FANDOM


Bra alt

Tenerife on Kanaaride suurim, kõrgeim ja suurima elanike arvuga saar. Elanike arvult Hispaania suurim ja pindalalt Mallorca järel teine saar. Tenerife pindala on 2034 km².

Pealinn ja suurim linn on Santa Cruz de Tenerife (206 593 el; 2013). Elanike arv on 897 879 (2014). Saarel elab 43% saarestiku elanikest. Tenerife on Makaroneesia suurim ja rahvarohkeim saar.

Saarel asub Hispaania kõrgeim mägi Teide. Tenerife on tähtis turismisihtkoht.

Nimi Edit

Saare põliselanikud, guantšid, nimetasid saart Achinet'iks või Achineche'ks. Tenerife tuleneb sõnadest Tene ('mägi') ja ife ('valge'). Hiljem lisati sellele "r" ja saadi Tenerife.

Ajalugu Edit

Saare asustasid umbes 200 eKr guantšid, kes olid arvatavasti Aafrika berberite järeltulijad. Pikka aega olid saare põliselanikud muust maailmast eraldatud. Guantšid tegelesid karjakasvatuse, algelise põlluharimise, koriluse, käsitöö, kalastamise ja molluskite püüdmisega. Guantšide seas oli levinud animismi tunnustega polüteism. Guantšidel on kõrgelt arenenud ühiskonnakorraldus. Saar oli jagatud üheksas kuningriigiks (menceyato), mis järgisid praeguste valdade piire.

Hispaania valitsejad Fernando II ja Isabella I andsid 1493 Alonso Fernández de Lugole käsu Kanaarid vallutada. 1494. aasta aprillis saabus saarele Hispaania sõjavägi. Guantšide seas ei olnud üksmeelt, osad olid rahu säilitamise, teised hispaanlastele vastu astumise poolt. Esialgu saatis guantšisid edu, esimeses Acentejo lahingus õnnestus neil hispaanlasi isegi lüüa,
Sir Horatio Nelson when wounded at Teneriffe

Horatio Nelson on saanud Santa Cruz de Tenerife lahingus vigastada, Richard Westall (1806)

kuid vallutajate tehniline paremus andis hispaanlastele märkimisväärse eelise. Järgnevalt võitsid hispaanlased ülekaalukalt mitu lahingut. Otsustavas teises Acentejo lahingus õnnestus hispaanlastel guantšisid lõplikult lüüa ja saar liideti Kastiilia krooniga. Vallutuse järel pärismaalased orjastati ning nad surid raskete elutingimuste ja kolonisaatorite toodud haiguste, eeskätt rõugete tõttu välja. Tenerife metsade pindala vähenes oluliselt: need raiuti maha ja asendati suhkrurooistandustega.

Tenerifet ründasid mitmed piraadid, sh prantsuse, briti, hollandi ja berberi piraadid. 1797. aasta juulis ebaõnnestus Briti mereväeohvitseril Horatio Nelsonil Santa Cruz de Tenerife lahingus vallutada Santa Cruzi sadam. Nelson vigastas lahingus paremat käsivart ja hiljem see osaliselt amputeeriti. Tenerife on olnud mitme Ameerikasse teel olnud ekspeditsiooni peatuskohaks. 27 III 1977 toimus Tenerife lennukatastroof, kus hukkus 583 inimest ja mis on seni lennundusajaloo suurima ohvrite arvuga õnnetus.

Geograafia Edit

Tenerife on vulkaanilise päritoluga. Saar asub Maroko rannikust 300 km kaugusel läänes ja Pürenee poolsaarest 1000 km kaugusel edelas.

Geoloogia Edit

Tenerife LANDSAT-Canary Islands

Tenerife satelliitfoto

Teide2007

Hispaania kõrgeim mägi Teide, vasakul kivimoodustis Roque Cinchado

Saar kerkis merepinnast vulkaanilise aktiivsuse tulemusena umbes 20–50 miljonit aastat tagasi. Saar koosnes algselt kolmest vulkaanist, mis aja jooksul liitusid. Geoloogiliselt on vanimad Anaga mäestik ja Teno mäestik.

Tenerife kõrgeim mägi on kihtvulkaan Teide (Pico de Teide; 3718 m), mis on Hispaania ja ühtlasi Atlandi ookeani kõrgeim mägi. Teide purskas viimati 1909.

Kliima Edit

Tenerife on tuntud kui "igavese kevade saar" (Isla de la Eterna Primavera). Tenerife asub samal laiuskraadil Sahara kõrbega, seal on aasta läbi soe. Kliimat mõjutavad passaattuuled ja külmaveeline Kanaari hoovus. Keskmine temperatuur on talvel 15–21 °C ja suvel 22–29 °C. Sajab 226 mm/a, kõige enam novembrist märtsini (34–37 mm kuu kohta), suvekuudel ei saja peaaegu üldse. Üle 3000 meetri kõrgusel sajab lund.

Elustik Edit

Saarel on vaatamata väiksele pindalale märkimisväärne ökoloogiline mitmekesisus, mis on kujunenud eriliste keskkonnatingimuste tagajärjel.

