| Jamhuri ya Muungano wa Tanzania (suahiili) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "Mungu ibariki Afrika" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Dodoma | ||||
| Rahvaarv | 62 092 761 (2021)[1] | ||||
| Pindala | 947 303 km² | ||||
| Ajavöönd | UTC+3 | ||||
| Ametlikud keeled | inglise ja suahiili | ||||
| Rahaühik | Tansaania šilling (SLL) | ||||
| Liiklus | vasakpoolne | ||||
| Tippdomeen | .tz | ||||
| Suunakood | 255 | ||||
Tansaania on riik Ida-Aafrikas Aafrika Suure järvistu piirkonnas. Tansaania piirneb põhjas Keenia ja Ugandaga, läänes Rwanda, Burundi ja Kongo Demokraatliku Vabariigiga ning lõunas Sambia, Malawi ja Mosambiigia. Idas külgneb India ookeaniga. Riigi kirdeosas asub Aafrika kõrgeim mägi Kilimanjaro.
Riigi nimi on tuletatud Tanganjikast ja Sansibarist.
Geograafia[]
Tansaania reljeefikaart
Tansaania pindala on 947 303 km², millega on see maailmas 30. ja Aafrikas 13. kohal. Maismaapiiri kogupikkus on 4161 km. Riigipiir on kaheksa riigiga, kõige pikem on piir Mosambiigi (840 km), Keenia (775 km) ja Burundiga (589 km). Rannajoone pikkus on 1424 km.[1]
Suurem osa riigist paikneb Ida-Aafrika kiltmaal, mis asub merepinnast 900–1500 meetri kõrgusel. Rannikuvetes on madalad lubjakivist korallsaared Sansibar, Pemba ja Mafia. Sansibar on suurim korallsaar Aafrika ranniku lähedal (1657 km²).
Aafrika elevant, taustal Kilimanjaro
Riigi kirdeosas asuv Kilimanjaro (5895 m) on Aafrika kõrgeim mägi ja üks kolmest mäest mandril, kus esineb liustikke. Tansaania piirneb Aafrika kolme suurima järvega: põhjas Victoria järvega (suuruselt teine mageveejärv maailmas), läänes Tanganjika järvega (sügavuselt teine järv maailmas) ja edelas Njassa ehk Malawi järvega.[1]
Kliima[]
Tansaanias valitseb troopiline kliima. Rannikul on keskmine õhutemperatuur umbes 27 °C. Sisemaal keskplatool on kuum ja kuiv, õhutemperatuurid varieeruvad vastavalt aastaajale ja ööpäevaosale. Põhjaosas kestavad vihmaperioodid novembrist detsembrini ja märtsist maini. Lõunaosas kestab vihmahooaeg novembrist märtsini. Saartel on tugevad vihmad aprillis ja mais.
Taimestik[]
Taimestik on mitmekesine. Valdavad on savannid. Victoria järve kaldal kasvab troopilisi metsi. Lõunaosa rannikul on mangroove. Kokku katavad metsad ligikaudu 45% Tansaania pindalast.
Loomastik[]
Loomastik on ainulaadne. Seda iseloomustab liigirohkus, kuigi aastakümneid on Tansaanias korraldatud jahipidamist. Savannides elutsevad gasellid, aafrika elevant ja suured kaslased. Kiskjatest on esindatud muuhulgas lõvi, gepard, leopard, hüään ja šaakal. Jõeorgudes elutsevad krokodillid ja jõehobud. On ka palju linnuliike, sh jaanalind ja flamingo ning palju kahepaikseid, roomajaid ja putukaid.
Kaitsealad[]
Tänu toimivale looduskaitsele on suudetud paljud liigid hävimise eest kaitsta. Kaitsealad hõlmavad riigi pindalast umbes 14%. Tansaanias on 28 rahvusparki, sh kaks rahvusvahelist biosfääri. Suurim ja tuntuim kaitseala on Serengeti rahvuspark (14 763 km²).
Ajalugu[]
Vanimad Tansaaniast leitud eelajaloolised jäljed pärinevad vanemast paleoliitikumist. Tansaania põhjaosas asuvast Olduvai kuristikust on avastatud ühe vanima inimese eelase Homo habilis'e fossiile, mille vanuseks on dateeritud umbes 1,75 miljonit aastat.
Umbes 1000 eKr saabusid praeguse Etioopia aladelt kuši keeli kõnelevad karjused. 1000 aastat hiljem saabusid praeguse Nigeeria ja Kameruni aladelt maad harivad bantu keeli kõnelevad rahvad. 1500–500 aastat tagasi saabusid praeguse Lõuna-Sudaani aladelt Ida-Niiluse keeli kõnelevad rahvad, teiste seas maasaid.
Esimese millenniumi algusest külastasid Ida-Aafrikat kaupmehed Pärsia lahest ja India lääneosast. 8. või 9. sajandil saabus islam. 1498. aastal saabus Tansaania rannikule Portugali maadeavastaja Vasco da Gama. 1506. aastaks olid portugallased suurema osa Kagu-Aasia rannikust enda valdusse saanud. 1699 tõrjusid sansibarlased ja araablased portugallased välja. 1840 rajas Omaani sultan Saʿīd bin Sulṭān oma pealinna Sansibari linna. Alates sellest ajast sai Sansibarist Araabia orjakaubanduse keskus. 65–90 % rahvast orjastati.
19. sajandi lõpus vallutasid Tansaania piirkonna (välja arvatud Sansibari) sakslased ja moodustasid seal Saksa Ida-Aafrika asumaa. Esimese maailmasõja järel läks Tansaania Briti valdusse. 9. detsembril 1961 vabanes sealt Tanganjika Vabariik ja 10. detsembril 1963 Sansibar. Kaks riiki ühinesid 26. aprillil 1964.
Riigikord[]
Samia Suluhu Hassan
Tansaania on presidentaalne vabariik. Riigipea ja valitsusjuht on president. Presidendi ametiaeg kestab viis aastat ja presidendi võib olla ametis kokku kaks ametiaega. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. Valimiste tulemus otsustakse lihthäälteenamusega. 2021. aasta märtsis sai Tansaania presidendiks senine asepresident Samia Suluhu Hassan, kes astus ametisse pärast ametisoleva president John Magufuli surma.
President nimetab kaks asepresidenti, kellest üks on riigi peaminister, teine Sansibari ja Pemba president. Kui Tansaania president on Taganjikast valitud, siis nimetatakse esimene asepresident Sansibari ja Pemba esindajaist ja vastupidi. Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile (Rahvusassamblee ehk Bunge), kuhu kuulub 393 liiget.
Alates 1996. aastast on riigi pealinn olnud Dodoma. Enne seda oli pealinn riigi suurim linn Dar es Salaam.
Haldusjaotus[]
Tansaania piirkonnad
Tansaania jaguneb 31 piirkonnaks (mkoa), millest 26 asuval mandril, kolm Sansibaril ja kaks Pemba saarel. Piirkonnad jagunevad kokku 169 ringkonnaks.
|
|
Rahvastik[]
2021. aasta hinnangul elab Tansaanias 62 092 761 inimest, millega on see elanike arvult maailmas 24. ja Aafrikas viiendal kohal. Rahvastikukasv on riigis kiire, 2021. aasta hinnangul on see 2,81% aastas, millega on Tansaanias rahvastiku kasvu poolest maailmas 12. kohal. Rahvastiku jaotus on äärmiselt ebaühtlane, kuid rahvastikutihedus on kõige suurem riigi põhjaosas ja idarannikul. 2020. aastal elas linnades 35,2% elanikest.[1]
2021. aastal oli keskmine oodatav eluiga 69,6 aastat (meestel 68,12 aastat ja naistel 71,74 aastat).[1]
Kõneldaks väga paljusid erinevaid keeli, enamik neist kuulub bantu keelte hulka. Ametlikud keeled on inglise ja suahiili keel.
2010. aasta hinnangul oli kristlasi 61,4%, moslemeid 35,2% ja traditsiooniliste usundite järgijaid 1,8%. Peaaegu kogu Sansibari elanikud on moslemid.[1]
Haridus[]
Põhiharidust saab omandada tasuta, keskkooliõpilased maksavad õpingute eest. 50% lastest õpivad põhi- ja 4% keskkoolis. Kirjaoskus on 77,9% (naistel 73,1%).[1]
Tervishoid[]
Tervishoiu tase on madal. Tuhandest lapsest 76 sureb hinnanguliselt enne viiendat eluaastat. Laste suremus on võrreldes 1990. aastatega siiski langenud. 1,4 miljonist HIVi kandjast või AIDSi põdejast 70,5% on 25–49-aastased, 15% on 15–24-aastased. HIV-i leviku poolest oli Tansaania 2019. aastal maailmas 12. kohal. Malaaria on Tansaania mandriosas tervishoiu põhiprobleem. See on kuni viieaastaste laste surmapõhjuste hulgas esikohal.
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Piirkond | Elanikke (2012) |
|---|---|---|---|
| 1. | Dar es Salaam | Dar es Salaam | 4 364 541 |
| 2. | Mwanza | Mwanza | 706 543 |
| 3. | Arusha | Arusha | 416 442 |
| 4. | Dodoma | Dodoma | 410 956 |
| 5. | Mbeya | Mbeya | 385 279 |
Majandus[]
Majandus tugineb peamiselt põllumajandusel, mis annab ligi ühe neljandiku sisemajanduse kogutoodangust ja millega on seotud umbes 65% tööjõust. Põllumajandussaaduste hulka kuuluvad maniokk, mais, batat, suhkuroog, riis, banaanid, köögiviljad, piimasaadused, oad ja päevalilleseemned. Tähtsamad tööstused on põllumajandussaaduste töötlemine, kaevandamine, tsemenditööstus, nafta rafineerimine, jalatsitööstus, rõivatööstus, puidutööstus ja väetisetööstus.[1]
Riigis on palju loodusressursse, sealhulgas mineraale (kuld, teemandid, raud, uraan, nikkel, kroom, plaatina) ja maagaasi. Tansaania on ainuke koht, kus leidub tansaniiti.
