FANDOM


Tansaania on riik Ida-Aafrikas Aafrika Suure järvistu piirkonnas. Piirneb põhjas Keenia ja Ugandaga, läänes Rwanda, Burundi ja Kongo DV-ga ning lõunas Sambia, Malawi ja Mosambiigia. Idas külgneb India ookeaniga. Kirdeosas asub Aafrika kõrgeim mägi Kilimanjaro.

Etümoloogia Edit

Riigi nimi on tuletatud Tanganjikast ja Sansibarist.

Ajalugu Edit

Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Tansaania aladelt u 8000 eKr, kui khoisani keeli kõnelevad kütid-korilased asusid elama piki Gregory rifti. Umbes 1000 eKr saabusid praeguse Etioopia aladelt kuši keeli kõnelevad karjused. 1000 aastat hiljem saabusid praeguse Nigeeria ja Kameruni aladelt maad harivad bantu keeli kõnelevad rahvad. 1500–500 aastat tagasi saabusid praeguse Lõuna-Sudaani aladelt Ida-Niiluse keeli kõnelevad rahvad, sh maasaid. Tegeleti raua ja terase tootmisega.

Esimese millenniumi algusest külastasid Ida-Aafrikat kaupmehed Pärsia lahest ja India lääneosast. 8. või 9. sajandil saabus islam. 1498 saabus Tansaania rannikule Portugali maadeavastaja Vasco da Gama. 1506. aastaks olid portugallased suurema osa Kagu-Aasia rannikust enda valdusse saanud. 1699 tõrjusid sansibarlased ja araablased portugallased välja. 1840 rajas Omaani sultan Saʿīd bin Sulṭān (1791 või 1797–1856) oma pealinna Sansibari linna. Alates sellest ajast sai Sansibarist Araabia orjakaubanduse keskus. 65–90 % rahvast orjastati.

19. sajandi lõpus vallutasid Tansaania piirkonna (va Sansibari) sakslased ja lõid sinna Saksa Ida-Aafrika. Esimese maailmasõja järel läks Tansaania Briti valdusse. 9 XII 1961 vabanes sealt Tanganjika Vabariik ja 10 XII 1963 Sansibar. Kaks riiki ühinesid 26 IV 1964.

Geograafia Edit

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Suurem osa riigist asub Ida-Aafrika kiltmaal, mille kõrgus ulatub merepinnast 900–1500 m. Rannikuvetes on Sansibari, Pemba ja Mafia saar. Need on madalad lubjakivist korallsaared. Sansibar on suurim korallsaar Aafrika ranniku lähedal (1657 km²).

Kliima Edit

Valitseb troopiline kliima. Rannikul on keskmine temperatuur u 27 °C. Sisemaal keskplatool on kuum ja kuiv, temperatuurid varieeruvad vastavalt aastaajale ja ööpäevaosale. Vihmahooajad põhjaosas kestavad novembrist detsembrini ja märtsist maini. Lõunaosas kestab vihmahooaeg novembrist märtsini. Saartel on tugevad vihmad aprillis ja mais.

Taimestik Edit

Taimestik on mitmekesine. Valdavad on savannid. Victoria järve kaldal kasvab troopilisi metsi. Lõunaosa rannikul on mangroove. Kokku katavad metsad ligikaudu 45% Tansaania pindalast.

Loomastik Edit

Loomastik on ainulaadne. Seda iseloomustab liigirohkus, kuigi aastakümneid on Tansaanias korraldatud jahipidamist. Savannides elutsevad gasellid, aafrika elevant ja suured kaslased. Kiskjatest lõvi, gepard, leopard, hüään ja šaakal. Jõeorgudes elutsevad krokodillid ja jõehobud. On ka palju linnuliike, sh jaanalind ja flamingo ning palju kahepaikseid, roomajaid ja putukaid.

Kaitsealad Edit

Tänu toimivale looduskaitsele on sellega Tansaanias aidanud paljud liigid hävimisest kaitsta. Kaitsealad hõlmavad 14% alast. Tansaanias on 28 rahvusparki, sh kaks rahvusvahelist biosfääri. Suurim ja tuntuim kaitseala on Serengeti rahvuspark (14 763 km²).

Riik Edit

Riigikord Edit

Riigipea ja valitsusjuht on president, kes valitakse viieks aastaks. President nimetab kaks asepresidenti, kellest üks on riigi peaminister, teine Sansibari ja Pemba president. Kui Tansaania president on Taganjikast valitud, siis nimetatakse esimene asepresident Sansibari ja Pemba esindajaist ja vastupidi. Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile (Rahvuskogu).

Haldusjaotus Edit

Tansaania jaguneb 30 piirkonnaks (mkoa).

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

Rahvastikukasvu kiirus on 1,96 % aastas.

Keeled Edit

Kõneldaks väga paljusid erinevaid keeli, enamik neist kuulub bantu keelte hulka. Teiste keelte hulgas kõneldakse ka gudžarati keelt, njandžad kõnelevad njandža ehk malavi keelt. Põhjaosas Kilimanjarost lõunas elab akiede hõim, kes kõnelevad kalendžini keele dialekti. Maasaid kõnelevad maasai ja rundid rundi keelt.

