![]() Keelatud linn Pekingis | |||||||
VANAAEG | |||||||
Neoliitikum u. 8500 – u. 2070 eKr Yangshao kultuur u. 5000 – 3000 eKr Longshani kultuur u. 3000 – u. 2000 eKr | |||||||
Xia dünastia u. 2070 – u. 1600 eKr | |||||||
Shangi dünastia u. 1600 – u. 1046 eKr | |||||||
Zhou dünastia u. 1046 – 256 eKr | |||||||
Lääne-Zhou | |||||||
Ida-Zhou | |||||||
Kevadete-sügiste ajastu | |||||||
Sõdivate riikide ajastu | |||||||
KEISRIRIIK | |||||||
Qini dünastia 221–206 | |||||||
Hani dünastia 202 eKr– 220 pKr | |||||||
Lääne-Han | |||||||
Xini dünastia | |||||||
Ida-Han | |||||||
Kolm kuningriiki 220–280 | |||||||
Wei, Shu ja Wu | |||||||
Jini dünastia 265–420 | |||||||
Lääne-Jin | |||||||
Ida-Jin | Kuusteist kuningriiki | ||||||
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589 | |||||||
Sui dünastia 581–618 | |||||||
Tangi dünastia 618–907 (Teine Zhou dünastia 690–705) | |||||||
Viis dünastiat & kümme kuningriiki 907–979 |
Liao dünastia 907–1125 | ||||||
Songi dünastia 960–1279 | |||||||
Põhja-Song | Lääne-Xia | ||||||
Lõuna-Song | Jini dünastia | ||||||
Yuani dünastia 1271–1368 | |||||||
Mingi dünastia 1368–1644 | |||||||
Qingi dünastia 1636–1912 | |||||||
TÄNAPÄEV | |||||||
Hiina Vabariik 1912–1949 | |||||||
Hiina Rahvavabariik 1949– |
Tangi dünastia (618–690 ja 705–907) oli Hiina keisririigi dünastia, millele eelnes Sui dünastia ja järgnes Viie dünastia ja Kümne Kuningriigi ajastu. Tangi dünastia rajas Li perekond, kes tõusid võimule Sui keisririigi lõpposa ajal. Dünastia katkestas lühiaegselt, kui troonis haaras keisrinna Wu Zetian, kes kuulutas välja Teise Zhou dünastia.
Tangi dünastia pealinn Chang'an (tänapäeva Xi'an) oli sel ajal maailma rahvarohkeim linn. Keisririik laiendas oma vallutussõdadega ja selle territoorium oli võrreldav varasema Hani dünastia omaga. 7. ja 8. sajandil toimunud rahvaloenduse kohaselt elas Tangi dünastias hinnanguliselt 50 miljonit inimest. 9. sajandil, mil keskvalitsus oli lagunemas ja ei suutnud täpset rahvaloendust korraldada, oli rahvaarv selleks ajaks kasvanud hinnanguliselt 80 miljonini. Tänu suurele elanikkonnale oli riigil võimalik sõjaväge tugevndada ja väeteenistuse kutsuda sadu tuhandeid mehi, kes võitlesid Sise-Aasias ja piki tulusat Siiditeed valitsevate rahvastega. Paljud kuningriigid ja muud riigid maksid Tangi õukonnale andamit. Tangi dünastia avaldas samuti kultuurilist mõju naaberriikidele, näiteks Koreale, Jaapanile ja Vietnamile.
Tangi dünastia eksisteeris suure arengu ja stabiilsuse perioodil, v.a An Lushani mässu ja keskametkonna languse ajal dünastia teise poole lõpus. Sarnaselt eelnenud Sui dünastiale säilitas Tangi dünastia riigi ametnikkonna süsteemi, võttes tööle õpetlasi-ametnikke ametnikueksamiga. See tsiviilkorraldust õõnestas piirkondlike sõjakuberneride ehk jiedushi'ide esilekerkimine 9. sajandil. Tangi dünastia ajal Hiina kultuur õitses ja arenes edasi. Tangi dünastia aega peetakse Hiina luule tähtsaimaks perioodiks. Sellest perioodist on pärit Hiina kaks kuulsaimat luuletajat, Li Bo ja Du Fu, samuti paljud olulised kunstnikud, näiteks Han Gan, Zhang Xuan ja Zhou Fang. Õpetlased koostasid palju ajaloolist kirjandust, näiteks entsüklopeediaid ja geograafilisi töid.
Tangi dünastia ajal tehti palju kuulsaid uuendusi, näiteks arendati ksülograafiat. Hiina kultuuri oluliseks mõjutaks muutus budism, millega saavutas silmapaistvust kohalik hiina budism. Siiski hakkas riik hiljem budismi taga kiusama ja selle mõju vähenes.