010 25 145 561 +20,6%

2017. aasta seisuga moodustavad 79,2% elanikest valged, 12,7% mustanahalised, 5,0% aasialased ja 1,0% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 39,4%. Inglise keele kõnelejaid on 65,8%, hispaania keele kõnelejaid 29%, hiina keele kõnelejaid 0,56% ja saksa keele kõnelejaid 0,33%. 34,2% inimestest kõneleb koduse keelena mõnda teist keelt peale inglise.

Keskmine asustustihedus on 41,8 in/km².

Keskmine sissetulek leibkonna kohta oli 2016. aastal 54 727 dollarit ja elaniku kohta 27 828 dollarit.[1] 2018. aasta septembri seisuga on töötuse määr 3,8%.[2] Alla vaesuspiiri elas 2017. aastal 14,7% elanikest.[1]

Texases on tervisekindlustuseta 25% rahvastikust, millega see on USA-s esimesel kohal.

Suurimad linnad Edit

Next Pikemalt artiklis Texase linnad
Panoramic Houston skyline

Houston

Texase suurlinnad arenesid sarnaselt ülejäänud Päikesevöö piirkonnaga välja pärast Teist maailmasõda. Kuigi Texas on pikka aega olnud põllumajanduslik osariik, elab nüüd 80% elanikest linnades, millega see on üks USA enim linnastunud osariike. Suurim linnastu on Dallase–Fort Worthi linnastu, kus elab üle 6,3 miljoni inimese.

Nr Linn Elanikke (2017) Maakond
1. Houston 2 312 717 Harris, Fort Bend, Montgomery
2. San Antonio 1 511 946 Bexar, Medina, Comal
3. Dallas 1 341 075 Dallas, Collin, Denton, Rockwall, Kaufman
4. Austin 950 715 Travis, Williamson, Hays
5. Fort Worth 874 168 Tarrant, Denton, Parker, Wise
6. El Paso 683 577 El Paso
7. Arlington 396 394 Tarrant
8. Corpus Christi 325 605 Nueces, Kleberg, San Patricio, Aransas
9. Plano 286 143 Collin, Denton
10. Laredo 260 654 Webb

Majandus Edit

GreenMountainWindFarm Fluvanna 2004

Brazose tuulepark

2014. aastal oli sisemajanduse kogutoodang 1,648 miljardit dollarit, millega on see USA-s teisel kohal. Texase majandus põhineb infotehnoloogial, nafta- ja maagaasitööstusel, energeetikal, põllumajandusel ja tööstustoodangul. Peamised finantskeskused asuvad Houstoni ja Dallase-Fort Worthi linnastus. Houston on naftakeemiatööstuse biomeditsiiniliste uuringute keskus ning Dallas põllumajanduse ja infotehnoloogia keskus. Taastuvatest energiaressurssidest arendatakse enam tuule- ja päikeseenergiat.

Kuni Teise maailmasõjani oli Texas peamiselt põllumajanduslik osariik. Tänapäeval on olulisem põllumajandusharu kariloomade kasvatus. Texas on USA suurim puuvillatootja.

Transport Edit

Texases asub viis suurt lennujaama: Austini–Bergstromi rahvusvaheline lennujaam Austinis, Dallas/Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam Dallases, George Bushi mandritevaheline lennujaam ja William P. Hobby lennujaam Houstonis ning San Antonio rahvusvaheline lennujaam San Antonios. Kokku asub Texases 730 lennuvälja- või -jaama.

Texase esimene kiirtee oli Gulf Freeway, mis avati 1948. aastal Houstonis. 2005. aasta seisuga oli Texases 128 000 km maanteid. Texast läbib kümme Interstate Highway Systemi kuuluvat kiirteed. Täies ulatuses läbib Texast kiirtee Interstate 10. Põhjaosa läbib maantee Interstate 40.

Sport Edit

TexasMotorSpeedwayTurn4April2007

Texas Motor Speedway võidusõidurajal toimuvad NASCARi ja IndyCari etapid

Texase populaarseim spordiala on ameerika jalgpall. Texases tegutseb mitu riigi kõrgliigades mängivat spordimeeskonda. Suurimad spordimeeskonnad on ameerika jalgpalliklubid Dallas Cowboys ja Houston Texans, pesapalliklubid Texas Rangers ja Houston Astros, korvpalliklubid Houston Rockets, San Antonio Spurs ja Dallas Mavericks, jäähokiklubi Dallas Stars ning jalgpalliklubid Houston Dynamo ja FC Dallas. Teistest spordialadest on populaarsemad golf ja motosport. Fort Worthis asub võidusõidurada Texas Motor Speedway, kus toimuvad NASCAR Cup Seriesi ja IndyCar Seriesi etapid. 2012. aastast toimub Austinis asuval ringrajal Circuit of the Americas Vormel-1 etapp. Lisaks on Texases tugev kolledžisport.

Samuti toimub Texases arvukalt rodeovõistlusi. Houstonis toimuv rodeoshow on maailma suurim.

Sümboolika Edit

Texas 16

Teetähis

2004 TX Proof

Veeranddollariline

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Texas. census.gov. Vaadatud 9.11.2018
  2. "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 9.11.2018

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming