FANDOM


Tahiti ISS007 14626

Tahiti satelliidifoto. Sellelt paistab selgelt välja Tahiti kaks osa, mis on ühendatud kitsa maakitsusega. Vasakul on Tahiti Nui, kus asub ka enamik saare asustusest. Paremal on väiksem Tahiti Iti.

Plage.sable.noir.Tahiti

Tahti on tuntud oma musta liivaga randade poolest

Tahiti on saar Vaikses ookeanis Polüneesias, Tuulepealsete saarte, Seltsisaarte ja Prantsusmaa meretaguse territooriumi Prantsuse Polüneesia suurim saar.

Saarel elab 68,5% Prantsuse Polüneesia elanikest. Elanike arv on 2012. aasta seisuga 183 645. Suurim linn on Prantsuse Polüneesia pealinn Papeete (133 627 elanikku), mis asub saare looderannikul.

Saare pindala on 1045 km². Saar on vulkaaniline, kõrgeim koht on Mont Orohena (2241 m).

Geograafia Edit

Tahiti on Prantsuse Polüneesia suurim ja kõrgeim saar. Tahitist umbes 11 kilomeetri kaugusel asub Mo'orea saar. Tahiti paikneb Hawaiist umbes 4400 km kaugusel lõunas, Tšiili rannikust umbes 7900 km kaugusel läänes ja Austraaliast umbes 5700 km kaugusel idas.

Ajalugu Edit

Tahiti esmaasukad saabusid saarele vahemikus 300–800 pKr. 18. sajandi lõpust kuni 1880. aastani paiknes Tahitil ja selle lähisaartel Tahiti kuningriik, mis läks 1880. aastal Prantususmaa valdusse. Saare avastas 1767. aastal Samuel Wallis.

Rahvastik Edit

Saare põliselanikud on tahitilased.

Suurem osa asustusest on koondunud saare rannikualadele, sisemaa on asustamata.

Kõneldakse tahiti ja prantsuse keelt.

Transport Edit

Saare looderannikul asub Fa'a'ā rahvusvaheline lennujaam.


Seltsisaared
Flag of the Society Islands

Tuulepealsedsaared: Maiao • Mehetia • Moorea • Tahiti • Tetiaroa
Tuulealusedsaared: Bora Bora • Huahine • Manuae • Maupihaa • Maupiti • Motu One • Raiatea • Tahaa • Tupai