Talupoegade mäss, ka Wat Tyleri mäss, oli 1381. aastal paljudes Inglismaa osades toimunud talupoegade ülestõus.
Selle põhjusteks olid majanduslikud ja sotsiaalsed murrangud, mis olid alguse saanud 30 aastat varem, Musta Surma perioodist aastatel 1347–1353. Ülestõusjad nõudsid kõrgete maksude vähendamist (maksud läksid Saja-aastase sõja rahastamiseks), pärisorjusest vabastamist ning kuninga kõrgemate ametnike ja kohtude eemaldamist.
Ülestõus sai indu radikaalse vaimuliku John Balli jutlustest. 13. juunil sisenesid Wat Tyleri juhitud Kenti krahvkonna talupojad Londoni. Nad hävitasid Savoy palee ning panid põlema kohtupraktika raamatuid ja hooneid Temple'i piirkonnas. Järgmisel päeval nõustus neljateistkümne aastane kuningas Richard II enamiku mässjate nõudmistega, sh pärisorjuse kaotamisega. Vahepeal hukati Londoni Toweris lordkantsler ja varahoidja. 15. juunil kohtus Richard Tyleri ja ülestõusjatega Smithfieldis, kuid puhkes vägivald ja kuninga osapool hukkas Tyleri. Seejärel ajas Londoni maakaitsevägi mässajate väed laiali ja Richard tühistas oma varasemad mööndused mässajatele. Mässud levisid East Angliasse, Yorkshire'i ja Somerseti, kuid suurem osa mässuliste juhte tabati ja hukati ning lisaks hukkus vähemalt 1500 mässulist.