Usundid Edit

Kristlasi on 62%, moslemeid 35%.

Haridus Edit

Põhiharidust saab omandada tasuta, keskkooliõpilased maksavad õpingute eest. 50% lastest õpivad põhi- ja 4% keskkoolis. Kirjaoskus on kõrge (90%).

Tervishoid Edit

Tervishoiu tase on madal. Tuhandest lapsest 76 sureb hinnanguliselt enne viiendat eluaastat. Laste suremus on võrreldes 1990. a-ga siiski langenud. 1,4 miljonist HIVi kandjast või AIDSi põdejast 70,5% on 25–49-aastased, 15% on 15–24-aastased. Malaaria on Tansaania mandriosas tervishoiu põhiprobleem. See on kuni viieaastaste laste surmapõhjuste hulgas esikohal.

Suurimad linnad Edit

Koht Linn Piirkond Elanikke (2012)
1. Dar es Salaam Dar es Salaam 4 364 541
2. Mwanza Mwanza 706 543
3. Arusha Arusha 416 442
4. Dodoma Dodoma 410 956
5. Mbeya Mbeya 385 279

Majandus Edit

Majandus tugineb pms põllumajandusele, mis annab u 75% ekspordist ja annab tööd ligi 75% tööjõust. Riigis on palju loodusressursse, sh mineraale (kuld, teemandid, raud, uraan, nikkel, kroom, plaatina) ja maagaasi. Tansaania on ainuke koht, kus leidub tansaniiti.

Transport Edit

Tansaanias on 166 lennujaama, neist kümnel on kattega lennurajad. Raudteid on kokku 3689 km, maanteid 86 472 km, sh kõvakattega teid 7092 km

Valuuta Edit

Käibel on Tansaania šilling.

Kultuur Edit

Kirjandus Edit

Tansaania kirjandus on pms suuline. Peamised suulise kirjanduse vormid on muistendid, luuletused, mõistatused, vanasõnad ja laulud.

Muusika Edit

Sansibaris sündis Freddie Mercury.

Kunst Edit

Amani-TT4798

Tingatinga maal

Tansaanias on piiratud kunstikoolitused ja seetõttu on riigist lahkunud palju pürgivaid Tansaania kunstnike. Siiksi on Tansaaniast pärit kaks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstistiili. Tingatinga on maalikunst, mille looja on Edward Tingatinga (1932–1972), koosneb eredalt värvitud õlimaalist, mis kujutab inimesi, loomi või igapäevaelu. Makonde rahval on kaasaegne skulptuuristiil. See on tuntud kõrge Ujamaase (Elupuud) poolest, mis on valmistatud tugevast ja tumedast eebenipuust. Tansaania on sündinud üks Aafrika kuulsamaid kunstnike George Lilanga (1934–2005).

Toidukultuur Edit

Tansaania mandriosa põhitoidud sisaldavad tihti riisi, grillitud liha, kala. Juuakse palju teed. Enamasti juuakse teed hommikuti ja õhtuti. Kohv on tähtsuselt teine jook, seda juuakse pärast päikeseloojangut.

Sport Edit

Tansaania koos boikoteeris 1976. aasta suveolümpiamänge. Populaarsem spordiala on jalgpall. Jalgpallikoondis pole sellegipoolest seni maailmameistrivõistlustele kvalifitseerunud . Teised populaarsed spordialad on netball, poks, jooksmine ja ragbi. Tansaania osaleb Rahvaste Ühenduse mängudel.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Tanzania

Võeti kasutusele 30 VI 1964. Lipu elemendid ühendavad Tanganjika Vabariigi ning Sansibari ja Pemba Rahvavabariigi lippe, mis ühinesid 1964 ja moodustasid vabariigi. Roheline sümboliseerib maad, must rahvastikku, sinine India ookeani ja kollane maavarasid.

Vapp Edit

Coat of arms of Tanzania

Võeti kasutusele 6 XII 1961. Elevandivõhkadega ümbritsetud vapikilp seisab Kilimanjaro tipus. Seda hoidvad mees ja naine sümboliseerivad koostööd. Mehe jalge ees on nelgipuu oks ja naise jalge ees puuvillapõõsa oks. Vapikilbi ülemine, kollane osa sümboliseerib maavarasid, tõrvik vabadust ja tarkust. Selle all on Tansaania lipp. Punane väli tähistab viljakat maapinda, sinised lained aga maad, vett ja rannajoont. Oda sümboliseerib vabadust ning ristatud kirves ja kõblas kujutavad rahva tööriistu.

Hümn Edit

Riigihümn on "Mungu ibariki Afrika" (suahiili 'Jumal õnnistab Aafrikat'). Viis Enoch Sontonga ja Joseph Parry (1897), sõnad kollektiivselt. Sama laul on ka Lõuna-Aafrika Vabariigi (teise viisiga), Sambia ja Zimbabwe hümn.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.