Taimestik Edit

Tajinaste rojo

Kanaari ussikeel

Camino de las vueltas (Anaga)

Loorberimets Anaga mäestikus

Euphorbia canariensis Tenerife 2012

Kanaari piimalill

Pinus canariensis (Santa Cruz) 01 ies

Kanaari mänd

Tänu mikrokliimale on saarel rikas ja mitmekesine taimestik (u 1400 liiki), endeemseid liike on üle 100, näiteks kannikeseline Viola cheiranthifolia, mis kasvab ainult 2500 ja 3500 m kõrguse vahelises kuivas ja kivises kaldeeras.

Tenerife taimestiku saab jagada kuueks peamiseks ökotsooniks.

Loomastik Edit

Loomastik ei ole liigirohke. Palju on sissetoodud liike. Saarel pesitseb hulga linnuliike, sh sinivint ja kanaari koldvint ehk kanaarilind. Saarel ei ole kunagi elutsenud kiskjalisi ja mürkmadusid. Roomajatest elutseb saarel kanaarisisalik. Saarel elab mitu Kanaari saarte endeemsete liblikaliiki, näiteks põualibliklane Pieris cheiranthi ja koerlibliklane Pararge xiphioides. Rannikuvetes elutseb tavagrinda.

Enne põliselanike saabumist elas saarel mitmeid nüüdseks väljasurnud endeemseid loomi, näiteks sisalikuline Gallotia goliath ja hiirlane Canariomys bravoi.

Kaitsealad Edit

Peaaegu pool saarest (48,5%) on kaitse all. Kaitsealasid on 43. Tenerife on kaitsealade osatähtsuselt Kanaaride suurim. Tuntuim kaitseala on Hispaania kõige populaarsem rahvuspark Teide rahvuspark (189,9 km²), mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Haldus Edit

Tenerife juhtorgan on Cabildo Insular de Tenerife.

Haldusjaotus Edit

Tenerife asub Santa Cruz de Tenerife provintsis, kuhu kuuluvad ka Gomera, Hierro ja La Palma. Tenerife on jaotatud 31 vallaks. Pindalalt on suurim La Orotava (207,3 km²), mis hõlmab suurem osa Teide rahvuspargist. Väikseim Puerto de la Cruz (8,7 km²). 1400 m kõrgusel asuv Vilaflor on kõige kõrgemal asuv Tenerife vald.

Rahvastik Edit

Tenerife on Kanaaride rahvarohkeim saar. Suur on sisserändajate osatähtsus. Umbes 45% rahvastikust elab pealinnas Santa Cruz de Tenerife ja selle ümbruses. Keskmine asustustihedus on 441 in/km². Tihedamalt on asustatud rannaäärsed piirkonnad ja hõredamalt sisemaa.

Majandus Edit

Tenerife majandus tugineb turismil. Aastas külastab saart umbes 3 miljonit turisti. Peamised kuurortlinnad on Puerto de la Cruz põhjarannikul ja Arona lõunarannikul. Kõige suurem osakaal on teenindussektoril, moodustades sisemajanduse kogutoodangust 78%, järgneb ehitussektor (11%), tööstussektor (6%) ja energiasektor (3%). Põllumajandussektor on arenenud saare põhjaosas. Kasvatatakse kartulit, banaani, tomatit, viinapuud, tubakat ja maisi, lõunaosas kasvatatakse ka sibulat.

Transport Edit

Tenerifel asub kaks lennujaama Tenerife Lõunalennujaam ja Tenerife Põhjalennujaam. Suurimad maanteed on TF-5 ja TF-1. Tähtsamad sadamad asuvad Santa Cruz de Tenerifes ja Los Cristianoses. Saarel on bussi- ja trammiliiklus. 2017 peaks valima ka raudteeliin.

Kultuur Edit

Kirjandus Edit

Saarel sündis luuletaja ja ajaloolane Antonio de Viana (1578–1650), kelle tuntuim teos on "Antigüedades de las Islas Afortunadas" (1604), mis annab olulist infot tolleaegse elu kohta. Valgustusajastu tähtsamad kirjandustegelased olid José de Viera y Clavijo (1731–1813) ja Tomás de Iriarte y Oropesa (1750–1791), 19. sajandi kirjanikest Àngel Guimerà (1845–1924) ja luuletaja José Plácido Sansón (1815-1875).

Muusika Edit

Traditsiooniline lauluvorm on kanaari hällilaul arrorró. Tuntuim helilooja on Teobaldo Power (1848-1884). Traditsioonilised muusikariistad on keelpillid timple, bandurria, lauto ja kitarr ning mitmed löökpillid.

Kunst Edit

Tuntumad kunstnikud on barokkiajastu kunstnikud Cristóbal Hernández de Quintana (1651–1725) ja Gaspar de Quevedo. Nuestra Señora de la Peña de Francia kirikus Puerto de la Cruzis võib näha kunstniku Luis de la Cruzi teoseid.