Import ületab ekspordi. 2017. aastal oli hinnanguline ekspordimaht 7,827 miljardit dollarit. Tähtsamad ekspordipartnerid olid 2019. aastal India (20%), Araabia Ühendemiraadid (13%) ja Hiina (8%). Peamised ekspordiartiklid on kuld, tubakas, india pähklid, seesamiseemned ja rafineeritud nafta. 2017. aastal oli hinnanguline ekspordimaht 9,972 miljardit dollarit. Tähtsamad impordipartnerid olid 2019. aastal Hiina (34%), India (15%) ja Araabia Ühendemiraadid (12%). Peamised impordiartiklid on rafineeritud nafta, palmiõli, ravimid, autod ja nisu.[1]
Transport[]
Tansaanias oli 2013. aastal 166 lennujaama, neist kümnel olid kattega lennurajad. Raudteid olid 2014. aastal kokku 4567 km, 2015. aastal maanteid 87 581 km, sh kõvakattega teid 10 025 km. Jõed ei ole laevatavad, kuid järvedel toimub kaubaliiklus naaberriikidega.[1]
Valuuta[]
Käibel on Tansaania šilling.
Kultuur[]
Kirjandus[]
Tansaania kirjandus on enamjaolt suuline. Peamised suulise kirjanduse vormid on muistendid, luuletused, mõistatused, vanasõnad ja laulud.
Muusika[]
Sansibaris sündis Freddie Mercury.
Kunst[]
Tingatinga maal
Tansaanias puudub korralik kunsti kõrgkool ja seetõttu on riigist lahkunud paljud pürgivad Tansaania kunstnikud. Sellest hoolimata on Tansaaniast pärit kaks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstistiili. Tingatinga on maalikunsti stiil, mille looja on Edward Tingatinga (1932–1972). Tingatinga stiiil koosneb eredalt värvitud õlimaalist, mis kujutab inimesi, loomi või igapäevaelu. Makonde rahval on kaasaegne skulptuuristiil. See on tuntud kõrge Ujamaase (Elupuud) poolest, mis on valmistatud tugevast ja tumedast eebenipuust. Tansaania on sündinud üks Aafrika kuulsamaid kunstnike George Lilanga (1934–2005).
Toidukultuur[]
Tansaania mandriosa põhitoidud sisaldavad tihti riisi, grillitud liha, kala. Juuakse palju teed. Enamasti juuakse teed hommikuti ja õhtuti. Kohv on tähtsuselt teine jook, seda juuakse pärast päikeseloojangut.
Sport[]
Tansaania koos boikoteeris 1976. aasta suveolümpiamänge. Populaarsem spordiala on jalgpall. Jalgpallikoondis ei ole maailmameistrivõistlustelele kordagi kvalifitseerunud. Teised populaarsed spordialad on netball, poks, jooksmine ja ragbi. Tansaania osaleb Rahvaste Ühenduse mängudel.
Sümboolika[]
Lipp[]
Võeti kasutusele 30. juunil 1964. Lipu elemendid ühendavad Tanganjika Vabariigi ning Sansibari ja Pemba Rahvavabariigi lippe, mis ühinesid 1964. aastal ja moodustasid vabariigi. Roheline sümboliseerib maad, must rahvastikku, sinine India ookeani ja kollane maavarasid.
Vapp[]
Võeti kasutusele 6. augustil 1961. Elevandivõhkadega ümbritsetud vapikilp seisab Kilimanjaro tipus. Seda hoidvad mees ja naine sümboliseerivad koostööd. Mehe jalge ees on nelgipuu oks ja naise jalge ees puuvillapõõsa oks. Vapikilbi ülemine, kollane osa sümboliseerib maavarasid, tõrvik vabadust ja tarkust. Selle all on Tansaania lipp. Punane väli tähistab viljakat maapinda, sinised lained aga maad, vett ja rannajoont. Oda sümboliseerib vabadust ning ristatud kirves ja kõblas kujutavad rahva tööriistu.
Hümn[]
Riigihümn on "Mungu ibariki Afrika" (suahiili keeles "Jumal õnnistagu Aafrikat"). Hümni viisina on kasutusel Lõuna-Aafrika Vabariigi helilooja Enoch Sontonga 1897. aastal loodud kristliku hümni "Nkosi Sikelel' iAfrika" meloodia. Selle sama hümni meloodia on kasutusel ka Sambia hümni viisina. Tansaania riigihümni suahiilikeelsete sõnade autor ei ole teada.