Taliolümpiamängud

Taliolümpiamängud on nüüdisaegsete olümpiamängude talispordialade üritus, kus võisteldakse lumel ja jääl harrastatavatel spordialadel.

Taliolümpiamänge hakati korraldama seetõttu, et geograafilistel põhjustel oli suveolümpiamängude raames talispordialasid keeruline korraldada. Vaatamata sellele oli iluuisutamine oli suveolümpiamängude kavas nii 1908. kui ka 1920. aastal ning jäähoki 1920. aastal. Aastal 1921 otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) Lausanne'is toimunud kongressil kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi.

Lipukandjad 1924. aasta mängude avatseremoonial sportlate vannet andmas

Esimesed taliolümpiamängud said teoks 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's kolm kuud enne Pariisi suveolümpiamängude. Esimestel taliolümpiamängudel mängudel oli kasvas üheksa spordiala: bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kiiruisutamine, murdmaasuusatamine, patrullsuusatamine ja suusahüpped.

Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. Taliolümpiamängud toimusid alates 1924. aastast iga nelja aasta tagant, v.a arvatud aastatel 1940 ja 1944, mil mängud jäid Teise maailmasõja tõttu ära, ja uuesti alates 1948. aastast. Tali- ja suveolümpiamängud toimusid ühel ja samal aastal kuni 1992. aastani, kuid ROK-i 1986. aastal tehtud otsusega hakati taliolümpiamänge alates 1994. aastast korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge.

Taliolümpiamängud on aastate jooksul laienenud ning lisandunud uusi spordialasid, sealhulgas mäesuusatamine, kelgutamine, lühirajauisutamine, vigursuusatamine, skeleton ja lumelauasõit.

2014. aasta taliolümpiamängude avatseremoonia Sotšis

Taliolümpiamängud on toimunud kolmel mandril üheteistkümnes riigis. Neli korda on mängud toimunud USA-s (1932, 1960, 1980, 2002), kolm korda Prantsusmaal (1924, 1968, 1992), kaks korda Austrias (1964, 1976), Kanadas (1988, 2010), Jaapanis (1972, 1998), Itaalias (1956, 2006), Norras (1952, 1994) ja Šveitsis (1928, 1948) ning korra Saksamaal (1936), Jugoslaavias (1984) ja Venemaal (2014).

Kõige enam medaleid ja üldse kuldmedaleid on taliolümpiamängudelt võitnud Norra sportlased (368 medalit, neist 132 kuldsed), järgnevad 305 medaliga USA, 240 medaliga Saksamaa ja 232 medaliga Austria. Kokku on taliolümpiamängudelt medaleid võitnud 45 riigi sportlased, muuhulgas Austraalia, Põhja-Korea ja Uus-Meremaa.

Kokku on taliolümpiamängudel osalenud 119 riigi sportlased. Vaatamata sellele, et talispordialasid pole võimalik paljudes riikides maailmas harrastada, on taliolümpiamängudest osa võtnud mõned troopilise kliimaga riigid, sealhulgas Brasiilia, Etioopia, Filipiinid, Jamaica ja Keenia.

Taliolümpiamängude edukaim sportlane on murdmaasuustaja Marit Bjørgen, kes on võitnud 15 medalit, neist kaheksa kuldsed. Kaheksa kuldmedalit on samuti võitnud laskesuusataja Ole Einar Bjørndalen ja murdmaasuusataja Bjørn Dæhlie ja . Kuus kuldmedalit on võitnud murdmaasuusataja Ljubov Jegorova ja lühirajauisutaja Viktor An.

Kolm sportlast on taliolümpiamängude ajaloos tulnud samadel mängudel olümpiavõitjaks kahel spordialal: norralased Thorleif Haug (1924) ja Johan Grøttumsbråten (1928) murdmaasuusatamises ja kahevõistluses ning ainsa naissportlasena tšehhitar Ester Ledecká (2018) mäesuusatamises ja lumelauasõidus.

Taliolümpiamängud

1. 25. jaanuar–5. veebruar 1924 – Chamonix, Prantsusmaa
2. 11.–19. veebruar 1928 – St. Moritz, Šveits
3. 4.–15. veebruar 1932 – Lake Placid, USA
4. 6.–16. veebruar 1936 – Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa
5. 30. jaanuar–8. veebruar 1948 – St. Moritz, Šveits
6. 14.–25. veebruar 1952 – Oslo, Norra
7. 26. jaanuar–5. veebruar 1956 – Cortina d'Ampezzo, Itaalia
8. 18.–28. veebruar 1960 – Squaw Valley, USA
9. 29. jaanuar–9. veebruar 1964 – Innsbruck, Austria
10. 6.–18. veebruar 1968 – Grenoble, Prantsusaa
11. 3.–13. veebruar 1972 – Sapporo, Jaapan
12. 4.–15. veebruar 1976 – Innsbruck, Austria
13. 13.–24. veebruar 1980 – Lake Placid, USA
14. 8.–19. veebruar 1984 – Sarajevo, Jugoslaavia
15. 13.–28. veebruar 1988 – Calgary, Kanada
16. 8.–23. veebruar 1992 – Albertville, Prantsusmaa
17. 12.–27. veebruar 1994 – Lillehammer, Norra
18. 7.–22. veebruar 1998 – Nagano, Jaapan
19. 7.–22. veebruar 2002 – Salt Lake City, USA
20. 10.–26. veebruar 2006 – Torino, Itaalia
21. 12.–28. veebruar 2010 – Vancouver, Kanada
22. 7.–23. veebruar 2014 – Sotši, Venemaa
23. 9.–25. veebruar 2018 – Pyeongchang, Lõuna-Korea
24. 4.–20. veebruar 2022 – Peking, Hiina