Arhitektuur Edit

Castillo de San Juan Bautista-Santa Cruz de Tenerife

Castillo de San Juan Bautista

Arhitektuur on Andaluusia ja Portugali mõjutustega. La Orotava ja San Cristóbal de La Laguna hoonetele on iseloomulikud rõdu ja siseõu patio. Traditsioonilised hooned on madalad ja kireva värviliste seintega. Palju on Hispaania vallutuse järgselt ehitatud kaitserajatisi ja väikseid kindlustusi. Need ehitised pidid kaitsma saart piraatide rünnakute eest. Selliste rajatiste hulka kuuluvad näiteks Castillo de San Cristóbal, Castillo de San Andrés ja Castillo de San Juan Bautista, Castillo de San Miguel ja Castillo de San Felipe. Güímari linnas asuvad kuus guantšide püstitatud asteekide püramiididega sarnast astmikpüramiidi.

Auditorio de Tenerife, Santa Cruz de Tenerife, España, 2012-12-15, DD 02

Auditorio de Tenerife

Uuemal ajal on rajatud Plaza de España väljak, Playa de Las Teresitase rand, Torres de Santa Cruzi kaksiktornid ja Auditorio de Tenerife, mida peetakse ka üheks Kanaaride sümboliks.

Muuseumid Edit

Saarel on mitmeid muuseum, sh loodusloomuuseum Museo de la Naturaleza y el Hombre, ajaloomuuseum, teaduse- ja kosmosemuuseum, antropoloogiamuuseum, kunstimuuseum, arheoloogiamuuseum ning sõjamuuseum,

Festivalid Edit

Iga aasta veebruaris toimub Santa Cruz de Tenerife karneval, mida peetakse Rio karnevali järel suuruselt teiseks karnevaliks maailmas. Karneval toimub tavaliselt 2. veebruaril Kanaari saarte kaitsepühaku Candelaria neitsi auks. 14. septembril toimuvad pidustused Cristo de La Laguna auks. Traditsiooniliste festivalide hulka kuulub palverännak Romería. Tenerifel tähistatakse ka Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha ehk Corpus Christit, kui tänavad ehitakse lilledest vaibaga.

Sport Edit

Populaarseim spordiala, nagu ka ülejäänud Hispaanias, on jalgpall. Tenerifel tegutseb jalgpalliklubi Club Deportivo Tenerife.

Traditsioonilised spordialad on kanaari maadlus, võitluskunst Juego del palo ja petankiga sarnanev kanaari pallimäng.

Tenerifel harrastakse veel veespordialasid, lainelauasõitu, purjelausõitu, lohesurfi, sukeldumist, ujumist ja purjetamist, õhuspordialasid, langevarjuhüppeid ja tiibvarjuga lendamist, motospordialasid, motokrossi, kardisporti ja autorallit, võistkonnaalasid, võrkpalli ja korvpalli, ning mägironimist, golfi, jalgrattasõitu jm.

Toidukultuur Edit

Papasarrugadas

Praetud kartulid mojoga

Merelise asukoha tõttu kuulub põhitoitute hulka mereannid, näiteks limakalalased, pagrus, salema, kiviahvenlased, tuunikala, makrell ja sardiin. Lihatoitutest pakutakse pidustuste ajal hispaaniapärast maitsetatud liha adobot. Kalale ja lihale on tihti lisandiks traditsioonilised küpsetatud kartulid. Hispaaniapärane kaste mojo koosneb tavaliselt koriandrist, petersellist, paprikast ja piprast, kuid kastmete koostiosade valik on üsna lai. Traditsiooniline toit on teraviljast, nisust, maisist või nuudist, valmistatud gofio. Toodetakse ka veini ja juustu.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Tenerife

Võeti kasutusele 1845, ametlikult Tenerife lipuna 1989. aastast. Lipukangal on valge Andrease rist meresinisel põhjal. Lipu värvidel ei ole kindlat tähendust. Sinine võib sümboliseerida merd ja valge lumega kaetud Teide mäge. Lipp on sarnane Šotimaa lipuga, kuid Tenerife lipul on tumedam sinine.

Vapp Edit

Escudo de Tenerife

Vapi kinkis San Cristóbal de La Laguna linnale 23. märtsil 1510 Kastiilia kuninganna Juana. Tenerife vapina 1912. aastast. Kuldsel vapikilbil on kujutatud peainglit Miikaeli, kellel on ühes käes oda ja teises kilp. Siniste ja valgete lainete keskel paikneval rohelisel saarel on kujutatud purskavat vulkaani, mis tähistab Teidet. Vasakul küljel on punane loss ja paremal punane lõvi. Vapikilbi äärisel on kuldsete tähtega kirjad Thenerife Me Fecit ja Cabildo Insular de Tenerife. Vapi kilbi kohal on kuninglik kroon. Vapikilpi ümbritsevad palmioksad. Vapi elemendid pärinevad Kastiilia vapilt.

Välislingid Edit


Kanaari saared
Fuerteventura · Gomera · Gran Canaria · Hierro · Lanzarote · La Palma · Bra altTenerife