| Takjas | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Väike takjas (Arctium minus)
| ||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
| ||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||
| Arctium L. |
Takjas (Arctium) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv kaheaastaste rohttaimede perekond.
Perekonda kuulub umbes 10–14 Euraasia parasvöötmes pärismaisena kasvavat taime. Mitu liiki on inimese abil levinud mitmele teisele mandrile.
Eestis on levinud neli liiki:
- villtakjas (A. tomentosum)
- suur takjas (A. lappa)
- väike takjas (A. minus)
- salutakjas (A. nemorosum)
Jaapanis kasvatatakse takjat köögiviljana ja selle juur kuulub delikatesside hulka.
19. sajandil alguses nimetati takjat Prantsusmaal "vene katkuks", mis ilmus sinna pärast Pariisi vallutamist Vene ja liitlasvägede poolt koos venelaste ratsaväega.
1940. aastate alguses sai takjalt inspiratsiooni Šveitsi insener Georges de Mestral kes kõikjale takerduvaid haagikesi mikroskoobiga uurides tuli mõttele, et ka teisi asju saab samal viisil kinnitada.